Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daaniod (Danio)
94. Daing
95. Devaariod (Devario)
96. Dirhami laht
97. Donburi
98. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
99. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
100. Ebabootsiad (Parabotia)
101. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
102. Ebisu (jaapani kalajumal)
103. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
104. Eesti jõgede loend
105. Eesti järved
106. Eesti järvede loend
107. Eesti Kalur
108. Eesti lahed (tähestikuline loend)
109. Eesti Merekool
110. EFTTA
111. Elango, Julius
112. Emajõe Lodjaselts
113. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
114. Emakala (Zoarces viviparus)
115. End, Albert Arvo
116. Endla järvestik
117. Erikson, Juhan (kalatööstur)
118. Erinarkid (Heteronarce)
119. Erm Vaike
120. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
121. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
122. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
123. Fenkol (apteegitill)
124. Flambeau
125. Fotofoor
126. Friteerimine
127. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
128. Garum ja liquamen
129. Gupi (Poecilia reticulata)
130. Hõbesilmad (Chanodichthys)
131. Haamerhai (Eusphyra blochii)
132. Haid kulinaarias
133. Hailiha nimekujud
134. Hakk-kala
135. Hallhaid (Carcharhinus)
136. Hammassärg (Rutilus frisii)
137. Harilaid
138. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
139. Harilik meriangerjas (Conger conger)
140. Harilik merilohe (Trachinus draco)
141. Harilik mullauss (maauss)
142. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
143. Harilik pardkala (Barbus barbus)
144. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
145. Harilik taimen (Hucho taimen)
146. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
147. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
148. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
149. Harju alamvesikond
150. Hauapüük
151. Haug püügikalana
152. Haug toidukalana
153. Haugasraid (Aetobatus)
154. Heeringalised (Clupeiformes)
155. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
156. Heeringlased (Clupeidae)
157. Heik (Hake) kalanimedes
158. Heintz Karl
159. Helepardlikud (Mystacoleucus)
160. Heleraid (Leucoraja)
161. Helkseljad (Chelaethiops)
162. Hensen, Victor
163. Hi-Lo
164. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
165. Hiinatrullid (Yunnanilus)
166. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
167. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
168. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
169. Hobulaiuskraadid
170. Hollandi kaste
171. Homaarlased (Nephropidae)
172. Hulkharjasussid (Polychaeta)
173. Hõbekoger (Carassius gibelio)
174. Hõimkond
175. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
176. Hämarhaid (Scymnodalatias)
177. Hülgepüük
178. Iilastuli
179. Imiussid (Trematoda)
180. Indo-Vaikne ookeaniala
181. Invincible (Nilsu)
182. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
183. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
184. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
185. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
186. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
187. Jahumardika vastne (jahuuss)
188. Johannes Vares
189. Jussi järved
190. Juust õngesöödana
191. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
192. Jõehallhaid (Glyphis)
193. Jõemõisa-Kaiu järvestik
194. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
195. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
196. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
197. Jämesabaraid (Urolophus)
198. Järveelustik ehk limnobios
199. Järvekoletised
200. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
201. Jäseraid (Cruriraja)
202. Jääpüük
203. Jäärauad
204. Kääbusrasboorad (Boraras)
205. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
206. Kaanid (Hirudinea)
207. Kaarmise järv (Karmise järv)
208. Kaaviari ajaloost
209. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
210. Kahvamine
211. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
212. Kalakaste
213. Kalakasvatus
214. Kalakasvatus Eestis
215. Kalamüüdid ja müütilised kalad
216. Kalandus
217. Kalanduskoda
218. Kalaparv
219. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
220. Kalurite loitse ja ütlusi
221. Kaluuga (Huso dauricus)
222. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
223. Karelestad (Hippoglossoides)
224. Kartul
225. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
226. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
229. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
230. Katsuobushi
231. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
232. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
233. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
234. Kidata konks
235. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
236. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
237. Kiinide vastsed
238. Kiisk (pärimus)
239. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
240. Kilu nimelugu
241. Kinnine haspelrull
242. Kinnise rulli ehitus
243. Kirptirgu sidumise sõlm 1
244. kiviahvenlased (Serranidae)
245. Kivitrullingud (Nemacheilus)
246. Koerhaid (Scyliorhinus)
247. Koerhailased (Scyliorhinidae)
248. Koger (Carassius carassius)
249. Kogred (Carassius)
250. Koibraid (Sinobatis)
251. konks (õngekonks)
252. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
253. Koolmekalad (Erimyzon
254. Koonhaid (Rhizoprionodon)
255. Koorküla järvestik
256. Kopskalad (Dipnoi)
257. Kosmoidsoomus
258. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
259. Kuivatamine/vinnutamine
260. Kuldkala (Carassius auratus)
261. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
262. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
263. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
264. Kura säär
265. Kuremaa järv (Kurema järv)
266. Kussie (jaapani järvekoletis)
267. Kuusamon Uistin Oy
268. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
269. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
270. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
271. Kärbsed õngesöödana
272. Kärbsenukk (kärbsekookon)
273. Kärbsetõugud meditsiinis
274. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
275. Kärphaid (Mustelus)
276. Kärsshingud (Acantopsis)
277. Käsiõng
278. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
279. Käärtrullid (Schistura) 2
280. Käärtrullid (Schistura) 3
281. Lühirasboorad (Brevibora)
282. Lahtise rulli ehitus
283. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
284. Lahtise rulli vänt
285. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
286. Lakerda (türgipärane soolakala)
287. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
288. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
289. Landilugu: dr Heintz
290. Landilugu: Kuusamo puukala
291. Landilugu: Nilsu
292. Lasa järv [Koorküla järvestik]
293. Lasnhaid (Scoliodon)
294. Lasnlõuad (Scaphognathops)
295. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
296. Leevi jõgi
297. Leivast õngesöödad
298. Lenddaaniod (Esomus)
299. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
300. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
301. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
302. Lestad (Platichthys)
303. Libekala
304. Liblikate röövikud
305. Liblikraid (Gymnura)
306. Liftahvenad (Helicolenus)
307. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
308. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
309. Linajärv (Jussi Linajärv)
310. Linask (Tinca tinca)
311. Linné, Karl
312. Linnuroni (Ligula intestinalis)
313. Lintsabalased (Trichiuridae)
314. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
315. Logardraid 3 (Pseudobatos)
316. Logardrailased (Rhinobatidae)
317. Lonthülged (Mirounga)
318. Loobu jõgi
319. Lophius budegassa (must merikurat)
320. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
321. Luts (Lota lota)
322. Lõunaraid (Zearaja)
323. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
324. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
325. Läänesaarte alamvesikond
326. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
327. maailma jõed (loend)
328. Maggot
329. Majak (kolhoos)
330. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
331. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
332. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
333. Man
334. Mannasöödad
335. Maskraid (Neotrygon)
336. meduus
337. Merehaigus
338. Merekoletised
339. Meremeeste uskumused
340. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
341. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
342. Merikeellased (Soleidae)
343. Merikogerlased (Sparidae)
344. Merikoha (Sander marinus)
345. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
346. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
347. Meriluts (Brosme brosme)
348. Merineitsi
349. Meripuugid (Scorpaena)
350. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
351. Merisutt (Petromyzon marinus)
352. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
353. Merluusid (Merluccius)
354. Metsprussakas
355. Miiu
356. Moiva (Mallotus villosus)
357. Mokkparrakad (Labeobarbus)
358. Morilased (Moridae)
359. muda
360. Mudaelustik ehk pelon
361. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
362. Mussie (järvekoletis Kanadas)
363. Mussoon
364. Must marliin (Istiompax indica)
365. Mustatäpitõbi
366. Musthaid (Apristurus)
367. Mustjõe alamvesikond
368. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
369. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
370. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
371. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
372. Mõrrapüük
373. Mõõkkala (Xiphias gladius)
374. Mägiründid (Psilorhynchus)
375. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
376. Määr, Aleksander
377. Mölder, August
378. Mügarninad (Hybopsis)
379. Müütilised veeolendid
380. Näkk (eesti)
381. Naaskelraid (Pastinachus)
382. Nahknark (Crassinarke dormitor)
383. Naissaar
384. Narmasmokad (Labeo)
385. Narva veehoidla
386. Nasv
387. Navaaga (Eleginus nawaga)
388. Nelikant-kaldauss
389. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
390. Niituimlutslased (Physidae)
391. Nipsviidikad (Hemiculter)
392. Nirkhailased (Hemigaleidae)
393. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
394. Nokisründid (Microphysogobio)
395. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
396. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
397. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
398. Nugishaid (Triakis)
399. Nuutraid (Himantura)
400. Oad, Jaan
401. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
402. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
403. Ogahaid (Squalus)
404. Ogasilmad (Pangio)
405. Ojamaa (Gotland)
406. Okasturilased (Notacanthidae)
407. Okishaid (Centroscyllium)
408. ondatra (piisamrott, biisamrott)
409. Osmussaar
410. Pakssabaraid (Trygonoptera)
411. Paljaslõuad (Acheilognathus)
412. paneerimine
413. Pardpuntiused (Barbodes)
414. Paunküla veehoidla
415. Peen kõduuss
416. Peipsi alamvesikond
417. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
418. Pettai, Elmar Voldemar
419. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
420. Pigo (Rutilus pigus)
421. Pihklased (Myxini)
422. Pihtla kalakasvandus
423. Piikraid (Urobatis)
424. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
425. Piimjas soouss
426. Piiskopikala (bishop fish)
427. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
428. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
429. Pimenarkid (Typhlonarke)
430. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
431. Poi
432. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
433. Polaarhaid (Somniosus)
434. Poola uss
435. Prespa forell (Salmo peristericus)
436. Prussakas ja tarakan
437. Psammon
438. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
439. Punane vihmauss (pool-ööuss)
440. Punapardlikud (Pseudobarbus)
441. Puntiused (Puntius)
442. Purikalalased (Istiophoridae)
443. Purjus krevetid
444. Puukala (Kuusamo puukala)
445. Põhjavee-elustik
446. Põishüljes (Cystophora cristata)
447. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
448. Põlula Kalakasvatuskeskus
449. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
450. Pärimus: Kaussjärv
451. Pärimus: Lutsu järv
452. Pärimus: Otepää Pühajärv
453. Pärimus: Raudjärve kullapütt
454. Pärimus: Uhtjärv
455. Pärimus: Verijärv
456. Pärnu alamvesikond
457. Pärnu Kalakombinaat
458. Pärnu kalanduskool
459. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
460. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
461. Rabakonn
462. Raid (Raja)
463. Rakfisk ehk norra hapukala
464. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
465. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
466. Rasboorad (Rasbora)
467. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
468. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
469. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
470. Reobiont
471. Riffhai (Triaenodon obesus)
472. Rihmsabaraid (Taeniura)
473. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
474. Riikoja Heinrich
475. Ristkok, Jüri
476. Robalod (Centropomus)
477. Roheline mullauss
478. Rohukonn
479. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
480. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
481. Rombkalad (Bothus)
482. Rombkalalased (Bothidae)
483. Roosa mullauss
484. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
485. Ruske käärtrull (Schistura russa)
486. Russalka
487. Rõbak Baltiki
488. Rõuge järvestik
489. Räimeõng
490. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
491. Saadjärv (Saadrejärv)
492. Saaghailised (Pristiophoriformes)
493. Saagsabahaid (Galeus)
494. Sagrits, Richard
495. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
496. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
497. Sammet, Jaak
498. Sannakji
499. Sardiin (Sardina pilchardus)
500. Sardiinid
501. Sardinellid (Sardinella)
502. Saunja laht
503. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
504. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
505. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
506. Sidrunhaid (Negaprion)
507. Siiad (Coregonus)
508. Siig - huvipüük Eestis
509. Siig spordikalana Skandinaavias
510. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
511. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
512. Sinakas soouss
513. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
514. siugkonnalised (apoodid)
515. Soomuskuked (Lepidotrigla)
516. Soomuslest (Limanda limanda)
517. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
518. Sovetskaja Rodina (laev)
519. Spinningisti kaksteist käsku
520. Staratel
521. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
522. Stroganina
523. Sump (kumm, pandur, märss)
524. Sumplaev
525. Susski, Vladimir
526. Suue
527. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
528. Suur mullauss
529. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
530. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
531. Suurallikas
532. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
533. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
534. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
535. Sõnnikuuss
536. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
537. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
538. Südvester
539. Sünkraid (Amblyraja)
540. Süvahaid (Centroscymnus)
541. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
542. Süvaraid (Bathyraja)
543. Šelfihaid (Halaelurus)
544. Zoobentos
545. Taaliku sadam
546. Tabadusekepp
547. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
548. Tainas angerjapüügiks
549. Tallinna Kalakombinaat
550. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
551. Tallinna Merekolledž
552. Tamm, Friedrich
553. Tamula järv (Tamla järv)
554. Tatrakakud
555. Temera (Temera hardwickii)
556. Tempura
557. Tiit Hunt. Eesti kalad
558. Tintlased (Osmeridae)
559. Tippviidikad (Alburnoides)
560. Tobiased (Ammodytes)
561. Tooder
562. Traaler
563. Traalnoot
564. Traalpüük
565. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
566. Triivpüük
567. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
568. Trullinglased (Nemacheilidae)
569. Trullingud (Barbatula)
570. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
571. Tuletorn
572. Tume vihmauss
573. Tumehaid (Etmopterus)
574. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
575. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
576. Tursad (Gadus)
577. Tursamaks
578. Tursamaksa konserveerimine
579. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
580. Tuul
581. tuulekala (pärimus)
582. Tuur
583. Tuurlased (Acipenseridae)
584. Tõugjärv (Küünjärv)
585. Tõugussaare raba laugas
586. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
587. Tääkraid (Urotrygon)
588. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
589. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
590. Tömpninad (Pimephales)
591. Ukraina (baaslaev)
592. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
593. Unadon
594. Und
595. Undiin
596. Urbukse järv (Urbuse järv)
597. Ussikonks (säärekidadega konks)
598. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
599. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
600. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
601. Väitskõhud (Parachela)
602. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
603. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
604. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
605. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
606. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
607. Valgeninahai (Nasolamia velox)
608. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
609. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
610. Vasarhaid (Sphyrna)
611. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
612. Vastne
613. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
614. vesikond
615. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
616. Vihmauslased (Lumbricidae)
617. Vihmauss (liigid)
618. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
619. Viitina kuurits
620. Vimb (Vimba vimba)
621. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
622. Vinkelhaid (Oxynotus)
623. Vinnutatud räimed
624. Viru alamvesikond
625. Viuraid (Aetomylaeus)
626. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
627. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
628. Võldas (Cottus gobio)
629. Võrtsjärve alamvesikond
630. Väheharjasussid
631. Vähilaadsed
632. väike meriahven (Sebastes viviparus)
633. Väike ogahai (Squalus blainville)
634. Väike saagrai (Pristis clavata)
635. väike tobias (nigli, väiketobias)
636. Väikeraid (Rajella)
637. Väikesuulest (Microstomus kitt)
638. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
639. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
640. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
641. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
642. Vöötninad (Rhinichthys)
643. Õlikook
644. Õngekonksu ajaloost
645. Õngitsemine+
646. Õnne lõhe
647. Äntu järved
648. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
649. Ülemiste järv
650. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
651. Yam (mere ja kaose jumal)

Siiad (Coregonus)

Siiad (Coregonus), kalade perekond lõhilaste (Salmonidae) sugukonnast. Inglise whitefishes; saksa Maränen, Reinanken, Renken, Felchen, Coregonen, Schnäpel; hispaania coregonos;venecиги. Põhjapoolkeral elavate luukalade perekond, millesse kuulub umbes 70 kaasaegset liiki.

Perekonna tüüpliigiks on harilik siig (Coregonus lavaretus), kelle vormideks on ka Eestis elavad merisiig  siig. Veel elab Eesti vetes siigade perekonda kuuluv euroopa rääbis (Coregonus albula) ja vähesel määral kunagi meie vetesse asustatud peled (Coregonus peled).

Siigadel on suured soomused ja väike suu, nad on magevee- ja siirdekalad. Toituvad põhjaloomadest ja väikestest kaladest, osa on planktontoidulised (peled, rääbis). Kudemise ajal on mitme liigi isastel valge helmeskate. Siiad on pikaealised, Siberi arktilistes merevetes levinud muksun (C. muksun) elab kuni 25-aastaseks; paljudel on maitsev liha ja nad on olulised töönduskalad. 
Külgedelt veidi kokkusurutud keha ja võrdlemisi väikese suuga kalad. Sageli on ülalõug alalõuast lühem ja suu vaatab üles. Sellised ülaseisuse suuga siiad toituvad planktonist, põhiliselt keskmises veekihis elavatest koorikloomadest. Vahel on lõuad ühepikkused — sellisel juhul nimetatakse suud otsseisuseks. Otsseisuse suuga siigade pea meenutab heeringa oma ja seetõttu kutsubki rahvas neid sageli heeringateks (pereslavi heeringas, obi heeringas, sosva heeringas jne.), kuid rasvauime esinemine reedab neis lõhelase. Siigadel, kes toituvad põhjas elavatest organismidest, on suu alaseisune — ülalõug on alalõuast tunduvalt pikem. Siigade keha on kaetud suurte hõbedaste soomustega. Siigade marjaterad on väikesed, kollased ning emane ei mata neid kruusa alla.
 
2010. aastal püüti merisiiga Eestis rannapüügina 15,5 tonni ja peipsi siiga 0,5 tonni.


"... ei ole senini selge, palju siialiike ja -vorme elutseb NSV Liidu järvedes ja jõgedes. Põhjuseks on nende muutlikkus, mis on isegi lõhelaste sugukonna puhul ebatavaliselt suur. Praktiliselt võib morfoloogiliste iseärasuste, kasvutempo, toitumistüübi jt. tunnuste põhjal iga järve siiad lugeda eri vormiks. Nii eristati 1932. a. ühel siialiigil 20, 1948. a. aga juba 57 vormi. Ainuüksi karjala järvedest on kirjeldatud 43 vormi. Ka ameerika ihtüoloogid on kirjeldanud Ameerika Ühendriikide ja Kanada veekogudest hulgaliselt siialiike. Õnneks hakkab see periood juba lõppema. Nii ühendati |šveitsi järvede siiad, keda loendati üle kümne liigi, kõik ühte liiki. Samasugune ümberhindamine toimub ka NSV Liidus ja Ameerikas." (Loomade Elu, 4 kd Kalad)
 
Perekonna süstemaatika on keerukas ja liikide piiritlemisel mitmeid erinevaid käsitlusi.
Perekonda kuulub andmebaasi FishBase (2019, detsember) põhjal 78 liiki, nende seas on esitatud ka mõned hiljuti väljasurnud liigid (tähistatud †-ga). 
 

Coregonus albellus Fatio, 1890 (autumn brienzlig) – heleuim-siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Briensi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 30-100 m sügavusel. Pikkus kuni 26 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus albula(Linnaeus, 1758) (vendace) – euroopa rääbis. Vt artiklit Rääbis

Coregonus alpenae (Koelz, 1924) (Longjaw cisco) pikklõug-rääbis. Põhja-Ameerika: Suure Järvistu veehaardes Huronis ja Michiganis. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45,6 cm (TL), tavapikkus 26,7 cm. Viimati tabatatud 1975. a. Välja surnud.

Coregonus alpinus Fatio, 1885 – thuni siigEuroopa: endeem Šveitsis Thuni järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-150 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus anaulorum Chereshnev, 1996 – anaouuli siigAasia: Venemaal Tšukotkal ja Kamtšatkal jõgedes ja estuaarides . Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus arenicolus Kottelat, 1997 – liivasiig. Euroopa: Constance järv (Šveits, Saksamaa, Austria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus artedi Lesueur, 1818 (northern cisco, lake herring) – ameerika rääbis. Vt artiklit Ameerika rääbis

Coregonus atterensis Kottelat, 1997 – attersee rääbis. Euroopa: Austrias Attersee ja Mondsee järvedes, samuti Milstatteri ja Ossiachi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, enamasti 10-30 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus austriacus C. C. Vogt, 1909 – austria rääbis. Euroopa: Austrias Attersee järves, võimalik ka Wolfgangsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 26 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus autumnalis (Pallas, 1776) (Arctic cisco) – omul. Vt artiklit Omul

Coregonus baerii Kessler, 1864 – volhovi siig. Euroopa: Venemaal Laadoga järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 57 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus baicalensis Dybowski, 1874 – baikali siig. Aasia: Venemaal Baikali järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL). Ohustatus määramata. Vt artiklit Baikali siig



Coregonus baunti Mukhomediyarov, 1948 – baunti rääbis. Aasia: Venemaa, Siber. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus bavaricus Hofer, 1909 (Ammersee kilch) – ammersee siig. Euroopa: Saksamaal Ammersee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 24,1 cm (SL). Äärmiselt ohustatud, võib olla välja suremas.

Pilt puudub

Coregonus bezola Fatio, 1888 (bezoule) – bourget' siig. Euroopa: varasemalt Prantsusmaal Bourget' järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus candidus Goll, 1883 – bondell. Euroopa: Šveitsis Neuchateli ja Bienne järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus chadary Dybowski, 1869 (Khadary whitefish) – hadarõ siig. Aasia: Šilka ja Arguni jõestikes, Amuuri ja Ussuuri jõgedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus clupeaformis (Mitchill, 1818) (lake whitefish) – ameerika siig. Põhja-Ameerika: Atlandi, Vaikse ookeani ja Põhja-Jäämere veehaardes peaaegu kogu Kanadas kuni New Englandini, Suures Järvistus ja Illinoisi keskosas (USA), Alaska järvedes; asustatud USA loodeosa vetesse, ka Andide järvedesse Ladina-Ameerikas (kahes riigis). Mage- ja riimveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline, sügavustel 18-128 m. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 54,1 cm, registreeritud mass kuni 19 kg. Ohustatus määramata. Kaubanduslik püük 2000-2011. a vahemikus 9 565 – 14 227 t (Kanada, USA); huvikalastus; avalikud akvaariumid.



Coregonus clupeoides Lacépède, 1803 (powan) – šoti siig. Euroopa: endeem Šotimaal Loch Lomond'i ja Loch Eck'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus confusus Fatio, 1885 – bieli siig. Euroopa: Šveitsis Morati ja Bienne järvedes, võimalik ka Neuchateli järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus danneri C. C. Vogt, 1908 – traunsee siig. Euroopa: Austrias Traunsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-60 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus duplex Fatio, 1890 – kumerselg-siig. Euroopa: Šveitsis Walenstadti järves, võimalik ka Zürichi järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 44 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus fatioi Kottelat, 1997 – fatio siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Brienzi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, sügavustel 0-30 m. Pikkus kuni 36 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus fera Jurine, 1825 (fera) – fera siig. Euroopa: Varem Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus fontanae M. Schulz & Freyhof, 2003 (Stechlin cisco) – stechlini rääbis. Euroopa: endeem Saksamaal Stechlini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, kuni 3 m sügavusel. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus gutturosus (C. C. Gmelin (de), 1818) – bodeni siig. Euroopa: Varem Constance järves järves (Šveits, Austria, Saksamaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus heglingus Schinz, 1822 – hägling. Euroopa: Šveitsis Zürichi ja Walenstadti järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 20-80 m sügavusel. Pikkus kuni 24 cm (SL). Ohustatus määramata



Coregonus hiemalis Jurine, 1825 (gravenche) – talvesiig. Euroopa: Varem Bourget järves (Prantsusmaa) ja Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus hoferi L. S. Berg, 1932 – hoferi siig. Euroopa: Saksamaal Chiemsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus holsata Thienemann, 1916 – holsteini siig. Euroopa: Saksamaal Schaalsee ja Selentersee järvedes, asustatud ka Drewitzi järve. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 47 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus hoyi (Milner, 1874) (bloater) – süvarääbis. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves), Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline, 30-190 m sügavusel. Pikkus kuni 37 cm, tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.



Coregonus huntsmani W. B. Scott, 1987 (Atlantic whitefish) – atlandi siig. Atlandi lääneosa: Yarmouth Harbor (Isle saar), Tusketi jõestik ja Leipsigate järv (Nova Scotia, Kanada). Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis.neriitne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (TL), tavapikus 27,5 cm. Äärmiselt ohustatud.



Coregonus johannae (G. Wagner, 1910) (deepwater cisco) – roosa rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus keskmiselt 30 cm. Välja surnud. Intensiivne väljapüük 1930-ndatel; võõrliikide mõju.

Pilt puudub

Coregonus kiletz Michailovsky, 1903 – kiilrääbis. Euroopa: Onega järv (Venemaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 39 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus kiyi (Koelz, 1921) (kiyi) – kiiji. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.



Coregonus ladogae Pravdin, Golubev & Belyaeva, 1938 – riipus. Euroopa: Ladoga järv (Venemaa), asustatud ka Venemaa euroopa-osa, Siberi ja Läti järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 43 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus laurettae T. H. Bean, 1881 (Bering cisco) – beringi omul. Põhja-Ameerika: Alaska vetes, võimalik ka Kamtšatka ja Tšukotka poolsaarte veekogudes. Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis-neriidne, anadroomne, arktiline. Pikkus kuni 48 cm (FL), tavapikkus 30 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük.



Coregonus lavaretus (Linnaeus, 1758) (common whitefish, European whitefish; lavaret) – harilik siig, euroopa siig. Vt artilklit Siig

Coregonus lucinensis Thienemann, 1933 – luzini rääbis. Euroopa: Saksamaal Breiter Luzini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus lutokka Kottelat, Bogutskaya & Freyhof, 2005 – luudogasiig. Euroopa: Venemaal Ladoga ja Onega järvedes, asustatud ka Venemaa euroopa-osa ja Siberi järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.



Coregonus macrophthalmus Nüsslin, 1882 (Gangfisch) – suursilmsiig. Euroopa: Constance järves (Saksamaa, Austria, Šveits). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus maraena (Bloch, 1779) (maraena whitefish) – mareensiig, siirdesiig. Vt artiklit Mareensiig

Coregonus maxillaris Günther, 1866 – rootsi siig. Euroopa: Rootsi järvedes (Vänern, Locknesjön, Skalka-Parkijauir, Storvindeln, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Siljan, Övre Särvsjön, Östra Vattnan, Orten-Ransjön). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (SL). Pole ohustatud. Huvikalastus; Seda kalaliiki on käivad talvel jää alt Rootsis püüdmas ka Eesti kalamehed.



Coregonus megalops Widegren, 1863 (lacustrine fluvial whitefish) – järvesiig. Euroopa: Rootsi, Soome ja Venemaa järvedes. Demersaalne, parasvöötmeline, kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus migratorius (Georgi, 1775) (omul) – baikali omul. Vt artiklit Baikali omul

Coregonus muksun (Pallas, 1814) (muksun) – muksun. Vt artiklit Muksun

Coregonus nasus (Pallas, 1776) (broad whitefish) – tšir. Vt artiklit Tšir

Coregonus nelsonii T. H. Bean, 1884 (Alaska whitefish) – alaska siig. Põhja-Ameerika: põhjaalade loodeosas Kanada Yukoni aladel, Alaskal Yukoni jões, Paxsoni järves, Copperi jõestikus, Andersxoni jões ja Mackenzie jõe deltas. Bentopelaagiline, potamodroomne, boreaalne. Pikkus kuni 56 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük; huvikalastus.

Pilt puudub

Coregonus nigripinnis (Milner, 1874) (blackfin cisco) – mustuim-rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada) ja Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.



Coregonus nilssoni Valenciennes, 1848 – planktonisiig. Euroopa: Läänemere basseini lääneosas Rootsis, Norra lõunaosas, Taanis; Poolas Oderi vesikonna alamjooksul; asustatud mõnda Poola järve. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Coregonus nipigon (Koelz, 1925) – nipigoni rääbis. Põhja-Ameerika: USA, Kanada. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus nobilis Haack, 1882 – luzerni siig. Euroopa: Šveitsis Vierwakdstätteri järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 5-200 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus oxyrinchus (Linnaeus, 1758) (houting) – põhjamere siig. Euroopa: varem Kesk- ja Ida-Euroopa põhjapoolsete riikide vetes; Kirde-Atlandis Iirimaast Hollandi ja Saksamaani, ka Lääenemere riikide rannikuteni. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (TL). Välja surnud (umbes 1940).



Coregonus palaea G. Cuvier, 1829 – paleesiig. Euroopa: Šveitsis Neuchateli, Bienne ja Morat'i järvedes; asustatud Genfi järve ja teistesse järvedesse ning veehoidlatesse Prantsusmaal nin Šveitsis. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus pallasii Valenciennes, 1848 – pallase siig. Euroopa: Põhja-Rootsi suurtes järvedes (Pakijaure, Hornävan, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Storlögdan), Soomes ja Venemaal (Karjalas); juhukülalisena ka Läänemeres Neeva ja Narva jõgede suudmealadel. Mage-, riim- ja mereveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL), tavapikkus 42 cm. Pole ohustatud.



Coregonus peled(J. F. Gmelin, 1789) (peled) – peled. Vt artiklit Peled

Coregonus pennantii Valenciennes, 1848 (gwyniad) – kõmri siig. Euroopa: Wales'i põhjaosas Bala (Llyn Tegid) järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.



Coregonus pidschian (J. F. Gmelin, 1789) (humpback whitefish) – põžjan. Vt artiklit Põžjan

Coregonus pollan W. Thompson, 1835 (Irish pollan) – pollan. Euroopa: Iirimaa jõgedes (Lough Neagh, Lough Erne, Lough Ree, Lough Derg). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL), mass kuni 450 g, eluiga kuni 10 a. Väga ohustatud.



Coregonus pravdinellus Dulkeit, 1949 – pravdini siig. Aasia: Venemaa, Siber. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus reighardi (Koelz, 1924) (shortnose cisco) – lühinina-rääbis. Põhja-Ameerika: Suur Järvistu (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 36 cm (TL), tavapikkus 25 cm (TL), mass kuni 539 g, eluiga kuni 8 a. Äärmiselt ohustatud.



Coregonus renke (Schrank, 1783) – renke. Euroopa: Kesk-Euroopa järvedes (Ammersee, Starnberger See, Tegernsee, Schliersee, Kochelsee, Traunsee, Hallstädtersee). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Ohustatus määramata.



Coregonus restrictus Fatio, 1885 – morat' siig. Euroopa: varem Šveitsis Morat järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm (SL). Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus sardinellaValenciennes, 1848 (Sardine cisco) – siberi rääbis. Vt artiklit  

Siberi rääbis

 

Coregonus stigmaticusRegan, 1908 (schelly) – šelli. Euroopa: Inglismaa järvedes (Haweswater, Ullswaterand, Brotherswater, Cumbria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 32 cm (SL). Väga ohustatud.



Coregonus subautumnalis Kaganowsky, 1932 – penžini omul. Aasia: määratud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Venemaal (Kamtšatkal) Penžini jõest. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 37,5 cm. Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus suidteri Fatio, 1885 – ballen. Euroopa: Šveitsi järvedes (Vierwaldstätter, Zug, Sempach). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus trybomi Svärdson (sv), 1979 – kevadrääbis. Euroopa: Rootsi järvedes (Ören, Halsjön, Äsunden, Fegen). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus tugun lenensis, 1932 – leena tugun. Vt artiklit Leena tugun

Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814) – tugun. Vt artiklit Tugun

Coregonus ussuriensis L. S. Berg, 1906 (Amur whitefish) – ussuuri siig. Aasia: Amuuri kesk- ja alamjooksu veehaardes, Ussuuri jões, Khanka järves, Amuuri estuaaris ja Ohhoota mere lõunaosas. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL), suurim registreeritud mass 2,1 kg, eluiga 10 a. Seisund määramata. Äriline väljapüük.



Coregonus vandesius J. Richardson, 1836 (vendace) – läänerääbis. Euroopa: Inglismaal Derwentwateri ja Bassenthwaite järvedes, Šotimaal Castle Loch'i ja Mill Loch'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Väga ohustatud.



Coregonus vessicus Dryagin, 1932 – vepsa rääbis. Euroopa: Venemaal Volga veehaarde põhjaosas Beloje järves (Belozero), tunginud ka Volga kesk- ja ülemjooksul asuvatesse veehoidlatesse kuni Saraatovi veehoidlani. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus wartmanni (Bloch, 1784) (blaufelchen) – sinisiig. Euroopa: Constance järves (Šveits, Saksamaa, Austria). Pelaagiline, paikne, parasvöötmeline, kuni 60 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL). Pole ohustatud. Äriline väljapüük.



Artikkel järgneb: Siiad 2 (Coregonus) 

Vaata lisaks:

Siiglased (Coregoninae)
Baikali siig (Coregonus baicalensis)
Siiad 2 (Coregonus)
Põžjan (Coregonus pidschian)
Mareensiig (Coregonus maraena)
Muksun (Coregonus muksun)
Tšir (Coregonus nasus)
Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
Tugun (Coregonus tugun)
Baikali omul (Coregonus migratorius)
Omul (Coregonus autumnalis)
Peled (Coregonus peled)
Lõhelased (Salmonidae)
Rääbis (Coregonus albula)
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)




Hotmedia.ee