Otsingu tulemused:

1. Åmanden (näkk-olend Taani folklooris)
2. Õngekonksu ajaloost
3. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
4. Ülemiste järv
5. Ülemiste järve soldat (pärimus)
6. Ümarheeringad (Etrumeus)
7. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
8. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
9. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
10. Aadria meri
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
13. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)
16. Abiogenees
17. Adamson Amandus
18. Adsalluta (keldi-balkani-illüüria jõe- ja kärestikujumalanna)
19. aer
20. aerjalalised (kopepoodid)
21. Ahi / Vritra (naaga hinduismis)
22. Ahing (västar; angerjaahing)
23. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
24. Ahtuba
25. Ahven (Perca fluviatilis)
26. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
27. Aiauss
28. ainupõlvsed
29. Akuraid (Narcine)
30. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
31. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
32. Alara (veehaldjas turgi rahvaste mütoloogias)
33. Albasta / labasta / lobasta / lopasta (kuri veevaim vene folklooris)
34. albatrossid
35. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
36. Allveevahimees
37. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
38. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
39. Amudarja
40. Amuur
41. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
42. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
43. Anšoovised (Engraulis)
44. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
45. Anemomeeter
46. Angerja oja (Angerja jõgi)
47. Angerjaõngejada
48. Angerjas (Anguilla anguilla)
49. Angerjas (pärimus)
50. Angerjas jaapani köögis
51. Angerjasöömise ajaloost
52. Angerjaõngejada
53. Angersägad (Clarias)
54. Angulas
55. Anisakiaas (anisakidoos)
56. Anisakiidid (Anisakidae)
57. Anne kanal
58. Antagonism
59. Apa Sâmbeta (jõgi Rumeenia mütoloogias)
60. Araabia meri
61. Arank / Arang / Anank / Yaran (türgi-tatari veevaim)
62. Arapaima
63. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
64. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
65. Aržavennik (soovaim Valgevene uskumustes)
66. Arteesia vesi
67. Astelraid (Dasyatis)
68. Astelraid 2 (Bathytoshia)
69. Astelraid 3 (Hemitrygon),
70. Astelraid 6 (Fontitrygon)
71. Azjarnitsad (valgevene veeneiud)
72. Atla jõgi
73. Atla laht
74. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
75. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
76. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
77. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
78. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
79. Atlandiraid (Atlantoraja)
80. atraktant (atrahent)
81. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
82. Avagrah (jõekoletis Bengali lahte suubuvates jõgedes)
83. Ayša Qandiša / Kandisa (Põhja-Maroko naisdeemon)
84. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
85. Baikal
86. Bakunawa (merekoletis Filipiinide mütoloogias)
87. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
88. Balzer
89. Bannik (idaslaavi saunavaim)
90. Barhouti kaev (põrgukaev islami mütoloogias; Jeemen)
91. Barneman / Barleman (kummitav veeolend Hollandis)
92. Barramundi
93. Bass
94. Bellingshausen
95. Beluuga (Huso huso)
96. Bentaal
97. Bentos
98. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
99. Beri (kuri merevaim Maldiivide folklooris, furēta)
100. Bestiaarium
101. Bete
102. Bete Krokodil
103. Biofilter
104. Bioturbatsioon
105. Birdeye
106. Birjussa
107. bissa
108. Bjarnil izaža (laki veevaldjas)
109. Boginka (kurivaim lääneslaavi mütoloogias)
110. Boiúna kaksikud (Brasiilia legend)
111. Bolotnitsa (vene soovaim)
112. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
113. Botvinja
114. Brahmaputra
115. Bregdi (merekoletis šoti folklooris)
116. Briis
117. Britomartis/Diktynna (kreeta jumalanna)
118. Bulak iyesi ehk Chesma iyesi (türgi, altai ja tatari allika- ja kaevuvaldjas)
119. Buran (mootorsaan)
120. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
121. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
122. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
123. Castingu MM
124. Cenote ehk tsenoot (maiade 'püha kaev')
125. Chai nenesi (Türgi ja Azerbaidžaani jõevaldjas)
126. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
127. Chessie (veekrüptiid USAs)
128. Chini järve naaga / Seri Gumum (nāga Malaisias)
129. Colapesce (tegelane Lõuna-Itaalia folklooris)
130. Cooki saared
131. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
132. Coulaine kaevu basilisk (olend prantsuse folklooris)
133. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
134. Creme
135. D.A.M.
136. Daaniod (Danio)
137. Daing
138. Dakuwaqa / Dakuwanga (hai-jumalus Fidžil)
139. Devaariod (Devario)
140. Devil's Lake koletis (järvekoletis USAs)
141. Dirhami laht
142. Donburi
143. Doom Bari merineitsi / Padstowi merineitsi (korni folkloor)
144. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
145. Drac ehk Le Drac (draakon Lõuna-Prantsusmaal)
146. Drangue / Drague / Drangoi (Albaania poolinimene-pooldraakon)
147. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
148. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
149. Ebabootsiad (Parabotia)
150. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
151. Ebisu (jaapani kalajumal)
152. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
153. Eesti jõgede loend
154. Eesti järved
155. Eesti järvede loend
156. Eesti Kalur
157. Eesti lahed (tähestikuline loend)
158. Eesti Merekool
159. EFTTA
160. Elango, Julius
161. Elbst (veevaim Šveitsis Seele järves)
162. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
163. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
164. Emajõe Lodjaselts
165. Emakala (Zoarces viviparus)
166. End, Albert Arvo
167. Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
168. Endla järvestik
169. Erikson, Juhan (kalatööstur)
170. Erinarkid (Heteronarce)
171. Erm Vaike
172. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
173. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
174. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
175. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
176. Faro (veejumal ja demiurg bambara mütoloogias)
177. Fenkol (apteegitill)
178. Finfolk (Orkney näkkrahvas)
179. Flambeau
180. Fotofoor
181. Friteerimine
182. Ganga (jumalanna hinduismis, Gangese kehastus)
183. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
184. Garkain (Austraalia folkloor)
185. Garum ja liquamen
186. Geluchart / Testudo polypus (müütiline olend bestiaariumides)
187. Gonggong (veejumal Hiina mütoloogias)
188. Grootslang (müütiline olend Lõuna-Aafrikas)
189. Guariba-boia (veekrüptiid Lõuna-Ameerikas)
190. Gupi (Poecilia reticulata)
191. Hõbesilmad (Chanodichthys)
192. Haamerhai (Eusphyra blochii)
193. Haid kulinaarias
194. Hailiha nimekujud
195. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
196. Hakk-kala
197. Halirrhothius (Poseidoni poeg)
198. Hallhaid (Carcharhinus)
199. Hamaguri nyōbō (merikarp-naine Jaapani folklooris)
200. Hammassärg (Rutilus frisii)
201. Hantu Kotak (jõevaim Malaisias)
202. Harilaid
203. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
204. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
205. Harilik meriangerjas (Conger conger)
206. Harilik merilohe (Trachinus draco)
207. Harilik mullauss (maauss)
208. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
209. Harilik pardkala (Barbus barbus)
210. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
211. Harilik taimen (Hucho taimen)
212. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
213. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
214. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
215. Harju alamvesikond
216. Hauapüük
217. Haug komi pärimuses
218. Haug püügikalana
219. Haug toidukalana
220. Haugasraid (Aetobatus)
221. Heeringalised (Clupeiformes)
222. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
223. Heik (Hake) kalanimedes
224. Heintz Karl
225. Helepardlikud (Mystacoleucus)
226. Heleraid (Leucoraja)
227. Helkseljad (Chelaethiops)
228. Heng Gong Yu (inimkala Hiina mütoloogias)
229. Hensen, Victor
230. Heqet (egiptuse viljakusjumalanna)
231. Hi-Lo
232. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
233. Hiidlased Pärnu rannas kalastamas (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
234. Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)
235. Hiina draakon / loong / long / lung
236. Hiinatrullid (Yunnanilus)
237. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
238. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
239. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
240. Hobulaiuskraadid
241. Hollandi kaste
242. Homaarlased (Nephropidae)
243. Hulkharjasussid (Polychaeta)
244. Hõbekoger (Carassius gibelio)
245. Hõimkond
246. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
247. Hämarhaid (Scymnodalatias)
248. Hülgepüük
249. Iilastuli
250. Illhvelid (põrguvaalad Islandi folklooris)
251. Imihingud (Gastromyzon)
252. Imiussid (Trematoda)
253. Indo-Vaikne ookeaniala
254. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
255. Interpretatio Romana / Rooma tõlgendus
256. Invincible (Nilsu)
257. Ioskeha ja Tawiscara (huroonide vastandlikud kaksikvennad)
258. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
259. Järvekoletised
260. Järvelehmad (olendid Wales'i folklooris)
261. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
262. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
263. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
264. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
265. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
266. Jahumardika vastne (jahuuss)
267. Jengu (veevaim Aafrikas)
268. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
269. Johannes Vares
270. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
271. Jussi järved
272. Juust õngesöödana
273. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
274. Jõehallhaid (Glyphis)
275. Jõemõisa-Kaiu järvestik
276. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
277. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
278. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
279. Jämesabaraid (Urolophus)
280. Järveelustik ehk limnobios
281. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
282. Jäseraid (Cruriraja)
283. Jääpüük
284. Jäärauad
285. Kääbusrasboorad (Boraras)
286. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
287. Kaanid (Hirudinea)
288. Kaarmise järv (Karmise järv)
289. Kaaviari ajaloost
290. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
291. Kahvamine
292. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
293. Kalakaste
294. Kalakasvatus
295. Kalakasvatus Eestis
296. Kalamüüdid ja müütilised kalad
297. Kalandus
298. Kalanduskoda
299. Kalaparv
300. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
301. Kaltas-ekva (jumalanna obiugrilaste usundis)
302. Kalurite loitse ja ütlusi
303. Kaluuga (Huso dauricus)
304. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
305. Karelestad (Hippoglossoides)
306. Kartul
307. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
308. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
309. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
310. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
311. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
312. Kazõmi jõe haldjatar / Kassum-imi / Vut-imi (hantide kaitsevaim)
313. Katsuobushi
314. Katthveli (koletisvaal Islandi mütoloogias)
315. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
316. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
317. Kawauso (libasaarmas Jaapani folklooris)
318. Kelpie (veehobune šoti ja iiri folklooris)
319. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
320. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
321. Kidata konks
322. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
323. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
324. Kiinide vastsed
325. Kiisk (pärimus)
326. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
327. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
328. Kilu nimelugu
329. Kinnine haspelrull
330. Kinnise rulli ehitus
331. Kirptirgu sidumise sõlm 1
332. Kitska žonka (näkk Koola poolsaarel)
333. kiviahvenlased (Serranidae)
334. Kivitrullingud (Nemacheilus)
335. Knucker (veedraakon inglise mütoloogias)
336. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
337. Koerhaid (Scyliorhinus)
338. Koerhailased (Scyliorhinidae)
339. Koger (Carassius carassius)
340. Kogred (Carassius)
341. Koibraid (Sinobatis)
342. Koiliad (Coilia)
343. Kon (inkade-eelses mütoloogias vihma ja tuule jumal)
344. konks (õngekonks)
345. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
346. Konn jakuudi šamanismis
347. Koolmekalad (Erimyzon)
348. Koonhaid (Rhizoprionodon)
349. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
350. Koorküla järvestik
351. Kopskalad (Dipnoi)
352. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
353. Kosmoidsoomus
354. Kreeka merejumalad
355. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
356. Kuhu jäi vaarao sõjavägi (pärimus; Loorits)
357. Kuivatamine/vinnutamine
358. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
359. Kuldkala (Carassius auratus)
360. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
361. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
362. Kullavähk (Galicia mütoloogia)
363. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
364. Kura säär
365. Kuremaa järv (Kurema järv)
366. Kussie (jaapani järvekoletis)
367. Kuusamon Uistin Oy
368. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
369. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
370. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
371. Kärbsed õngesöödana
372. Kärbsenukk (kärbsekookon)
373. Kärbsetõugud meditsiinis
374. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
375. Kärphaid (Mustelus)
376. Kärsshingud (Acantopsis)
377. Käsiõng
378. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
379. Käärtrullid (Schistura) 2
380. Käärtrullid (Schistura) 3
381. Lühirasboorad (Brevibora)
382. Lahtise rulli ehitus
383. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
384. Lahtise rulli vänt
385. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
386. Lakerda (türgipärane soolakala)
387. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
388. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
389. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
390. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
391. Landilugu: dr Heintz
392. Landilugu: Kuusamo puukala
393. Landilugu: Nilsu
394. Lasa järv [Koorküla järvestik]
395. Lasnhaid (Scoliodon)
396. Lasnlõuad (Scaphognathops)
397. Laulev jõgi (legend Pascagoula jõest, USA)
398. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
399. Leevi jõgi
400. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
401. Leivast õngesöödad
402. Lenddaaniod (Esomus)
403. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
404. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
405. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
406. Lestad (Platichthys)
407. Liban / Lí Ban (merineitsi Iiri folklooris)
408. Libekala
409. Liblikate röövikud
410. Liblikraid (Gymnura)
411. Liftahvenad (Helicolenus)
412. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
413. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
414. Linajärv (Jussi Linajärv)
415. Linask (Tinca tinca)
416. Linné, Karl
417. Linnuroni (Ligula intestinalis)
418. Lintsabalased (Trichiuridae)
419. Llamhigyn Y Dwr / Water Leaper / Vesihüppaja (veekrütpiid kõmri rahvausundis)
420. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
421. Logardraid 3 (Pseudobatos)
422. Logardrailased (Rhinobatidae)
423. Longana / Anguana (veeolend Itaalia folklooris)
424. Lonthülged (Mirounga)
425. Loobu jõgi
426. Lophius budegassa (must merikurat)
427. Losi (hiiglane Samoa pärimuses)
428. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
429. Luts (Lota lota)
430. Lõunaraid (Zearaja)
431. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
432. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
433. Läänesaarte alamvesikond
434. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
435. Mölliangerjad (Panturichthys)
436. Müütilised veeolendid
437. maailma jõed (loend)
438. Madumureenid (Uropterygius)
439. Maggot
440. Majak (kolhoos)
441. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
442. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
443. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
444. Mamlambo (veekrüptiid Lõuna-Aafrikas)
445. Man
446. Mannasöödad
447. Maskraid (Neotrygon)
448. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
449. Mazu ehk Matsu (Hiina merejumalanna)
450. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
451. meduus
452. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
453. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
454. Melikertes / Palaimon (kreeka merejumal)
455. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
456. Merehaigus
457. Merekoletised
458. Meremeeste uskumused
459. Mererohi paadi põhja küljes (pärimus, meretont; Loorits)
460. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
461. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
462. Merikeellased (Soleidae)
463. Merikogerlased (Sparidae)
464. Merikoha (Sander marinus)
465. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
466. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
467. Meriluts (Brosme brosme)
468. Merineitsi
469. Meripuugid (Scorpaena)
470. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
471. Merisutt (Petromyzon marinus)
472. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
473. Merluusid (Merluccius)
474. Metsprussakas
475. Miiu
476. Minhocão (krüptiid Brasiilias)
477. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
478. Mohana / La Mojana (Kolumbia-Kariibi folkloor)
479. Moiva (Mallotus villosus)
480. Mokkparrakad (Labeobarbus)
481. Mondjoli (olend Kesk-Aafrika mütoloogias)
482. Morilased (Moridae)
483. Morzeczki / Mòrzëca (kašuubi merineitsi)
484. Mourioche / Guenne (veehobune Prantsusmaal)
485. muda
486. Mudaelustik ehk pelon
487. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
488. Mul Gwishin (veekummitus Korea folklooris)
489. Mussie (järvekoletis Kanadas)
490. Mussoon
491. Must marliin (Istiompax indica)
492. Mustatäpitõbi
493. Musthaid (Apristurus)
494. Mustjõe alamvesikond
495. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
496. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
497. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
498. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
499. Mõrrapüük
500. Mõõkkala (Xiphias gladius)
501. Mägiründid (Psilorhynchus)
502. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
503. Määr, Aleksander
504. Mölder, August
505. Mügarninad (Hybopsis)
506. Näkirahvas Filipiinidel
507. Näkk (eesti)
508. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
509. Naaskelraid (Pastinachus)
510. Naglfar (küüntest laev Põhjala mütoloogias)
511. Nahknark (Crassinarke dormitor)
512. Naissaar
513. Nakshatra Meenu (müütiline veeolend Indias)
514. Narmasmokad (Labeo)
515. Narva veehoidla
516. Nasv
517. Navaaga (Eleginus nawaga)
518. Nelikant-kaldauss
519. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
520. Niituimlutslased (Physidae)
521. Ningyo /gyohijn / hangyojin (jaapani näkk)
522. Nipsviidikad (Hemiculter)
523. Nirkhailased (Hemigaleidae)
524. Njuzu (veevaim Lõuna-Aafrikas)
525. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
526. Nokisründid (Microphysogobio)
527. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
528. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
529. Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
530. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
531. Nuggle (veehobune Shetlandi folklooris)
532. Nugishaid (Triakis)
533. Nuliajuk / Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
534. Nuudelangerjad (Neoconger)
535. Nuutraid (Himantura)
536. Oad, Jaan
537. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
538. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
539. Ogahaid (Squalus)
540. Ogasilmad (Pangio)
541. Ojamaa (Gotland)
542. Okasturilased (Notacanthidae)
543. Okishaid (Centroscyllium)
544. Ollipeist / Oillipheist / Uilefeist (veekoletis iiri mütoloogias ja folklooris)
545. ondatra (piisamrott, biisamrott)
546. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
547. Ontario järve koletis / Kiengstie (veeküpriid Kanadas)
548. Osmussaar
549. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
550. Pähkla tõusuallikas (Põhjatu, Pühatu, Pöhatu allik)
551. Pärimus: Otepää Pühajärv
552. Püha vesi komi mütoloogias
553. Pühad allikad vadja rahvausundis
554. Pakssabaraid (Trygonoptera)
555. Paljaslõuad (Acheilognathus)
556. paneerimine
557. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
558. Pardpuntiused (Barbodes)
559. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
560. Paunküla veehoidla
561. Pešapaj ja Gunu (lesgide vihmariitused)
562. Peen kõduuss
563. Peipsi alamvesikond
564. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
565. Pettai, Elmar Voldemar
566. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
567. Pigo (Rutilus pigus)
568. Pihklased (Myxini)
569. Pihtla kalakasvandus
570. Piikraid (Urobatis)
571. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
572. Piimjas soouss
573. Piiskopikala (bishop fish)
574. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
575. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
576. Pimenarkid (Typhlonarke)
577. Pinatubo koletis (veekrüptiid Filipiinidel)
578. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
579. Poi
580. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
581. Polaarhaid (Somniosus)
582. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
583. Poola uss
584. Povodni mož / vodeni mož / gestrin / muk (sloveenia veemees)
585. Prespa forell (Salmo peristericus)
586. Prussakas ja tarakan
587. Psammon
588. Puimur (veedraakon nanai mütoloogias)
589. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
590. Puluga (jumalus Andamani saartel)
591. Punane vihmauss (pool-ööuss)
592. Punapardlikud (Pseudobarbus)
593. Punase allika vesineitsid
594. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
595. Puntiused (Puntius)
596. Purikalalased (Istiophoridae)
597. Purjus krevetid
598. Puukala (Kuusamo puukala)
599. Puutumata vesi / joomata vesi / tumm vesi (maagiline vesi slaavi rahvausus)
600. Põhjavee-elustik
601. Põishüljes (Cystophora cristata)
602. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
603. Põlula Kalakasvatuskeskus
604. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
605. Pärimus: Kaussjärv
606. Pärimus: Lutsu järv
607. Pärimus: Raudjärve kullapütt
608. Pärimus: Uhtjärv
609. Pärimus: Verijärv
610. Pärnu alamvesikond
611. Pärnu Kalakombinaat
612. Pärnu kalanduskool
613. Qianliyan (Hiina mere- ja uksejumal)
614. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
615. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
616. Rabakonn
617. Rafara / Fara / Faravari (veejumalanna Madagaskari mütoloogias)
618. Raid (Raja)
619. Rakfisk ehk norra hapukala
620. Rakonda (Raconda russeliana)
621. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
622. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
623. Rasboorad (Rasbora)
624. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
625. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
626. Redunica (kašuubi veehaldjas)
627. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
628. Reobiont
629. Riffhai (Triaenodon obesus)
630. Rihmsabaraid (Taeniura)
631. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
632. Riikoja Heinrich
633. Ristkok, Jüri
634. Robalod (Centropomus)
635. Roheline mullauss
636. Rohukonn
637. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
638. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
639. Rokugyo / roku (maakala Hiina ja Jaapani mütoloogias)
640. Rombkalad (Bothus)
641. Rombkalalased (Bothidae)
642. Roosa mullauss
643. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
644. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
645. Ruske käärtrull (Schistura russa)
646. Russalka
647. Rõbak Baltiki
648. Rõuge järvestik
649. Räimeõng
650. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
651. Saadjärv (Saadrejärv)
652. Saaghailised (Pristiophoriformes)
653. Saagsabahaid (Galeus)
654. Sagrits, Richard
655. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
656. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
657. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
658. Sammet, Jaak
659. Sannakji
660. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
661. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
662. Sardiinid
663. Sardiinikesed (Harengula)
664. Sardinellid (Sardinella)
665. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
666. Saunja laht
667. Sea Mither / Mither o' the Sea (merevaim Orkney saarte mütoloogias)
668. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
669. Seonaidh (veevaim Hebriididel)
670. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
671. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
672. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
673. Shen / chen (Hiinas ja Jaapanis veedraakon või merikarp)
674. Shenlong (Hiina draakon)
675. Shui gui (hiina veekummitus)
676. Shuimu / Shuimu Niangniang (hiina veedeemon)
677. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
678. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
679. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
680. Sideak Parujar (bataki jumalanna; Sumatra; Lääne-Indoneesia)
681. Sidrunhaid (Negaprion)
682. Sihuanaba / La Sihuehuet / Siguanaba / Cigua / Cegua jm (näkilaadne olend Kesk-Ameerikas)
683. Siiad (Coregonus)
684. Siig - huvipüük Eestis
685. Siig spordikalana Skandinaavias
686. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
687. Silepeamureenid (Gymnothorax)
688. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
689. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
690. Sinakas soouss
691. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
692. siugkonnalised (apoodid)
693. Slaavi veemehed
694. Smetty (järvekoletis USAs)
695. Soomuskuked (Lepidotrigla)
696. Soomuslest (Limanda limanda)
697. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
698. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
699. Sovetskaja Rodina (laev)
700. Spinningisti kaksteist käsku
701. Szépasszony (ungari jumalanna)
702. Staratel
703. Știma Apei (Rumeenia vetehaldjas)
704. Storsjöni järve koletis / Storsöodjuret (veekrüptiid Rootsis)
705. Stroganina
706. Suhurmašu (kits-kala Mesopotaamia mütoloogias)
707. Sump (kumm, pandur, märss)
708. Sumplaev
709. Susski, Vladimir
710. Suue
711. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
712. Suur mullauss
713. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
714. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
715. Suurallikas
716. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
717. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
718. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
719. Svinnegarni allikas (püha allikas Rootsis)
720. Sõnnikuuss
721. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
722. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
723. Südvester
724. Sünkraid (Amblyraja)
725. Süvahaid (Centroscymnus)
726. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
727. Süvaraid (Bathyraja)
728. Šelfihaid (Halaelurus)
729. Zennori merineitsi (korni folkloor)
730. Zoobentos
731. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
732. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
733. Taaliku sadam
734. Tabadusekepp
735. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
736. Tainas angerjapüügiks
737. Tallinna Kalakombinaat
738. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
739. Tallinna Merekolledž
740. Tamm, Friedrich
741. Tamula järv (Tamla järv)
742. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
743. Tatrakakud
744. Temera (Temera hardwickii)
745. Tempura
746. Temu / Temu edeni / Mutemuni / Tamhuni / Mudiko (peremees-vaim tunguusi-mandžu rahvastel)
747. Tiit Hunt. Eesti kalad
748. Tikokura ja Tumuitearetoka (Mangaia saare merekoletised)
749. Tintlased (Osmeridae)
750. Tippviidikad (Alburnoides)
751. Tobiased (Ammodytes)
752. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
753. Tooder
754. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
755. Trüssad (Thryssa)
756. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
757. Traaler
758. Traalnoot
759. Traalpüük
760. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
761. Triivpüük
762. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
763. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
764. Trullinglased (Nemacheilidae)
765. Trullingud (Barbatula)
766. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
767. Tuletorn
768. Tume vihmauss
769. Tumehaid (Etmopterus)
770. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
771. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
772. Tursad (Gadus)
773. Tursamaks
774. Tursamaksa konserveerimine
775. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
776. Tuul
777. tuulekala (pärimus)
778. Tuur
779. Tuurlased (Acipenseridae)
780. Tõugjärv (Küünjärv)
781. Tõugussaare raba laugas
782. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
783. Tääkraid (Urotrygon)
784. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
785. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
786. Tömpninad (Pimephales)
787. Udigul loz ehk Utkõl loz (sölkupi vetevaldjas)
788. Ugjuknarpak (koletis inuiti folklooris)
789. Ukraina (baaslaev)
790. Ukupanipo (Havai hai-jumal)
791. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
792. Unadon
793. Und
794. Undiin
795. Urbukse järv (Urbuse järv)
796. Ussikonks (säärekidadega konks)
797. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
798. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
799. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
800. Väätangerjad (Chlopsis)
801. Väitskõhud (Parachela)
802. Vadzjanik / vadzjanõ dzed (valgevene veemees)
803. Vagelangerlased (Moringuidae)
804. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
805. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
806. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
807. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
808. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
809. Valgeninahai (Nasolamia velox)
810. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
811. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
812. Vana Piljani Antsu kalaõnn (pärimus, järve hoidja; Loorits)
813. Vanapagan laevameheks (pärimus; Eisen)
814. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
815. Vasarhaid (Sphyrna)
816. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
817. Vastne
818. Veealune (veealune maailm komi muinasjuttudes)
819. Veehaldjad vadja rahvausundis
820. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
821. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
822. Vesi udmurdi maailmapildis
823. vesikond
824. Vetevaim komi mütoloogias
825. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
826. Vihmauslased (Lumbricidae)
827. Vihmauss (liigid)
828. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
829. Viikangerjad (Scolecenchelys)
830. Viitina kuurits
831. Vila / Samovila / Samodiva (naisvaim slaavi mütoloogias)
832. Vimb (Vimba vimba)
833. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
834. Vinkelhaid (Oxynotus)
835. Vinnutatud räimed
836. Viru alamvesikond
837. Viuraid (Aetomylaeus)
838. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
839. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
840. Võldas (Cottus gobio)
841. Võrtsjärve alamvesikond
842. Väheharjasussid
843. Vähilaadsed
844. väike meriahven (Sebastes viviparus)
845. Väike ogahai (Squalus blainville)
846. Väike saagrai (Pristis clavata)
847. väike tobias (nigli, väiketobias)
848. Väikeraid (Rajella)
849. Väikesuulest (Microstomus kitt)
850. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
851. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
852. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
853. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
854. Vöötninad (Rhinichthys)
855. Wandjina (pilve- ja vihmavaim Austraalias)
856. Witkəś / witkul (veeolend mansi mütoloogiast)
857. Õlikook
858. Õngitsemine+
859. Äntu järved
860. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
861. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
862. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
863. Xiao Gong (veevaldja hiina hilises mütoloogias)
864. Yu Shi (Hiina vihmajumal)
865. Yunak iyesi (türgi, tatari ja altai vanni- või vannitoavaim)

Siiad (Coregonus)

Siiad (Coregonus), kalade perekond lõhilaste (Salmonidae) sugukonnast. Inglise whitefishes; saksa Maränen, Reinanken, Renken, Felchen, Coregonen, Schnäpel; hispaania coregonos;venecиги. Põhjapoolkeral elavate luukalade perekond, millesse kuulub umbes 70 kaasaegset liiki.

Perekonna tüüpliigiks on harilik siig (Coregonus lavaretus), kelle vormideks on ka Eestis elavad merisiig  siig. Veel elab Eesti vetes siigade perekonda kuuluv euroopa rääbis (Coregonus albula) ja vähesel määral kunagi meie vetesse asustatud peled (Coregonus peled).

Siigadel on suured soomused ja väike suu, nad on magevee- ja siirdekalad. Toituvad põhjaloomadest ja väikestest kaladest, osa on planktontoidulised (peled, rääbis). Kudemise ajal on mitme liigi isastel valge helmeskate. Siiad on pikaealised, Siberi arktilistes merevetes levinud muksun (C. muksun) elab kuni 25-aastaseks; paljudel on maitsev liha ja nad on olulised töönduskalad. 
Külgedelt veidi kokkusurutud keha ja võrdlemisi väikese suuga kalad. Sageli on ülalõug alalõuast lühem ja suu vaatab üles. Sellised ülaseisuse suuga siiad toituvad planktonist, põhiliselt keskmises veekihis elavatest koorikloomadest. Vahel on lõuad ühepikkused — sellisel juhul nimetatakse suud otsseisuseks. Otsseisuse suuga siigade pea meenutab heeringa oma ja seetõttu kutsubki rahvas neid sageli heeringateks (pereslavi heeringas, obi heeringas, sosva heeringas jne.), kuid rasvauime esinemine reedab neis lõhelase. Siigadel, kes toituvad põhjas elavatest organismidest, on suu alaseisune — ülalõug on alalõuast tunduvalt pikem. Siigade keha on kaetud suurte hõbedaste soomustega. Siigade marjaterad on väikesed, kollased ning emane ei mata neid kruusa alla.
 
2010. aastal püüti merisiiga Eestis rannapüügina 15,5 tonni ja peipsi siiga 0,5 tonni.


"... ei ole senini selge, palju siialiike ja -vorme elutseb NSV Liidu järvedes ja jõgedes. Põhjuseks on nende muutlikkus, mis on isegi lõhelaste sugukonna puhul ebatavaliselt suur. Praktiliselt võib morfoloogiliste iseärasuste, kasvutempo, toitumistüübi jt. tunnuste põhjal iga järve siiad lugeda eri vormiks. Nii eristati 1932. a. ühel siialiigil 20, 1948. a. aga juba 57 vormi. Ainuüksi karjala järvedest on kirjeldatud 43 vormi. Ka ameerika ihtüoloogid on kirjeldanud Ameerika Ühendriikide ja Kanada veekogudest hulgaliselt siialiike. Õnneks hakkab see periood juba lõppema. Nii ühendati |šveitsi järvede siiad, keda loendati üle kümne liigi, kõik ühte liiki. Samasugune ümberhindamine toimub ka NSV Liidus ja Ameerikas." (Loomade Elu, 4 kd Kalad)
 
Perekonna süstemaatika on keerukas ja liikide piiritlemisel mitmeid erinevaid käsitlusi.
Perekonda kuulub andmebaasi FishBase (2019, detsember) põhjal 78 liiki, nende seas on esitatud ka mõned hiljuti väljasurnud liigid (tähistatud †-ga). 
 

Coregonus albellus Fatio, 1890 (autumn brienzlig) – heleuim-siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Briensi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 30-100 m sügavusel. Pikkus kuni 26 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus albula(Linnaeus, 1758) (vendace) – euroopa rääbis. Vt artiklit Rääbis

Coregonus alpenae (Koelz, 1924) (Longjaw cisco) pikklõug-rääbis. Põhja-Ameerika: Suure Järvistu veehaardes Huronis ja Michiganis. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45,6 cm (TL), tavapikkus 26,7 cm. Viimati tabatatud 1975. a. Välja surnud.

Coregonus alpinus Fatio, 1885 – thuni siigEuroopa: endeem Šveitsis Thuni järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-150 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus anaulorum Chereshnev, 1996 – anaouuli siigAasia: Venemaal Tšukotkal ja Kamtšatkal jõgedes ja estuaarides . Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus arenicolus Kottelat, 1997 – liivasiig. Euroopa: Constance järv (Šveits, Saksamaa, Austria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus artedi Lesueur, 1818 (northern cisco, lake herring) – ameerika rääbis. Vt artiklit Ameerika rääbis

Coregonus atterensis Kottelat, 1997 – attersee rääbis. Euroopa: Austrias Attersee ja Mondsee järvedes, samuti Milstatteri ja Ossiachi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, enamasti 10-30 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus austriacus C. C. Vogt, 1909 – austria rääbis. Euroopa: Austrias Attersee järves, võimalik ka Wolfgangsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 26 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus autumnalis (Pallas, 1776) (Arctic cisco) – omul. Vt artiklit Omul

Coregonus baerii Kessler, 1864 – volhovi siig. Euroopa: Venemaal Laadoga järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 57 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus baicalensis Dybowski, 1874 – baikali siig. Aasia: Venemaal Baikali järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL). Ohustatus määramata. Vt artiklit Baikali siig



Coregonus baunti Mukhomediyarov, 1948 – baunti rääbis. Aasia: Venemaa, Siber. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus bavaricus Hofer, 1909 (Ammersee kilch) – ammersee siig. Euroopa: Saksamaal Ammersee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 24,1 cm (SL). Äärmiselt ohustatud, võib olla välja suremas.

Pilt puudub

Coregonus bezola Fatio, 1888 (bezoule) – bourget' siig. Euroopa: varasemalt Prantsusmaal Bourget' järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus candidus Goll, 1883 – bondell. Euroopa: Šveitsis Neuchateli ja Bienne järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus chadary Dybowski, 1869 (Khadary whitefish) – hadarõ siig. Aasia: Šilka ja Arguni jõestikes, Amuuri ja Ussuuri jõgedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus clupeaformis (Mitchill, 1818) (lake whitefish) – ameerika siig. Põhja-Ameerika: Atlandi, Vaikse ookeani ja Põhja-Jäämere veehaardes peaaegu kogu Kanadas kuni New Englandini, Suures Järvistus ja Illinoisi keskosas (USA), Alaska järvedes; asustatud USA loodeosa vetesse, ka Andide järvedesse Ladina-Ameerikas (kahes riigis). Mage- ja riimveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline, sügavustel 18-128 m. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 54,1 cm, registreeritud mass kuni 19 kg. Ohustatus määramata. Kaubanduslik püük 2000-2011. a vahemikus 9 565 – 14 227 t (Kanada, USA); huvikalastus; avalikud akvaariumid.



Coregonus clupeoides Lacépède, 1803 (powan) – šoti siig. Euroopa: endeem Šotimaal Loch Lomond'i ja Loch Eck'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus confusus Fatio, 1885 – bieli siig. Euroopa: Šveitsis Morati ja Bienne järvedes, võimalik ka Neuchateli järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus danneri C. C. Vogt, 1908 – traunsee siig. Euroopa: Austrias Traunsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-60 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus duplex Fatio, 1890 – kumerselg-siig. Euroopa: Šveitsis Walenstadti järves, võimalik ka Zürichi järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 44 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus fatioi Kottelat, 1997 – fatio siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Brienzi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, sügavustel 0-30 m. Pikkus kuni 36 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus fera Jurine, 1825 (fera) – fera siig. Euroopa: Varem Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus fontanae M. Schulz & Freyhof, 2003 (Stechlin cisco) – stechlini rääbis. Euroopa: endeem Saksamaal Stechlini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, kuni 3 m sügavusel. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus gutturosus (C. C. Gmelin (de), 1818) – bodeni siig. Euroopa: Varem Constance järves järves (Šveits, Austria, Saksamaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus heglingus Schinz, 1822 – hägling. Euroopa: Šveitsis Zürichi ja Walenstadti järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 20-80 m sügavusel. Pikkus kuni 24 cm (SL). Ohustatus määramata



Coregonus hiemalis Jurine, 1825 (gravenche) – talvesiig. Euroopa: Varem Bourget järves (Prantsusmaa) ja Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus hoferi L. S. Berg, 1932 – hoferi siig. Euroopa: Saksamaal Chiemsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus holsata Thienemann, 1916 – holsteini siig. Euroopa: Saksamaal Schaalsee ja Selentersee järvedes, asustatud ka Drewitzi järve. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 47 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus hoyi (Milner, 1874) (bloater) – süvarääbis. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves), Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline, 30-190 m sügavusel. Pikkus kuni 37 cm, tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.



Coregonus huntsmani W. B. Scott, 1987 (Atlantic whitefish) – atlandi siig. Atlandi lääneosa: Yarmouth Harbor (Isle saar), Tusketi jõestik ja Leipsigate järv (Nova Scotia, Kanada). Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis.neriitne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (TL), tavapikus 27,5 cm. Äärmiselt ohustatud.



Coregonus johannae (G. Wagner, 1910) (deepwater cisco) – roosa rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus keskmiselt 30 cm. Välja surnud. Intensiivne väljapüük 1930-ndatel; võõrliikide mõju.

Pilt puudub

Coregonus kiletz Michailovsky, 1903 – kiilrääbis. Euroopa: Onega järv (Venemaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 39 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus kiyi (Koelz, 1921) (kiyi) – kiiji. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.



Coregonus ladogae Pravdin, Golubev & Belyaeva, 1938 – riipus. Euroopa: Ladoga järv (Venemaa), asustatud ka Venemaa euroopa-osa, Siberi ja Läti järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 43 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus laurettae T. H. Bean, 1881 (Bering cisco) – beringi omul. Põhja-Ameerika: Alaska vetes, võimalik ka Kamtšatka ja Tšukotka poolsaarte veekogudes. Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis-neriidne, anadroomne, arktiline. Pikkus kuni 48 cm (FL), tavapikkus 30 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük.



Coregonus lavaretus (Linnaeus, 1758) (common whitefish, European whitefish; lavaret) – harilik siig, euroopa siig. Vt artilklit Siig

Coregonus lucinensis Thienemann, 1933 – luzini rääbis. Euroopa: Saksamaal Breiter Luzini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus lutokka Kottelat, Bogutskaya & Freyhof, 2005 – luudogasiig. Euroopa: Venemaal Ladoga ja Onega järvedes, asustatud ka Venemaa euroopa-osa ja Siberi järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.



Coregonus macrophthalmus Nüsslin, 1882 (Gangfisch) – suursilmsiig. Euroopa: Constance järves (Saksamaa, Austria, Šveits). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus maraena (Bloch, 1779) (maraena whitefish) – mareensiig, siirdesiig. Vt artiklit Mareensiig

Coregonus maxillaris Günther, 1866 – rootsi siig. Euroopa: Rootsi järvedes (Vänern, Locknesjön, Skalka-Parkijauir, Storvindeln, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Siljan, Övre Särvsjön, Östra Vattnan, Orten-Ransjön). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (SL). Pole ohustatud. Huvikalastus; Seda kalaliiki on käivad talvel jää alt Rootsis püüdmas ka Eesti kalamehed.



Coregonus megalops Widegren, 1863 (lacustrine fluvial whitefish) – järvesiig. Euroopa: Rootsi, Soome ja Venemaa järvedes. Demersaalne, parasvöötmeline, kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus migratorius (Georgi, 1775) (omul) – baikali omul. Vt artiklit Baikali omul

Coregonus muksun (Pallas, 1814) (muksun) – muksun. Vt artiklit Muksun

Coregonus nasus (Pallas, 1776) (broad whitefish) – tšir. Vt artiklit Tšir

Coregonus nelsonii T. H. Bean, 1884 (Alaska whitefish) – alaska siig. Põhja-Ameerika: põhjaalade loodeosas Kanada Yukoni aladel, Alaskal Yukoni jões, Paxsoni järves, Copperi jõestikus, Andersxoni jões ja Mackenzie jõe deltas. Bentopelaagiline, potamodroomne, boreaalne. Pikkus kuni 56 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük; huvikalastus.

Pilt puudub

Coregonus nigripinnis (Milner, 1874) (blackfin cisco) – mustuim-rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada) ja Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.



Coregonus nilssoni Valenciennes, 1848 – planktonisiig. Euroopa: Läänemere basseini lääneosas Rootsis, Norra lõunaosas, Taanis; Poolas Oderi vesikonna alamjooksul; asustatud mõnda Poola järve. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Coregonus nipigon (Koelz, 1925) – nipigoni rääbis. Põhja-Ameerika: USA, Kanada. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus nobilis Haack, 1882 – luzerni siig. Euroopa: Šveitsis Vierwakdstätteri järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 5-200 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus oxyrinchus (Linnaeus, 1758) (houting) – põhjamere siig. Euroopa: varem Kesk- ja Ida-Euroopa põhjapoolsete riikide vetes; Kirde-Atlandis Iirimaast Hollandi ja Saksamaani, ka Lääenemere riikide rannikuteni. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (TL). Välja surnud (umbes 1940).



Coregonus palaea G. Cuvier, 1829 – paleesiig. Euroopa: Šveitsis Neuchateli, Bienne ja Morat'i järvedes; asustatud Genfi järve ja teistesse järvedesse ning veehoidlatesse Prantsusmaal nin Šveitsis. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus pallasii Valenciennes, 1848 – pallase siig. Euroopa: Põhja-Rootsi suurtes järvedes (Pakijaure, Hornävan, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Storlögdan), Soomes ja Venemaal (Karjalas); juhukülalisena ka Läänemeres Neeva ja Narva jõgede suudmealadel. Mage-, riim- ja mereveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL), tavapikkus 42 cm. Pole ohustatud.



Coregonus peled(J. F. Gmelin, 1789) (peled) – peled. Vt artiklit Peled

Coregonus pennantii Valenciennes, 1848 (gwyniad) – kõmri siig. Euroopa: Wales'i põhjaosas Bala (Llyn Tegid) järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.



Coregonus pidschian (J. F. Gmelin, 1789) (humpback whitefish) – põžjan. Vt artiklit Põžjan

Coregonus pollan W. Thompson, 1835 (Irish pollan) – pollan. Euroopa: Iirimaa jõgedes (Lough Neagh, Lough Erne, Lough Ree, Lough Derg). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL), mass kuni 450 g, eluiga kuni 10 a. Väga ohustatud.



Coregonus pravdinellus Dulkeit, 1949 – pravdini siig. Aasia: Venemaa, Siber. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus reighardi (Koelz, 1924) (shortnose cisco) – lühinina-rääbis. Põhja-Ameerika: Suur Järvistu (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 36 cm (TL), tavapikkus 25 cm (TL), mass kuni 539 g, eluiga kuni 8 a. Äärmiselt ohustatud.



Coregonus renke (Schrank, 1783) – renke. Euroopa: Kesk-Euroopa järvedes (Ammersee, Starnberger See, Tegernsee, Schliersee, Kochelsee, Traunsee, Hallstädtersee). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Ohustatus määramata.



Coregonus restrictus Fatio, 1885 – morat' siig. Euroopa: varem Šveitsis Morat järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm (SL). Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus sardinellaValenciennes, 1848 (Sardine cisco) – siberi rääbis. Vt artiklit  

Siberi rääbis

 

Coregonus stigmaticusRegan, 1908 (schelly) – šelli. Euroopa: Inglismaa järvedes (Haweswater, Ullswaterand, Brotherswater, Cumbria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 32 cm (SL). Väga ohustatud.



Coregonus subautumnalis Kaganowsky, 1932 – penžini omul. Aasia: määratud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Venemaal (Kamtšatkal) Penžini jõest. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 37,5 cm. Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus suidteri Fatio, 1885 – ballen. Euroopa: Šveitsi järvedes (Vierwaldstätter, Zug, Sempach). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus trybomi Svärdson (sv), 1979 – kevadrääbis. Euroopa: Rootsi järvedes (Ören, Halsjön, Äsunden, Fegen). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus tugun lenensis, 1932 – leena tugun. Vt artiklit Leena tugun

Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814) – tugun. Vt artiklit Tugun

Coregonus ussuriensis L. S. Berg, 1906 (Amur whitefish) – ussuuri siig. Aasia: Amuuri kesk- ja alamjooksu veehaardes, Ussuuri jões, Khanka järves, Amuuri estuaaris ja Ohhoota mere lõunaosas. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL), suurim registreeritud mass 2,1 kg, eluiga 10 a. Seisund määramata. Äriline väljapüük.



Coregonus vandesius J. Richardson, 1836 (vendace) – läänerääbis. Euroopa: Inglismaal Derwentwateri ja Bassenthwaite järvedes, Šotimaal Castle Loch'i ja Mill Loch'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Väga ohustatud.



Coregonus vessicus Dryagin, 1932 – vepsa rääbis. Euroopa: Venemaal Volga veehaarde põhjaosas Beloje järves (Belozero), tunginud ka Volga kesk- ja ülemjooksul asuvatesse veehoidlatesse kuni Saraatovi veehoidlani. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus wartmanni (Bloch, 1784) (blaufelchen) – sinisiig. Euroopa: Constance järves (Šveits, Saksamaa, Austria). Pelaagiline, paikne, parasvöötmeline, kuni 60 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL). Pole ohustatud. Äriline väljapüük.



Artikkel järgneb: Siiad 2 (Coregonus) 

Vaata lisaks:

Siiglased (Coregoninae)
Baikali siig (Coregonus baicalensis)
Siiad 2 (Coregonus)
Põžjan (Coregonus pidschian)
Mareensiig (Coregonus maraena)
Muksun (Coregonus muksun)
Tšir (Coregonus nasus)
Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
Tugun (Coregonus tugun)
Baikali omul (Coregonus migratorius)
Omul (Coregonus autumnalis)
Peled (Coregonus peled)
Lõhelased (Salmonidae)
Rääbis (Coregonus albula)
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)