Euroopa siig e harilik siig (Coregonus lavaretus)

Euroopa siig ehk harilik siig (Coregonus lavaretus) on kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast. 
Harilik siig on perekonna tüüpkalaks. Tema taksonoomiline määratlemine on keerukas ja nii liigi kui ka kogu perekonna osas on mitmeid erinevaid käsitlusi: erinevates andmebaasides võivad siigade erinevad taksonid olla vaadeldud iseseisvate liikidena või mõne teise liigi vormidena. Näiteks on põd¾jan andmebaasis FishBase esitatud iseseisva liigina Coregonus pidschian1, raamatus "Euroopa kalad" aga hariliku siia vormina Coregonus lavaretus pidschian2. Vasturääkivuse leiame ka liigi eestikeelses nimetuses: "Euroopa kalad" annab Coregonus lavaretus'e nimeks merisiig, "Loomade elu"3 aga harilik siig. Kalapeedia toimetaja arvates tasub merisiiast kõneldes siiski arvestada, et merisiia all peetakse reeglina silmas ikkagi vaid Läänemeres elavaid hariliku siia vorme - harilikul siial on peale merevormide ka jõe- ja järvevorme.

"Harilik siig (Coregonus lavaretus) paistab silma eriti tugeva muutlikkuse poolest. Liik jaguneb hulgaks vormideks, kes on üksteisega sarnased vaid alaseisuse suu ja suurema ning vähem küüraka ninamiku poolest kui tshiril. Lõpusepiisid on 15-60, need võivad olla nii siledad kui hambulised. Keha on kõrge või madal, pikenenud. Siia kuulub siirde-, jõe ja järvesiigu, suuri ja väikesi vorme, nii plankteritest toituvaid kui ka röövtoidulisi. Seetõttu ei ole selles midagi üllatavat, et kirjeldati hulgaliselt siiavorme, kusjuures sageli ei olnud eristamine piisavalt põhjendatud. Viimasel ajal võidab siiski üha enam poolehoidjaid arvamus, et eksisteerib üks liik — Coregonus lavaretus, tsirkumpolaarse levikuga (Murmani rannikust Alaska ning Kanada põhjaosani) siirdekala. /---/
Harilik siig moodustab ebatavaliselt kergesti järve-jõevorme ning paikseid järvevorme, kelle arvukus on palju suurem kui siirdevormil. Ka nende levila on laiem kui viimasel, ulatudes lõunas Shveitsi järvedeni. Seda liiki täpsemalt pole nähtavasti otstarbekas jagada, sest enamik vorme võib äärmiselt kergesti üksteiseks üle minna. Üldiselt kõikjal, kus siig elab, jaguneb ta kaheks vormiks, kes sageli elavad üheskoos. Üks neist on vähelõpusepiiline siig (lõpusepiisid kuni 30), kes toitub bentosest ja väikestest kaladest, teine aga paljulõpusepiiline siig (lõpusepiisid üle 30), kes sööb põhiliselt planktonit. Mõlemat siiavormi on leitud NSV Liidus Koola poolsaare järvedes, Soomes, Skandinaavias ja Shveitsis. Kumbki neist vormidest pärineb siirde-eluviisiga siia vastavast (vähe- või paljulõpusepiilisest) vormist. /---/
Euroopa magevete paiksed siiad pärinevad Lääne- ja Põhjamere siirdesiigadest. Vähelõpusepiiline vorm läheb Neevasse, Daugavasse, Neemenisse, Vislasse, samuti Taani, Rootsi ja Soome jõgedesse. Samasugune paljulõpusepiilise siia (pallase siig) eluviis. Laadoga ja Oneega järvest on kirjeldatud mitmeid siiavorme. Eriti huvitav on valamo e. süvikusiig. Ta elab Laadogas enam kui 50 m sügavuses ja pinnale tõmbamisel ta kõht pundub. Samasugused süvaveelised siiavormid elavad ka Shveitsi sügavates järvedes.
NSV Liidu loodeosa järvede siigu on asustatud korduvalt marja- või maimuastmes teistesse veekogudesse (Sevan, Turgajok, Sinara ja teised järved). Mitmel korral oli aklimatiseerimine vägagi tulemusrikas. Peipsi siig viidi edukalt Jaapanisse."3


Perekond Coregonus FishBase's
2 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
3 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979 
Coregonus lavaretus  Wikipedia's
Coregonus lavaretus FishBase's

Vaata lisaks:

Siig - huvipüük Eestis
Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
Siig spordikalana Skandinaavias
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Euroopa siig e harilik siig (Coregonus lavaretus)
Siiad (Coregonus)
Kalale.ee KIK