Rääbis (Coregonus albula)

Rääbis, ka euroopa rääbis (Coregonus albula) on kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast.

Eesti keeles ka rääbus, rääbusk, salakas.

inglise k – vendace; leedu k – seliava; läti k – repsis; poola k – sielawa; rootsi k – siklöja; saksa k – die Kleine Maräne; soome k – muikku, muje, riäpys, rääpus, maiva, siikamaiva; taani k – heltling; vene k – ряпушка, рипус, килец




Kirjeldus. 
Keha värtnakujuline, külgedelt lamendunud. Suu ülaseisune, hambutu, alalõualuu järsult üles pööratud. Ninamik terav. Selg sinakasroheline või hallikas, küljed ja kõht hõbedased. Selja-, saba-, ja rasvauim rohekashallid, teised uimed värvusetud. Emased ja isased rääbised on väliselt ühesugused

Levik, eluviis
Tüüpiline rääbis levib Läänemere valgla suuremates järvedes ja magestunud merelahtedes, ka Inglismaal ja Iirimaal, Koola poolsaarel, Valge mere piirkonnas, samuti Volga ülemjooksul. Lõuna ja ida pool elavad mitmed erivormid.

Eestis vaid neljas suuremas järves: Peipsi suures ja sügavas põhjaosas ehk nn. Suurjärves (lõunapoolses Pihkva järves väga vähe), Võrtsjärves, Saadjärves ja Ülemiste järves, samuti vähesel hulgal Soome lahe idaosas (Narva lahes). Asustamiskatsed teistesse järvedesse pole meil seni õnnestunud.

Tüüpiline järvekala, kes aga elutseb ka riimvees.
Avavette hoiduv ja tavaliselt põhjast kõrgemat veekihti eelistav parvekala. Hapnikunõudlikkuse tõttu tundlik vee reostumise ja eutrofeerumise vastu.
Soojal suvel varjub järve jahedamatesse põhjakihtidesse. 

Sigimine. 
Peipsis ja Võrtsjärves saab suguküpseks valdavalt kaheaastaselt (L 12-14 cm), Saadjärves (kus rääbis kasvab märksa kiiremini) arvatavasti pisut vanemalt ja suuremalt. Kudemine algab novembri keskel (vee tº 2-3 ºC), kestab tavaliselt 3-4 nädalat, vahel kauem, võib lõppeda isegi jaanuaris jää all. Absoluutne viljakus enamasti 2000-12 000 marjatera, suhteline viljakus 120-160 marjatera. 1,3-1,5 mm-se läbimõõduga sidrunkollased kuni oran¾id marjaterad heidetakse 1-5 m sügavuses liiva, kruusa ja kividega kaetud kõvale põhjale. Meres elav rääbis tuleb kudema jõgede suudmetesse. Mari haudub tavaliselt 5-6 kuud, see on edukam püsiva jääkatte puhul. Vastsed kooruvad enamasti aprilli keskel, elavad esimesed 1-2 nädalat rebukoti arvel, minnes seejärel järk-järgult üle välistoidule.

Toitumine. 
Eluaegme planktontoiduline. Eelistab suuremaid zooplanktereid. Kohati ja ajuti võib rohkesti süüa ka putukate (eeskätt surusääsklaste) vastseid ja teisi põhjaloomakesi, vahetevahel isegi kalade (peamiselt tindi) noorjärke. 
Peipsis on rääbisele põhiliseks toidukonkurendiks tint, vähemal määral ahvenamaimud.

Kasv ja vanus. 
Kasvab üsna kiiresti suguküpsuse saabumiseni, seejärel kasvutempo langeb. 
Peipsis aastased tavaliselt 11-12 cm pikkused (L), kolmeaastased 15-16 cm, viieaastased 18-20 cm ja 50-65 g. Võrtsjärves kasvab pisut aeglasemalt, Saadjärves aga märksa kiiremini, seal nelja-aastaste pikkus keskmiselt 21 cm, kaal 60 g. 
Isased ja emased kasvavad enam-vähem ühesuguse tempoga, mõlemaid on populatsioonis ligikaudu ühepalju. 
Peipsis võib saada kuni 25 cm pikkuseks (L) ja 100 g raskuseks, siis peaks vanus olema 7 aasta ümber.

Suurim Soomes 2000-ndatel püütud rääbis kaalus 550 g.
FishBase andmeil maksimaalne pikkus 48 cm (tavaline 20 cm), suurim fikseeritud kaal 1,0 kg ja pikim eluiga 10 aastat.
"Euroopa Kalad" annab pikkuseks 35 cm ja massiks 500 g.
"Loomade Elu" nimetab, et rääbise kaal võib erandina ulatuda 1200 grammini. 


Varud, nende kasutamine ja kaitse. 
Töönduslik tähtsus vaid Peipsis, mõningal määral ka Saadjärves. 
Peipsis oli rääbis 1980-ndail aastail üks tähtsamaid töönduskalu (aastasaak tervest järvest kuni 3270 t, sellest Eesti osa 1350 t). 
1990. a. langes rääbise arvukus järves rängalt. Ilmselt põhjustasid seda mitu järjestikust sooja talve ajavahemikus 1988-1992, mil rääbise koelmute kohal polnud püsivat jääkatet või see koguni puudus. Siis ulatus lainetus tormiste ilmadega põhjani, põhjustades rääbise õrnade marjaterade hukkumist kivide ja kruusa vastu hõõrudes ning põhjasetete alla mattudes. Hiljem järgnesid enamasti normaalsed talved ja rääbisevarud hakkasid järves pisitasa taastuma (aastasaak kuni 167 t), kuid nad ei  jõua enam kunagi endisele tasemele, sest rääbise elutingimused on Peipsis eutrofeerumise tõttu märksa halvenenud, samuti on seal järsult tõusnud koha (rääbise ühe tähtsama vaenlase) arvukus.

 Peipsis püütakse rääbist juuni teisest poolest novembrini peamiselt mõrdadega (varem püüti ka suurte seisevnootadega), Saadjärves vaid nakkevõrkudega.


Liha õrn ja maitsev, suvel üsna rasvane (kuni 11%), kalorsus (140-150) teiste kaladega võrreldes üle keskmise. Söödav osa suhteliselt suur, kuni 75% kala üldkaalust (teistel kalaliikidel on see enamasti 50-60%).


Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Coregonus albula FishBase's
Coregonus albula Wikipedias



Vaata lisaks:

Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
Siiad (Coregonus)
Kalale.ee KIK