Siiad (Coregonus)

Siiad (Coregonus) kalade perekond lõhilaste (Salmonidae; varasemalt nimetatud ka lõhelasteks) sugukonnast.

Ingl whitefishes, vn cиги.

Perekonna tüüpliigiks on harilik siig (Coregonus lavaretus), kelle vormideks on ka Eestis elavad merisiig ja peipsi siig. Veel elab Eesti vetes siigade perekonda kuuluv rääbis (Coregonus albula) ja vähesel määral kunagi meie vetesse asustatud peledit (Coregonus peled).

Tegemist on põhjapoolkeral elavate luukalade perekonnaga, millesse kuulub umbes 70 liiki.
Siigadel on suured soomused ja väike suu, nad on magevee- ja siirdekalad. Toituvad põhjaloomadest ja väikestest kaladest, osa on planktontoidulised (peled, rääbis). 
Kudemise ajal on mitme liigi isastel valge helmeskate.
Siiad on pikaealised, Siberi arktilistes merevetes levinud muksun (C. muksun) elab kuni 25-aastaseks; paljudel on maitsev liha ja nad on olulised töönduskalad. 
Merisiig (C.lavaretus lavaretus) on poolsiirdevorm, ta elab Läänemere kesk- ja põhjaosas. Pikkus kuni 70 cm, mass kuni 5 kg (harilikult püütakse alla 1,5-kilosed kalu). Koeb oktoobrist detsembrini Pärnu ja Narva jões. Merisiia arvukus väheneb veekogude eutrofeerumise tõttu. 
Peipsi siig (C. lavaretus maraenoides) elab Peipsi järves (varem ka Võrtsjärves), teda on asustatud mit­messe Euroopa ja Aasia järve. Pikkus kuni 60 cm, mass kuni 4 kg (saagis enamasti kuni 1,2-kilosed kalad). 
Soomes kasvatatakse siiga kaubakalaks, Eestis (kalakasvandustes) on kasvatatud noorjärke ja asustatud neid rannikumerre. 
2010. aastal püüti merisiiga Eestis rannapüügina 15,5 tonni ja peipsi siiga 0,5 tonni.1

Perekonna süstemaatika on keerukas ja liikide piiritlemisel mitmeid erinevaid käsitlusi.

"Siiad (Coregonus) on nähtavasti kõige arvukam, kõige muutlikum ja kõige halvemini tundmaõpitud perekond lõhelaste sugukonnas. Siia kuuluvad külgedelt veidi kokkusurutud keha ja võrdlemisi väikese suuga kalad. Sageli on ülalõug alalõuast lühem ja suu vaatab üles. Sellised ülaseisuse suuga siiad toituvad planktonist, põhiliselt keskmises veekihis elavatest koorikloomadest. Vahel on lõuad ühepikkused — sellisel juhul nimetatakse suud otsseisuseks. Otsseisuse suuga siigade pea meenutab heeringa oma ja seetõttu kutsubki rahvas neid sageli heeringateks (pereslavi heeringas, obi heeringas, sosva heeringas jne.), kuid rasvauime esinemine reedab neis kohe lõhelase. Siigadel, kes toituvad põhjas elavatest organismidest, on suu alaseisune — ülalõug on alalõuast tunduvalt pikem. Siigade värvus on lõhedega võrreldes tagasihoidlikum: keha on kaetud suurte hõbedaste soomustega ning eredad värvilised tähnid puuduvad. Ka pulmarüü on tagasihoidlik: ainult mõnede siiavormide isastel (emastel väga harva) tekivad soomustele ja pähe harjataolised ja kühmjad moodustised. Siigade marjaterad on väikesed, kollased ning emane ei mata neid kruusa alla.
Sellele vaatamata, et siigade rasvast ning maitsvat liha hinnatakse ammu ja et neid intensiivselt püütakse, ei ole senini selge, palju siialiike ja -vorme elutseb NSV Liidu järvedes ja jõgedes. Põhjuseks on nende muutlikkus, mis on isegi lõhelaste sugukonna puhul ebatavaliselt suur. Praktiliselt võib morfoloogiliste iseärasuste, kasvutempo, toitumistüübi jt. tunnuste põhjal iga järve siiad lugeda eri vormiks. Nii eristati 1932. a. ühel siialiigil 20, 1948. a. aga juba 57 vormi. Ainuüksi karjala järvedest on kirjeldatud 43 vormi. Ka ameerika ihtüoloogid on kirjeldanud Ameerika Ühendriikide ja Kanada veekogudest hulgaliselt siialiike. Õnneks hakkab see periood juba lõppema. Nii ühendati Shveitsi järvede siiad, keda loendati üle kümne liigi, kõik ühte liiki. Samasugune ümberhindamine toimub ka NSV Liidus ja Ameerikas."2
 
Perekonda kuulub andmebaasi FishBase (2013 november) põhjal 79 liiki, nende seas on esitatud ka mõned hiljuti väljasurnud liigid (tähistatud †-ga). Nimistu ei sisalda liikide erinevaid vorme.

Coregonus albellus Fatio, 1890 (autumn brienzlig)
Coregonus albula (Linnaeus, 1758) (vendace), euroopa rääbis
Coregonus alpenae (Koelz, 1924) (longjaw cisco)
Coregonus alpinus Fatio, 1885 (kropfer)
Coregonus anaulorum Chereshnev, 1996
Coregonus arenicolus Kottelat, 1997
Coregonus artedi Lesueur, 1818 (northern cisco or lake herring), (ameerika rääbis)
Coregonus atterensis Kottelat, 1997
Coregonus austriacus C. C. Vogt, 1909
Coregonus autumnalis (Pallas, 1776) (Arctic cisco), omul
Coregonus baerii Kessler, 1864
Coregonus baicalensis Dybowski, 1874, baikali siig
Coregonus baunti Mukhomediyarov, 1948
Coregonus bavaricus Hofer, 1909
Coregonus bezola Fatio, 1888 (bezoule)
Coregonus candidus Goll, 1883
Coregonus chadary Dybowski, 1869 (Khadary whitefish), hadarõ siig
Coregonus clupeaformis (Mitchill, 1818) (lake whitefish), ameerika siig
Coregonus clupeoides Lacépède, 1803 (powan)
Coregonus confusus Fatio, 1885
Coregonus danneri C. C. Vogt, 1908
Coregonus duplex Fatio, 1890
Coregonus fatioi Kottelat, 1997
Coregonus fera Jurine, 1825 (fera)
Coregonus fontanae M. Schulz & Freyhof, 2003 (Stechlin cisco)
Coregonus glanis, L. S. Berg, 1916 
Coregonus gutturosus (C. C. Gmelin (de), 1818)
Coregonus heglingus Schinz, 1822
Coregonus hiemalis Jurine, 1825 (gravenche)
Coregonus hoferi L. S. Berg, 1932
Coregonus holsata Thienemann, 1916
Coregonus hoyi (Milner, 1874) (bloater)
Coregonus huntsmani W. B. Scott, 1987 (Atlantic whitefish)
Coregonus johannae (G. Wagner, 1910) (deepwater cisco)
Coregonus kiletz Michailovsky, 1903
Coregonus kiyi (Koelz, 1921) (kiyi)
Coregonus ladogae Pravdin, Golubev & Belyaeva, 1938
Coregonus laurettae T. H. Bean, 1881 (Bering cisco)
Coregonus lavaretus (Linnaeus, 1758) (common whitefish, European whitefish; lavaret), harilik siig, euroopa siig
Coregonus lucinensis Thienemann, 1933
Coregonus lutokka Kottelat, Bogutskaya & Freyhof, 2005
Coregonus macrophthalmus Nüsslin, 1882
Coregonus maraena (Bloch, 1779) (maraena whitefish)
Coregonus maxillaris Günther, 1866
Coregonus megalops Widegren, 1863 (lacustrine fluvial whitefish)
Coregonus migratorius (Georgi, 1775) (omul), baikali omul
Coregonus muksun (Pallas, 1814) (muksun), muksun
Coregonus nasus (Pallas, 1776) (broad whitefish), tshir
Coregonus nelsonii T. H. Bean, 1884 (Alaska whitefish)
Coregonus nigripinnis (Milner, 1874) (blackfin cisco)
Coregonus nilssoni Valenciennes, 1848
Coregonus nipigon (Koelz, 1925)
Coregonus nobilis Haack, 1882
Coregonus oxyrinchus (Linnaeus, 1758) (houting), houting
Coregonus palaea G. Cuvier, 1829
Coregonus pallasii Valenciennes, 1848
Coregonus peled (J. F. Gmelin, 1789) (peled), peled
Coregonus pennantii Valenciennes, 1848 (gwyniad)
Coregonus pidschian (J. F. Gmelin, 1789) (humpback whitefish), põd¾jan
Coregonus pollan W. Thompson, 1835 (Irish pollan), (iiri omul)
Coregonus pravdinellus Dulkeit, 1949
Coregonus reighardi (Koelz, 1924) (shortnose cisco)
Coregonus renke (Schrank, 1783)
Coregonus restrictus Fatio, 1885
Coregonus sardinella Valenciennes, 1848 (Sardine cisco), siberi rääbis
Coregonus stigmaticus Regan, 1908 (schelly)
Coregonus subautumnalis Kaganowsky, 1932, penzhini omul
Coregonus suidteri Fatio, 1885
Coregonus trybomi Svärdson (sv), 1979
Coregonus tugun lenensis, 1932, leena tugun
Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814), tugun
Coregonus ussuriensis L. S. Berg, 1906 (Amur whitefish), ussuuri siig
Coregonus vandesius J. Richardson, 1836 (vendace)
Coregonus vessicus Dryagin, 1932
Coregonus wartmanni (Bloch, 1784)
Coregonus widegreni Malmgren, 1863 (Valaam whitefish), (valaami siig)
Coregonus zenithicus (D. S. Jordan & Evermann, 1909) (shortjaw cisco)
Coregonus zuerichensis Nüsslin, 1882
Coregonus zugensis Nüsslin, 1882

Allikad:
1 Artikkel siig Eesti Entsüklopeedias
2 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Perekond Coregonus FishBase's
Perekond Coregonus Wikipedias

Vaata lisaks:

Valgesiiad (Stenodus)
Muksun (Coregonus muksun)
Tshir (Coregonus nasus)
Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
Tugun (Coregonus tugun)
Baikali omul (Coregonus migratorius)
Omul (Coregonus autumnalis)
Peled (Coregonus peled)
Lõhelased (Salmonidae)
Rääbis (Coregonus albula)
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
Euroopa siig e harilik siig (Coregonus lavaretus)
Kalale.ee KIK