Siiad (Coregonus)

Siiad (Coregonus) kalade perekond lõhilaste (Salmonidae; varasemalt nimetatud ka lõhelasteks) sugukonnast.

Ingl whitefishes, vn cиги.

Perekonna tüüpliigiks on harilik siig (Coregonus lavaretus), kelle vormideks on ka Eestis elavad merisiig ja peipsi siig. Veel elab Eesti vetes siigade perekonda kuuluv rääbis (Coregonus albula) ja vähesel määral kunagi meie vetesse asustatud peledit (Coregonus peled).

Tegemist on põhjapoolkeral elavate luukalade perekonnaga, millesse kuulub umbes 70 liiki.
Siigadel on suured soomused ja väike suu, nad on magevee- ja siirdekalad. Toituvad põhjaloomadest ja väikestest kaladest, osa on planktontoidulised (peled, rääbis). 
Kudemise ajal on mitme liigi isastel valge helmeskate.
Siiad on pikaealised, Siberi arktilistes merevetes levinud muksun (C. muksun) elab kuni 25-aastaseks; paljudel on maitsev liha ja nad on olulised töönduskalad. 
Merisiig (C.lavaretus lavaretus) on poolsiirdevorm, ta elab Läänemere kesk- ja põhjaosas. Pikkus kuni 70 cm, mass kuni 5 kg (harilikult püütakse alla 1,5-kilosed kalu). Koeb oktoobrist detsembrini Pärnu ja Narva jões. Merisiia arvukus väheneb veekogude eutrofeerumise tõttu. 
Peipsi siig (C. lavaretus maraenoides) elab Peipsi järves (varem ka Võrtsjärves), teda on asustatud mit­messe Euroopa ja Aasia järve. Pikkus kuni 60 cm, mass kuni 4 kg (saagis enamasti kuni 1,2-kilosed kalad). 
Soomes kasvatatakse siiga kaubakalaks, Eestis (kalakasvandustes) on kasvatatud noorjärke ja asustatud neid rannikumerre. 
2010. aastal püüti merisiiga Eestis rannapüügina 15,5 tonni ja peipsi siiga 0,5 tonni.1

Perekonna süstemaatika on keerukas ja liikide piiritlemisel mitmeid erinevaid käsitlusi.

"Siiad (Coregonus) on nähtavasti kõige arvukam, kõige muutlikum ja kõige halvemini tundmaõpitud perekond lõhelaste sugukonnas. Siia kuuluvad külgedelt veidi kokkusurutud keha ja võrdlemisi väikese suuga kalad. Sageli on ülalõug alalõuast lühem ja suu vaatab üles. Sellised ülaseisuse suuga siiad toituvad planktonist, põhiliselt keskmises veekihis elavatest koorikloomadest. Vahel on lõuad ühepikkused — sellisel juhul nimetatakse suud otsseisuseks. Otsseisuse suuga siigade pea meenutab heeringa oma ja seetõttu kutsubki rahvas neid sageli heeringateks (pereslavi heeringas, obi heeringas, sosva heeringas jne.), kuid rasvauime esinemine reedab neis kohe lõhelase. Siigadel, kes toituvad põhjas elavatest organismidest, on suu alaseisune — ülalõug on alalõuast tunduvalt pikem. Siigade värvus on lõhedega võrreldes tagasihoidlikum: keha on kaetud suurte hõbedaste soomustega ning eredad värvilised tähnid puuduvad. Ka pulmarüü on tagasihoidlik: ainult mõnede siiavormide isastel (emastel väga harva) tekivad soomustele ja pähe harjataolised ja kühmjad moodustised. Siigade marjaterad on väikesed, kollased ning emane ei mata neid kruusa alla.
Sellele vaatamata, et siigade rasvast ning maitsvat liha hinnatakse ammu ja et neid intensiivselt püütakse, ei ole senini selge, palju siialiike ja -vorme elutseb NSV Liidu järvedes ja jõgedes. Põhjuseks on nende muutlikkus, mis on isegi lõhelaste sugukonna puhul ebatavaliselt suur. Praktiliselt võib morfoloogiliste iseärasuste, kasvutempo, toitumistüübi jt. tunnuste põhjal iga järve siiad lugeda eri vormiks. Nii eristati 1932. a. ühel siialiigil 20, 1948. a. aga juba 57 vormi. Ainuüksi karjala järvedest on kirjeldatud 43 vormi. Ka ameerika ihtüoloogid on kirjeldanud Ameerika Ühendriikide ja Kanada veekogudest hulgaliselt siialiike. Õnneks hakkab see periood juba lõppema. Nii ühendati Shveitsi järvede siiad, keda loendati üle kümne liigi, kõik ühte liiki. Samasugune ümberhindamine toimub ka NSV Liidus ja Ameerikas."2
 
Perekonda kuulub andmebaasi FishBase (2018 jaanuar) põhjal 78 liiki, nende seas on esitatud ka mõned hiljuti väljasurnud liigid (tähistatud †-ga). Nimistu ei sisalda liikide erinevaid vorme.

Coregonus albellus Fatio, 1890 (autumn brienzlig) - heleuim-siig  
Coregonus albula (Linnaeus, 1758) (vendace) - euroopa rääbis 
Coregonus alpenae (Koelz, 1924) (longjaw cisco) - pikklõug-rääbis
Coregonus alpinus Fatio, 1885 (kropfer) - thuni siig
Coregonus anaulorum Chereshnev, 1996 - anaouuli siig
Coregonus arenicolus Kottelat, 1997 - liivasiig
Coregonus artedi Lesueur, 1818 (northern cisco or lake herring), - ameerika rääbis
Coregonus atterensis Kottelat, 1997 - attersee rääbis
Coregonus austriacus C. C. Vogt, 1909 - austria rääbis
Coregonus autumnalis (Pallas, 1776) (Arctic cisco) - omul
Coregonus baerii Kessler, 1864 - volhovi siig
Coregonus baicalensis Dybowski, 1874 - baikali siig
Coregonus baunti Mukhomediyarov, 1948 - baunti rääbis
Coregonus bavaricus Hofer, 1909 - ammersee siig
Coregonus bezola Fatio, 1888 (bezoule) - bourget' siig
Coregonus candidus Goll, 1883 - bondell
Coregonus chadary Dybowski, 1869 (Khadary whitefish) - hadarõ siig
Coregonus clupeaformis (Mitchill, 1818) (lake whitefish) - ameerika siig
Coregonus clupeoides Lacépède, 1803 (powan) - ¹oti siig
Coregonus confusus Fatio, 1885 - bieli siig
Coregonus danneri C. C. Vogt, 1908 - traunsee siig
Coregonus duplex Fatio, 1890 - kumerselg-siig
Coregonus fatioi Kottelat, 1997 - fatio siig
Coregonus fera Jurine, 1825 (fera) - ferasiig
Coregonus fontanae M. Schulz & Freyhof, 2003 (Stechlin cisco) - stechlini rääbis
Coregonus gutturosus (C. C. Gmelin (de), 1818) - bodeni siig
Coregonus heglingus Schinz, 1822 - hägling
Coregonus hiemalis Jurine, 1825 (gravenche) - talvesiig
Coregonus hoferi L. S. Berg, 1932 - hoferi siig
Coregonus holsata Thienemann, 1916 - holsteini siig
Coregonus hoyi (Milner, 1874) (bloater) - süvarääbis
Coregonus huntsmani W. B. Scott, 1987 (Atlantic whitefish) - Atlandi siig
Coregonus johannae (G. Wagner, 1910) (deepwater cisco) - roosa rääbis
Coregonus kiletz Michailovsky, 1903 - kiilrääbis
Coregonus kiyi (Koelz, 1921) (kiyi) - kiiji
Coregonus ladogae Pravdin, Golubev & Belyaeva, 1938 - riipus
Coregonus laurettae T. H. Bean, 1881 (Bering cisco) - beringi omul
Coregonus lavaretus (Linnaeus, 1758) (common whitefish, European whitefish; lavaret) - harilik siig, euroopa siig
Coregonus lucinensis Thienemann, 1933 - luzini rääbis
Coregonus lutokka Kottelat, Bogutskaya & Freyhof, 2005 - luudogasiig
Coregonus macrophthalmus Nüsslin, 1882 - suursilmsiig
Coregonus maraena (Bloch, 1779) (maraena whitefish) - mareenasiig, siirdesiig
Coregonus maxillaris Günther, 1866 - rootsi siig
Coregonus megalops Widegren, 1863 (lacustrine fluvial whitefish) - järvesiig
Coregonus migratorius (Georgi, 1775) (omul) - baikali omul
Coregonus muksun (Pallas, 1814) (muksun) - muksun
Coregonus nasus (Pallas, 1776) (broad whitefish) - tshir
Coregonus nelsonii T. H. Bean, 1884 (Alaska whitefish) - alaska siig
Coregonus nigripinnis (Milner, 1874) (blackfin cisco) - mustuim-rääbis
Coregonus nilssoni Valenciennes, 1848 - planktonisiig
Coregonus nipigon (Koelz, 1925) - nipigoni rääbis
Coregonus nobilis Haack, 1882 - luzerni siig
Coregonus oxyrinchus (Linnaeus, 1758) (houting) - põhjamere siig
Coregonus palaea G. Cuvier, 1829 - paleesiig
Coregonus pallasii Valenciennes, 1848 - pallase siig
Coregonus peled (J. F. Gmelin, 1789) (peled) - peled
Coregonus pennantii Valenciennes, 1848 (gwyniad) - kõmri siig
Coregonus pidschian (J. F. Gmelin, 1789) (humpback whitefish) - põ¾jan
Coregonus pollan W. Thompson, 1835 (Irish pollan) - pollan
Coregonus pravdinellus Dulkeit, 1949 - pravdini siig
Coregonus reighardi (Koelz, 1924) (shortnose cisco) - lühinina-rääbis
Coregonus renke (Schrank, 1783) - renke
Coregonus restrictus Fatio, 1885 - morat' siig
Coregonus sardinella Valenciennes, 1848 (Sardine cisco) - siberi rääbis
Coregonus stigmaticus Regan, 1908 (schelly) - ¹elli
Coregonus subautumnalis Kaganowsky, 1932 -  pen¾ini omul
Coregonus suidteri Fatio, 1885 - ballen
Coregonus trybomi Svärdson (sv), 1979 - kevadrääbis
Coregonus tugun lenensis, 1932, leena tugun
Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814) - tugun
Coregonus ussuriensis L. S. Berg, 1906 (Amur whitefish) - ussuuri siig
Coregonus vandesius J. Richardson, 1836 (vendace) - läänerääbis
Coregonus vessicus Dryagin, 1932 - vepsa rääbis
Coregonus wartmanni (Bloch, 1784) - sinisiig
Coregonus widegreni Malmgren, 1863 (Valaam whitefish) - merisiig
Coregonus zenithicus (D. S. Jordan & Evermann, 1909) (shortjaw cisco) - lühilõug-rääbis
Coregonus zuerichensis Nüsslin, 1882 - zürichi siig
Coregonus zugensis Nüsslin, 1882 - albeli

Allikad:
1 Artikkel siig Eesti Entsüklopeedias
2 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Perekond Coregonus FishBase's
Perekond Coregonus Wikipedias

Vaata lisaks:

Valgesiiad (Stenodus)
Muksun (Coregonus muksun)
Tšir (Coregonus nasus)
Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
Tugun (Coregonus tugun)
Baikali omul (Coregonus migratorius)
Omul (Coregonus autumnalis)
Peled (Coregonus peled)
Lõhelased (Salmonidae)
Rääbis (Coregonus albula)
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
Kalale.ee KIK