Peled (Coregonus peled)

Peled (Coregonus peledon kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast.

[inglise – northern (Siberian) whitefish, peled; leedu – peledė; läti – pelede; poola – peluga; rootsi – peledsik; saksa – die Peledmaräne; soome – peledsiika; vene – пелядь]



Kirjeldus 
Merisiiast märksa kõrgema, kuid rohkem lamenenud kehaga. Kõhuuimed peaaegu seljauime alguse kohal (siigadel sellest selgesti tagapool). Keha üldiselt hõbedane, ent mustad täpid külgedel, peas ja seljauimel teevad värvuse üsna tumedaks. Uimed on värvuselt hallid kuni mustad ning sabavarrel asub siigadele tüüpiline rasvauim.Kudevatel isastel selja peal helmeskate. Suuava on peledil otseseisune, ülalõug ulatub veidi üle alumise. Seljajoon tõuseb kukla tagant sageli kaunis järsu kaarega. 

Loendatavad tunnused: seljauimes 3-4 ogakiirt ja  7-12 pehmet kiirt, rinnauimedes 1 ogakiir ja 14-19 pehmet kiirt, kõhuuimedes 2 ogakiirt ja 9-14 pehmet kiirt, pärakuuimes 3-5 ogakiirt ja  (10)11-16(17) pehmet kiirt;  lõpusepiisid 47-61; soomusevalem 78  9-11/8-10 102.

Levik ja eluviis 
Külmaveeline mageveekala. 
Looduslik levila Mezeni jõest (Valge mere valglas) ida poole kuni Kolõma jõeni. Põhjas piirneb areaal Põhja-Jäämere riimvetega, lõunas on järvedes levikupiiriks 60o põhjalaiust ning jõgedes ulatub see mõnikord lõuna suunas 59 kraadi põhjalaiuseni.
Tänapäevaks on leviala seoses peledi introdutseerimisega küündinud Lääne-Euroopas Hollandini, Aasias Mongooliani.
Peledil on jõe- ja järvevorm, viimane introdutseeriti 1959. a. Eestisse rohkem kui 30 järve, 13 järvest on teda ka püütud. Kõige edukam oli asustamine Kuremaa järve (Jõgevamaal), kus ta mõnel aastal kudes.
Kuni 1993. aastal aset leidnud ökokatastroofini elas peled ka Uljaste järves Ida-Virumaal. 
Peled oli aastaid Eesti karpkalamajandites nn teise saagi andjaks, tarvitades karpkala kõrval toiduks planktonit, millest suuremad karpkalad enam ei toitu.

Väga kohanemisvõimeline liik; kasvab hästi nii madalates kui ka sügavates (üle 15 m) järvedes, sobivam vee tº on 14-22 ºC. Teistest siigadest märksa rohkem pelaagilise eluviisiga.

Sigimine
Eestis saab suguküpseks üldiselt kolmeaastaselt (L 30-32 cm). Kudemine oktoobri lõpust detsembrini kruusasel või ka taimejäänustega kaetud põhjal 2-3 m sügavuses, eelistatavalt põhjaallikate läheduses. Marjaterad sidrunkollased, läbimõõduga 1,5-1,6 mm. 0,8-1 cm pikkused vastsed kooruvad aprillis-mais. Vastsetel tugev instinkt järvest lahkuda väljavoolu kaudu. 

Toitumine
Põhitoiduks zooplankton, surusääsklaste vastsed, suurtel ka limused ja muu põhjaloomastik. Suvine intensiivne toitumine kudemise kordaminekuks eriti tähtis. Talvelgi ei pea paastuaega.

Kasv ja vanus 
Areaali piires kasvab olenevalt klimaatilistest oludest väga erinevalt. Siberi karmis kliimas on aeglasest kasvukiirusest tingitud kehamõõtmed ka väiksemad – siis on kalal pikkust kuni 40 cm ning mass 1 kg. Samas võib peled tiikides kasvada aastaga isegi 100 g raskuseks, ületades meie tingimustes karpkalade vastavad näitajad. 
Teadaolevalt on vanemad isendid kuni 14 aastat vanad. 
Kalamajanduslikult on olulised kuni 7-aastased kalad, sest vanemad isendid on püükides haruldased.

Peledi suurim pikkus on 40-55 cm ja kaal 2-2,5 kg, ent heades oludes kasvavad kalad kuni 6 kg raskuseks. Eestist Uljaste järvest 1991. aasta sügisel tabatud peledi isaskalad olid keskmiselt 40,7 cm pikkused ja kaalusid keskmiselt 636 g; emaskalad olid peaaegu sama pikkusega (keskmine 40,9 cm), kuid kaalult raskemad – 720 g. 
Eestis on suurim peled kaaluga 2,8 kg püütud Liinjärvest Võrumaal.

Majanduslik tähtsus 
kuna Eesti järvedes ei anna peled järelkasvu, sõltub saak asustamisest — 1990-ndatel oli saagiks mõni tonn aastas. Asustusmaterjali ja turukala kasvatati Haaslava ja Ilmatsalu kalakasvandustes (Tartumaal), Vagula noorkalakasvanduses (Võrumaal), Härjanurmes (Jõgevamaal) jm. Sajandivahetuseks need tööd kui ebatasuvad seiskusid ja praeguseks on peled Eesti vetest praktiliselt kadunud.

Õnge ei võta, püütakse peamiselt nakkevõrkudega, mis asetatud põhjast kõrgemale (peled eelistab hoiduda vabasse vette). 
Liha õrn ja maitsev, ei jää siigade omale alla.


Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
H. Jaanuska. Peled, külaline meie vetes. Kalastaja nr 54 (2010)
Coregonus peled FishBase's (juuni, 2014)
Juuni, 2014

Vaata lisaks:

Siiad (Coregonus)
Kalale.ee KIK