Siiad (Coregonus)

Siiad (Coregonus), kalade perekond lõhilaste (Salmonidae) sugukonnast. Inglise whitefishes; saksa Maränen, Reinanken, Renken, Felchen, Coregonen, Schnäpel; hispaania coregonos;venecиги. Põhjapoolkeral elavate luukalade perekond, millesse kuulub umbes 70 kaasaegset liiki.

Perekonna tüüpliigiks on harilik siig (Coregonus lavaretus), kelle vormideks on ka Eestis elavad merisiig  siig. Veel elab Eesti vetes siigade perekonda kuuluv euroopa rääbis (Coregonus albula) ja vähesel määral kunagi meie vetesse asustatud peled (Coregonus peled).

Siigadel on suured soomused ja väike suu, nad on magevee- ja siirdekalad. Toituvad põhjaloomadest ja väikestest kaladest, osa on planktontoidulised (peled, rääbis). Kudemise ajal on mitme liigi isastel valge helmeskate. Siiad on pikaealised, Siberi arktilistes merevetes levinud muksun (C. muksun) elab kuni 25-aastaseks; paljudel on maitsev liha ja nad on olulised töönduskalad. 
Külgedelt veidi kokkusurutud keha ja võrdlemisi väikese suuga kalad. Sageli on ülalõug alalõuast lühem ja suu vaatab üles. Sellised ülaseisuse suuga siiad toituvad planktonist, põhiliselt keskmises veekihis elavatest koorikloomadest. Vahel on lõuad ühepikkused — sellisel juhul nimetatakse suud otsseisuseks. Otsseisuse suuga siigade pea meenutab heeringa oma ja seetõttu kutsubki rahvas neid sageli heeringateks (pereslavi heeringas, obi heeringas, sosva heeringas jne.), kuid rasvauime esinemine reedab neis lõhelase. Siigadel, kes toituvad põhjas elavatest organismidest, on suu alaseisune — ülalõug on alalõuast tunduvalt pikem. Siigade keha on kaetud suurte hõbedaste soomustega. Siigade marjaterad on väikesed, kollased ning emane ei mata neid kruusa alla.
 
2010. aastal püüti merisiiga Eestis rannapüügina 15,5 tonni ja peipsi siiga 0,5 tonni.


"... ei ole senini selge, palju siialiike ja -vorme elutseb NSV Liidu järvedes ja jõgedes. Põhjuseks on nende muutlikkus, mis on isegi lõhelaste sugukonna puhul ebatavaliselt suur. Praktiliselt võib morfoloogiliste iseärasuste, kasvutempo, toitumistüübi jt. tunnuste põhjal iga järve siiad lugeda eri vormiks. Nii eristati 1932. a. ühel siialiigil 20, 1948. a. aga juba 57 vormi. Ainuüksi karjala järvedest on kirjeldatud 43 vormi. Ka ameerika ihtüoloogid on kirjeldanud Ameerika Ühendriikide ja Kanada veekogudest hulgaliselt siialiike. Õnneks hakkab see periood juba lõppema. Nii ühendati |šveitsi järvede siiad, keda loendati üle kümne liigi, kõik ühte liiki. Samasugune ümberhindamine toimub ka NSV Liidus ja Ameerikas." (Loomade Elu, 4 kd Kalad)
 
Perekonna süstemaatika on keerukas ja liikide piiritlemisel mitmeid erinevaid käsitlusi.
Perekonda kuulub andmebaasi FishBase (2019, detsember) põhjal 78 liiki, nende seas on esitatud ka mõned hiljuti väljasurnud liigid (tähistatud †-ga). 
 

Coregonus albellus Fatio, 1890 (autumn brienzlig) – heleuim-siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Briensi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 30-100 m sügavusel. Pikkus kuni 26 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus albula(Linnaeus, 1758) (vendace) – euroopa rääbis. Vt artiklit Rääbis

Coregonus alpenae (Koelz, 1924) (Longjaw cisco) pikklõug-rääbis. Põhja-Ameerika: Suure Järvistu veehaardes Huronis ja Michiganis. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45,6 cm (TL), tavapikkus 26,7 cm. Viimati tabatatud 1975. a. Välja surnud.

Coregonus alpinus Fatio, 1885 – thuni siigEuroopa: endeem Šveitsis Thuni järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-150 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus anaulorum Chereshnev, 1996 – anaouuli siigAasia: Venemaal Tšukotkal ja Kamtšatkal jõgedes ja estuaarides . Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus arenicolus Kottelat, 1997 – liivasiig. Euroopa: Constance järv (Šveits, Saksamaa, Austria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus artedi Lesueur, 1818 (northern cisco, lake herring) – ameerika rääbis. Vt artiklit Ameerika rääbis

Coregonus atterensis Kottelat, 1997 – attersee rääbis. Euroopa: Austrias Attersee ja Mondsee järvedes, samuti Milstatteri ja Ossiachi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, enamasti 10-30 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus austriacus C. C. Vogt, 1909 – austria rääbis. Euroopa: Austrias Attersee järves, võimalik ka Wolfgangsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 26 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus autumnalis (Pallas, 1776) (Arctic cisco) – omul. Vt artiklit Omul

Coregonus baerii Kessler, 1864 – volhovi siig. Euroopa: Venemaal Laadoga järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 57 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus baicalensis Dybowski, 1874 – baikali siig. Aasia: Venemaal Baikali järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL). Ohustatus määramata. Vt artiklit Baikali siig



Coregonus baunti Mukhomediyarov, 1948 – baunti rääbis. Aasia: Venemaa, Siber. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus bavaricus Hofer, 1909 (Ammersee kilch) – ammersee siig. Euroopa: Saksamaal Ammersee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 24,1 cm (SL). Äärmiselt ohustatud, võib olla välja suremas.

Pilt puudub

Coregonus bezola Fatio, 1888 (bezoule) – bourget' siig. Euroopa: varasemalt Prantsusmaal Bourget' järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus candidus Goll, 1883 – bondell. Euroopa: Šveitsis Neuchateli ja Bienne järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus chadary Dybowski, 1869 (Khadary whitefish) – hadarõ siig. Aasia: Šilka ja Arguni jõestikes, Amuuri ja Ussuuri jõgedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus clupeaformis (Mitchill, 1818) (lake whitefish) – ameerika siig. Põhja-Ameerika: Atlandi, Vaikse ookeani ja Põhja-Jäämere veehaardes peaaegu kogu Kanadas kuni New Englandini, Suures Järvistus ja Illinoisi keskosas (USA), Alaska järvedes; asustatud USA loodeosa vetesse, ka Andide järvedesse Ladina-Ameerikas (kahes riigis). Mage- ja riimveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline, sügavustel 18-128 m. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 54,1 cm, registreeritud mass kuni 19 kg. Ohustatus määramata. Kaubanduslik püük 2000-2011. a vahemikus 9 565 – 14 227 t (Kanada, USA); huvikalastus; avalikud akvaariumid.



Coregonus clupeoides Lacépède, 1803 (powan) – šoti siig. Euroopa: endeem Šotimaal Loch Lomond'i ja Loch Eck'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus confusus Fatio, 1885 – bieli siig. Euroopa: Šveitsis Morati ja Bienne järvedes, võimalik ka Neuchateli järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus danneri C. C. Vogt, 1908 – traunsee siig. Euroopa: Austrias Traunsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-60 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus duplex Fatio, 1890 – kumerselg-siig. Euroopa: Šveitsis Walenstadti järves, võimalik ka Zürichi järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 44 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus fatioi Kottelat, 1997 – fatio siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Brienzi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, sügavustel 0-30 m. Pikkus kuni 36 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus fera Jurine, 1825 (fera) – fera siig. Euroopa: Varem Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus fontanae M. Schulz & Freyhof, 2003 (Stechlin cisco) – stechlini rääbis. Euroopa: endeem Saksamaal Stechlini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, kuni 3 m sügavusel. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus gutturosus (C. C. Gmelin (de), 1818) – bodeni siig. Euroopa: Varem Constance järves järves (Šveits, Austria, Saksamaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus heglingus Schinz, 1822 – hägling. Euroopa: Šveitsis Zürichi ja Walenstadti järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 20-80 m sügavusel. Pikkus kuni 24 cm (SL). Ohustatus määramata



Coregonus hiemalis Jurine, 1825 (gravenche) – talvesiig. Euroopa: Varem Bourget järves (Prantsusmaa) ja Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus hoferi L. S. Berg, 1932 – hoferi siig. Euroopa: Saksamaal Chiemsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus holsata Thienemann, 1916 – holsteini siig. Euroopa: Saksamaal Schaalsee ja Selentersee järvedes, asustatud ka Drewitzi järve. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 47 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus hoyi (Milner, 1874) (bloater) – süvarääbis. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves), Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline, 30-190 m sügavusel. Pikkus kuni 37 cm, tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.



Coregonus huntsmani W. B. Scott, 1987 (Atlantic whitefish) – atlandi siig. Atlandi lääneosa: Yarmouth Harbor (Isle saar), Tusketi jõestik ja Leipsigate järv (Nova Scotia, Kanada). Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis.neriitne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (TL), tavapikus 27,5 cm. Äärmiselt ohustatud.



Coregonus johannae (G. Wagner, 1910) (deepwater cisco) – roosa rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus keskmiselt 30 cm. Välja surnud. Intensiivne väljapüük 1930-ndatel; võõrliikide mõju.

Pilt puudub

Coregonus kiletz Michailovsky, 1903 – kiilrääbis. Euroopa: Onega järv (Venemaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 39 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus kiyi (Koelz, 1921) (kiyi) – kiiji. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.



Coregonus ladogae Pravdin, Golubev & Belyaeva, 1938 – riipus. Euroopa: Ladoga järv (Venemaa), asustatud ka Venemaa euroopa-osa, Siberi ja Läti järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 43 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus laurettae T. H. Bean, 1881 (Bering cisco) – beringi omul. Põhja-Ameerika: Alaska vetes, võimalik ka Kamtšatka ja Tšukotka poolsaarte veekogudes. Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis-neriidne, anadroomne, arktiline. Pikkus kuni 48 cm (FL), tavapikkus 30 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük.



Coregonus lavaretus (Linnaeus, 1758) (common whitefish, European whitefish; lavaret) – harilik siig, euroopa siig. Vt artilklit Siig

Coregonus lucinensis Thienemann, 1933 – luzini rääbis. Euroopa: Saksamaal Breiter Luzini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus lutokka Kottelat, Bogutskaya & Freyhof, 2005 – luudogasiig. Euroopa: Venemaal Ladoga ja Onega järvedes, asustatud ka Venemaa euroopa-osa ja Siberi järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.



Coregonus macrophthalmus Nüsslin, 1882 (Gangfisch) – suursilmsiig. Euroopa: Constance järves (Saksamaa, Austria, Šveits). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus maraena (Bloch, 1779) (maraena whitefish) – mareensiig, siirdesiig. Vt artiklit Mareensiig

Coregonus maxillaris Günther, 1866 – rootsi siig. Euroopa: Rootsi järvedes (Vänern, Locknesjön, Skalka-Parkijauir, Storvindeln, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Siljan, Övre Särvsjön, Östra Vattnan, Orten-Ransjön). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (SL). Pole ohustatud. Huvikalastus; Seda kalaliiki on käivad talvel jää alt Rootsis püüdmas ka Eesti kalamehed.



Coregonus megalops Widegren, 1863 (lacustrine fluvial whitefish) – järvesiig. Euroopa: Rootsi, Soome ja Venemaa järvedes. Demersaalne, parasvöötmeline, kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus migratorius (Georgi, 1775) (omul) – baikali omul. Vt artiklit Baikali omul

Coregonus muksun (Pallas, 1814) (muksun) – muksun. Vt artiklit Muksun

Coregonus nasus (Pallas, 1776) (broad whitefish) – tšir. Vt artiklit Tšir

Coregonus nelsonii T. H. Bean, 1884 (Alaska whitefish) – alaska siig. Põhja-Ameerika: põhjaalade loodeosas Kanada Yukoni aladel, Alaskal Yukoni jões, Paxsoni järves, Copperi jõestikus, Andersxoni jões ja Mackenzie jõe deltas. Bentopelaagiline, potamodroomne, boreaalne. Pikkus kuni 56 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük; huvikalastus.

Pilt puudub

Coregonus nigripinnis (Milner, 1874) (blackfin cisco) – mustuim-rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada) ja Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.



Coregonus nilssoni Valenciennes, 1848 – planktonisiig. Euroopa: Läänemere basseini lääneosas Rootsis, Norra lõunaosas, Taanis; Poolas Oderi vesikonna alamjooksul; asustatud mõnda Poola järve. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Coregonus nipigon (Koelz, 1925) – nipigoni rääbis. Põhja-Ameerika: USA, Kanada. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus nobilis Haack, 1882 – luzerni siig. Euroopa: Šveitsis Vierwakdstätteri järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 5-200 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus oxyrinchus (Linnaeus, 1758) (houting) – põhjamere siig. Euroopa: varem Kesk- ja Ida-Euroopa põhjapoolsete riikide vetes; Kirde-Atlandis Iirimaast Hollandi ja Saksamaani, ka Lääenemere riikide rannikuteni. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (TL). Välja surnud (umbes 1940).



Coregonus palaea G. Cuvier, 1829 – paleesiig. Euroopa: Šveitsis Neuchateli, Bienne ja Morat'i järvedes; asustatud Genfi järve ja teistesse järvedesse ning veehoidlatesse Prantsusmaal nin Šveitsis. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus pallasii Valenciennes, 1848 – pallase siig. Euroopa: Põhja-Rootsi suurtes järvedes (Pakijaure, Hornävan, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Storlögdan), Soomes ja Venemaal (Karjalas); juhukülalisena ka Läänemeres Neeva ja Narva jõgede suudmealadel. Mage-, riim- ja mereveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL), tavapikkus 42 cm. Pole ohustatud.



Coregonus peled(J. F. Gmelin, 1789) (peled) – peled. Vt artiklit Peled

Coregonus pennantii Valenciennes, 1848 (gwyniad) – kõmri siig. Euroopa: Wales'i põhjaosas Bala (Llyn Tegid) järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.



Coregonus pidschian (J. F. Gmelin, 1789) (humpback whitefish) – põžjan. Vt artiklit Põžjan

Coregonus pollan W. Thompson, 1835 (Irish pollan) – pollan. Euroopa: Iirimaa jõgedes (Lough Neagh, Lough Erne, Lough Ree, Lough Derg). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL), mass kuni 450 g, eluiga kuni 10 a. Väga ohustatud.



Coregonus pravdinellus Dulkeit, 1949 – pravdini siig. Aasia: Venemaa, Siber. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus reighardi (Koelz, 1924) (shortnose cisco) – lühinina-rääbis. Põhja-Ameerika: Suur Järvistu (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 36 cm (TL), tavapikkus 25 cm (TL), mass kuni 539 g, eluiga kuni 8 a. Äärmiselt ohustatud.



Coregonus renke (Schrank, 1783) – renke. Euroopa: Kesk-Euroopa järvedes (Ammersee, Starnberger See, Tegernsee, Schliersee, Kochelsee, Traunsee, Hallstädtersee). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Ohustatus määramata.



Coregonus restrictus Fatio, 1885 – morat' siig. Euroopa: varem Šveitsis Morat järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm (SL). Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus sardinellaValenciennes, 1848 (Sardine cisco) – siberi rääbis. Vt artiklit  

Siberi rääbis

 

Coregonus stigmaticusRegan, 1908 (schelly) – šelli. Euroopa: Inglismaa järvedes (Haweswater, Ullswaterand, Brotherswater, Cumbria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 32 cm (SL). Väga ohustatud.



Coregonus subautumnalis Kaganowsky, 1932 – penžini omul. Aasia: määratud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Venemaal (Kamtšatkal) Penžini jõest. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 37,5 cm. Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus suidteri Fatio, 1885 – ballen. Euroopa: Šveitsi järvedes (Vierwaldstätter, Zug, Sempach). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus trybomi Svärdson (sv), 1979 – kevadrääbis. Euroopa: Rootsi järvedes (Ören, Halsjön, Äsunden, Fegen). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus tugun lenensis, 1932 – leena tugun. Vt artiklit Leena tugun

Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814) – tugun. Vt artiklit Tugun

Coregonus ussuriensis L. S. Berg, 1906 (Amur whitefish) – ussuuri siig. Aasia: Amuuri kesk- ja alamjooksu veehaardes, Ussuuri jões, Khanka järves, Amuuri estuaaris ja Ohhoota mere lõunaosas. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL), suurim registreeritud mass 2,1 kg, eluiga 10 a. Seisund määramata. Äriline väljapüük.



Coregonus vandesius J. Richardson, 1836 (vendace) – läänerääbis. Euroopa: Inglismaal Derwentwateri ja Bassenthwaite järvedes, Šotimaal Castle Loch'i ja Mill Loch'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Väga ohustatud.



Coregonus vessicus Dryagin, 1932 – vepsa rääbis. Euroopa: Venemaal Volga veehaarde põhjaosas Beloje järves (Belozero), tunginud ka Volga kesk- ja ülemjooksul asuvatesse veehoidlatesse kuni Saraatovi veehoidlani. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus wartmanni (Bloch, 1784) (blaufelchen) – sinisiig. Euroopa: Constance järves (Šveits, Saksamaa, Austria). Pelaagiline, paikne, parasvöötmeline, kuni 60 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL). Pole ohustatud. Äriline väljapüük.



Artikkel järgneb: Siiad 2 (Coregonus) 

Vaata lisaks:

Siiglased (Coregoninae)
Baikali siig (Coregonus baicalensis)
Siiad 2 (Coregonus)
Põžjan (Coregonus pidschian)
Mareensiig (Coregonus maraena)
Muksun (Coregonus muksun)
Tšir (Coregonus nasus)
Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
Tugun (Coregonus tugun)
Baikali omul (Coregonus migratorius)
Omul (Coregonus autumnalis)
Peled (Coregonus peled)
Lõhelased (Salmonidae)
Rääbis (Coregonus albula)
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)




Hotmedia.ee