Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
Siig ehk harilik
siig,
ka euroopa siig (Coregonus
lavaretus),
kalaliik lõheliste (Salmonidae)
sugukonna siigade (Coregonus)
perekonnast. Inglise european
whitefish, common whitefish;
prantsuse lavaret;
hispaania lavareto;
saksa Maräne;
norra sik;
rootsi sik;
poola sieja;
läti siga;
leedu sykas;
soome siika;
vene обыкновенный
сиг
Harilik siig on
perekonna tüüpkalaks, kes paistab silma eriti tugeva muutlikkuse
poolest. Tema taksonoomiline määratlemine on keerukas - nii liigi
kui ka kogu perekonna osas on mitmeid erinevaid käsitlusi:
erinevates andmebaasides võivad siigade erinevad vormid olla
vaadeldud iseseisvate liikidena või mõne teise liigi vormidena.Liik
jaguneb paljudeks vormideks: siirde-, jõe- ja järvesiiad, suured ja
väikesed vormid, nii plankteritest toituvad kui ka röövtoidulised.
Seejuures võib enamik vorme äärmiselt kergesti üksteiseks üle
minna. Üldiselt jaguneb siig kaheks vormiks, kes sageli elavad
üheskoos. Üks neist on vähelõpusepiiline siig (lõpusepiisid kuni
30), kes toitub bentosest ja väikestest kaladest, teine aga
paljulõpusepiiline siig (lõpusepiisid üle 30), kes sööb
põhiliselt planktonit. Lõpusepiisid on siial 15-60, need võivad
olla nii siledad kui hambulised. Keha on kõrge või madal,
pikenenud.
Hariliku
siia vormirikkuse tõttu on paljusid vorme käsitletud eraldi
liikidena, kuid viimasel ajal arvatakse enamasti,et paljud varem iseseivateks peetud liigid on hariliku siia
alamliikideks või kohalikeks vormideks, liik
ise on aga tsirkumpolaarse
levikuga siirdekala (Murmani rannikust Alaska ning Kanada
põhjaosani). Suurim pikkus 73 cm, suurim mass 10 kg (FishBase,
2018).
Eesti vetes elab
2 hariliku siia alamliikidena käsitletavat siiavormi:
Coregonus
lavaretus lavaretus –
merisiig,
Coregonus
lavaretus maraenoides –
Peipsi siig.
"Harilik siig (Coregonus lavaretus) paistab silma eriti tugeva muutlikkuse poolest. Liik jaguneb hulgaks vormideks, kes on üksteisega sarnased vaid alaseisuse suu ja suurema ning vähem küüraka ninamiku poolest kui tshiril. Lõpusepiisid on 15-60, need võivad olla nii siledad kui hambulised. Keha on kõrge või madal, pikenenud. Siia kuulub siirde-, jõe ja järvesiigu, suuri ja väikesi vorme, nii plankteritest toituvaid kui ka röövtoidulisi. Seetõttu ei ole selles midagi üllatavat, et kirjeldati hulgaliselt siiavorme, kusjuures sageli ei olnud eristamine piisavalt põhjendatud. Viimasel ajal võidab siiski üha enam poolehoidjaid arvamus, et eksisteerib üks liik — Coregonus lavaretus, tsirkumpolaarse levikuga (Murmani rannikust Alaska ning Kanada põhjaosani) siirdekala. /---/
Harilik siig moodustab ebatavaliselt kergesti järve-jõevorme ning paikseid järvevorme, kelle arvukus on palju suurem kui siirdevormil. Ka nende levila on laiem kui viimasel, ulatudes lõunas Shveitsi järvedeni. Seda liiki täpsemalt pole nähtavasti otstarbekas jagada, sest enamik vorme võib äärmiselt kergesti üksteiseks üle minna. Üldiselt kõikjal, kus siig elab, jaguneb ta kaheks vormiks, kes sageli elavad üheskoos. Üks neist on vähelõpusepiiline siig (lõpusepiisid kuni 30), kes toitub bentosest ja väikestest kaladest, teine aga paljulõpusepiiline siig (lõpusepiisid üle 30), kes sööb põhiliselt planktonit. Mõlemat siiavormi on leitud NSV Liidus Koola poolsaare järvedes, Soomes, Skandinaavias ja Shveitsis. Kumbki neist vormidest pärineb siirde-eluviisiga siia vastavast (vähe- või paljulõpusepiilisest) vormist. /---/
Euroopa magevete paiksed siiad pärinevad Lääne- ja Põhjamere siirdesiigadest. Vähelõpusepiiline vorm läheb Neevasse, Daugavasse, Neemenisse, Vislasse, samuti Taani, Rootsi ja Soome jõgedesse. Samasugune paljulõpusepiilise siia (pallase siig) eluviis. Laadoga ja Oneega järvest on kirjeldatud mitmeid siiavorme. Eriti huvitav on valamo e. süvikusiig. Ta elab Laadogas enam kui 50 m sügavuses ja pinnale tõmbamisel ta kõht pundub. Samasugused süvaveelised siiavormid elavad ka Shveitsi sügavates järvedes.
NSV Liidu loodeosa järvede siigu on asustatud korduvalt marja- või maimuastmes teistesse veekogudesse (Sevan, Turgajok, Sinara ja teised järved). Mitmel korral oli aklimatiseerimine vägagi tulemusrikas. Peipsi siig viidi edukalt Jaapanisse."1
Viimati: Jaanuar 2018
Allikad:
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
1 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Vaata lisaks:
Mareensiig (Coregonus maraena)
Siiakäär
Siig - huvipüük Eestis
Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
Siig spordikalana Skandinaavias
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Siiad (Coregonus)
