Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Heeringlased (Clupeidae)

Heeringlased (Clupeidae), kiiruimsete luukalade sugukond heeringaliste (Clupeiformes) seltsist. Saksa Heringe; soome sillit; vene сельдевые.

Levinud peaaegu kõikides maailmamere osades 70 kraadi põhjalaiuse ja 60 kraadi lõunalaiuse vahel, kõige rohkem troopilistes vetes. Osa liike on avamerelised, osa siirde- või poolsiirdekalad ja umbes veerand liikidest mageveelised. Keha on enamasti hõbejas ja kiiljas või ruljas. Neil on kaarsoomused (pea on ilma soomusteta, paljudel liikidel on kõhuserval kiilusoomused, on ka soomusteta liike), lühike küljejoon, üks seljauim. Suu on otse- või poolülaseisune, hambad nõrgad või puuduvad sootuks. Palju lõpusepiisid. Hoiduvad parvedesse ja mõnede liikide puhul on parved väga suured ja tihedad. Toituvad enamuses planktonist, paljud liigid on nn filtertoitujad, kes saavad toidu kätte vett filtreerides. Suurim pikkus jääb liigiti vahemikku 2-75 cm. Kudemine toimub veepinna läheduses ja marjaterade arv on väga suur (mõnel liigil kuni 200 000), marja ja vastsete eest heeringlased hoolt ei kanna.

Osa liike on olulised toidukalad, kellede väljapüük moodustab maailma kogupüügist umbes kümnendiku. Heeringalistest toodetakse ka kalaõli ja kalajahu. Eesti vetes elavad heeringlastest räim, vinträim ja kilu.

Sugukonnas on alamsugukonnad Clupeinae (pärisheeringlased), Alosinae (aloosalased), Dorosomatinae (puguheeringlased), Ehiravinae ja kaks ebaselge kuuluvusega (insertae sedis) perekonda

Sugukonnas on 55 perekonda ja umbes 198 kalaliiki (FishBase, 2020).

 

Alamsugukond Clupeinaepärisheeringlased

Clupea heeringad (5 liiki). Põhja- ja ka lõunapoolkera ookeanides

Ethmidiummatšeetad (1 liik). Peruu ja Tšiili rannik

Hyperlophus – kiilselgheeringad (2 liiki). Austraalia

Potamalosa jõealoosad (1 liik). Austraalia

Ramnogaster manduufiad (2 liiki). Edela-Atland, Lõuna-Ameerika

Sprattus kilud (5 liiki). Põhja- ja ka lõunapoolkera ookeanides

 

Alamsugukond Alosinae – aloosalased

Alosa aloosad (24 liiki). Atlandi ookean

Brevoortia menhedenid (6 liiki). Ameerika Atlandi-poolne rannikumeri

Sardina sardiinid (1 liik). Ida-Atland

Sardinops sardinopsid (1 liik). Indo-Vaikne ookean

 

Alamsugukond Dorosomatinae – puguheeringlased

Amblygaster tambaanid (4 liiki). Indo-Vaikne ookean

Anodontostoma tömpninaheeringad (3 liiki). Indo-Vaikne ookean

Clupanodon klupanodon (1 liik). India ja Vaikne ookean: Hiina, Korea, Vietnam, Tai

Congothrissa kongotrissa (1 liik). Aafrika

Dorosoma puguheeringad (5 liiki). Põhja- ja Kesk-Ameerika.

Escualosa valgealoosad (2 liiki). Indo-Vaikse ookeani regioonis

Ethmalosa bonga (1 liik). Atland

Gonialosa gonialoosad (3 liiki). Lõuna- ja Kagu-Aasia

Gudusia guduusid (2 liiki). Lõuna- ja Kagu-Aasia

Harengula sardiinikesed (4 liiki). Lääne-Atland; Vaikse ookeani idaosa

Herklotsichthys heeringakesed (12 liiki). Indo-Vaikse ookeani regioonis

Hilsa hilsad (1 liik). Indo-Vaikse ookeani regioonis

Konosirus konosir (1 liik). Indo-Vaikse ookeani regioonis

Laeviscutella timpheeringas (1 liik). Aafrika

Lile troopikaheeringad (4 liiki). Ameerika rannikuvetes.

Limnothrissa järvetrissa (1 liik). Aafrika

Microthrissa väiketrissad (5 liiki). Aafrika

Nannothrissa kääbustrissad (2 liiki). Aafrika

Nematalosa kõverlõugheeringad (11 liiki). Indo-Vaikne ookean

Odaxothrissa kihvtrissad (3 liiki). Aafrika

Opisthonema matšueelid (5 liiki). Läänepoolkeral Vaikse ja Atlandi ookeani vetes

Pellonula pellonulad (2 liiki). Aafrika

Platanichthys riimkilu (1 liik). Lõuna-Ameerika

Potamothrissa jõetrissad (3 liiki). Aafrika

Rhinosardinia ogasardiinid (2liiki). Lõuna-Ameerika

Sardinella sardinellid (22 liiki). Kõikide ookeanide soojades vetes

Sierrathrissa pisitrissa (1 liik). Aafrika

Stolothrissa triiptrissa (1 liik). Aafrika

Tenualosa salealoosad (5 liiki). Indo-Vaikne ookean

Thrattidion nääpsheeringas (1 liik). Aafrika

 

Alamsugukond Ehiraviane

Clupeichtys jõekilud (4 liiki). Kagu-Aasia

Clupeoides virrakilud (4 liiki). Kagu-Aasia, Okeaania

Clupeonella tülkad (7 liiki). Must meri, Aasov, Kaspia

Corica korikad (2 liiki). Aasia

Dayella dajell (1 liik). Aasia

Ehirava ehiraava (1 liik). Aasia

Gilchristella estuaarheeringas (1 liik). Aafrika

Minyclupeoides pisiheeringas (1 liik). Aasia: Kambodža

Sauvagella varilavad (2 liiki). Aafrika: Madagaskar

Spratellomorpha lahkuimheeringas (1 liik). Aafrika: Madagaskar, Keenia rannik

Sundasalanx sundanuudlikud (7 liiki). Aasia: peamiselt Borneo

 

Ebakindla paigutusega (insertae sedis) perekonnad

Jenkinsia manhuad (4 liiki). Lääne-Atlandi keskosa

Spratelloides vöötheeringad (4 liiki). Indo-Vaikse ookeani regioon

                                                                                                                                                                              Viimati: juuni, 2020

 

Vaata lisaks:

Manhuad (Jenkinsia)
Vöötheeringad (Spratelloides)
Sundanuudlikud (Sundasalanx)
Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
Varilavad (Sauvagella)
Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
Ehiraava (Ehirava fluviatilis)
Dajell (Dayella malabarica)
Korikad (Corica)
Virrakilud (Clupeoides)
Jõekilud (Clupeichthys)
Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
Salealoosad (Tenualosa)
Triiptrissa (Stolothrissa tanganicae)
Pisitrissa (Sierrathrissa leonensis)
Ogasardiinid (Rhinosardinia)
Jõetrissad (Potamothrissa)
Riimkilu (Platanichthys platana)
Pellonulad (Pellonula)
Matšueelid (Opisthonema)
Kihvtrissad (Odaxothrissa)
Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
Kääbustrissad (Nannothrissa)
Väiketrissad (Microthrissa)
Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
Troopikaheeringad (Lile)
Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
Konosir (Konosirus punctatus)
India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
Heeringakesed (Herklotsichthys)
Sardiinikesed (Harengula)
Guduusid (Gudusia)
Gonialoosad (Gonialosa)
Kongotrissa (Congothrissa gossei)
Bonga (Ethmalosa fimbriata)
Valgealoosad (Escualosa)
Klupanodon (Clupanodon thrissa)
Puguheeringad (Dorosoma)
Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
Tambaanid (Amblygaster)
Menhedenid (Brevoortia)
Manduufiad (Ramnogaster)
Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
Aloosad (Alosa)
Tülkad (Clupeonella)
Sardinops (Sardinops sagax)
Sardinellid (Sardinella)
Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
Sardiinid
Kilud (Sprattus)
Heeringad (Clupea)
Heeringalised (Clupeiformes)