Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)

Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus), kiiruimne luukala heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast, perekonna Sardina ainuliik.

Inglise european pilchard, sardine, true sardine; araabia sardina, sardine, mabroum; prantsuse sardine commune, sardine d'Europe; kreeka sardela, sardele; itaalia cicinelli jaculilli, faloppe, gianchetto, kajatica, melelle, nunnata, paasetta, palassiola, parasina, pesantone, putina, renga, rengheta, sadda, saldina, saraca, saraghina, sard, sarda, sardeda, sardella, sardena, sardina, sardona; hispaania sardina europea, xouba; portugali petinga, sardinha; saksa Pilchard, Sardine; taani almindelig sardin; hollandi pelser, sardien, sardientje; fääri sardin; islandi sardinur; poola sardynka; jaapani iwashi, maiwashi, sardinopa; heebrea sardina; türgi sardalya; soome sardiini; vene сардина.

Leviala Atlandi ookeani idaosa mõõdukalt soojades ja subtroopilistes vetes Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika ümbruses, samuti Vahemeres ja Mustas meres. Levila ulatub Iirimaast, Doggerbank'i madalast (Põhjameres) ja Lõuna-Norrast Kanaari saarte ja Blanco neemeni. Levila põhja- ja lõunapiiri määrab 10 ja 20 oC aasta keskmise temperatuuri isoterm.

Mere- riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne; okeanodroomne. Prussitaoline keha, sinakas selg, hõbedased küljed ja kõht. Lõpusekaane ülaosa taga on kummalgi küljel tume laik ja tavaliselt selle taga veel rida tumedaid täppe. Toitub planktonist, sööb ka pelaagilist kalamarja. Suguküpseks saab teise eluaasta lõpul ligikaudu 13 cm pikkuselt, koeb oma pelaagilise marja 10—18 oC juures. Pikkus kuni 30 cm (SL), Vahemeres 27 (tavaliselt 20-22), Mustas meres 9-17 cm. Eluiga kuni 15 aastat, kõige rasvasem 2.-3. eluaastal. Pole ohustatud.

Eristatud on kahte alamliiki: Sardina pilchardus sardina elab Atlandi ookeani Aafrika rannikul ja Vahemeres, Sardina pilchardus pilchardus Gibraltarist põhja pool.

Liik on oma põhinime saanud Vahemeres asuva Sardiinia saare järgi. Teiseks laialt levinud nimeks, mille abil eristatakse liiki teistest tihti sardiinideks nimetatavatest kalaliikidest, on pilchard. Inglismaal tehakse vahet pikkuse järgi: kui tegemist on lühema kalaga kui 6 tolli (15 cm), siis turustatakse seda sardiinina, kui aga kala on 6 tollist pikem, siis pilchardina.

Aastane väljapüük jääb tänapäeval 1 miljoni tonni kanti. Suurim saak püüti 1989. a - 1 521 993 tonni.

Sardiinis on rasvu ~ 10%, valke ~ 21 %, toiteväärtus ~ 174 kcal/100 g

                                                                                                                                                                               Viimati: juuni,2020

 

Vaata lisaks:

Sardinops (Sardinops sagax)
Sardiinid õlis
Sardiinid




Hotmedia.ee