Heeringlased (Clupeidae)
Heeringlased (Clupeidae), kiiruimsete luukalade sugukond heeringaliste (Clupeiformes) seltsist. Saksa Heringe; soome sillit; vene сельдевые.
Levinud peaaegu kõikides maailmamere osades 70 kraadi põhjalaiuse ja 60 kraadi lõunalaiuse vahel, kõige rohkem troopilistes vetes. Osa liike on avamerelised, osa siirde- või poolsiirdekalad ja umbes veerand liikidest mageveelised. Keha on enamasti hõbejas ja kiiljas või ruljas. Neil on kaarsoomused (pea on ilma soomusteta, paljudel liikidel on kõhuserval kiilusoomused, on ka soomusteta liike), lühike küljejoon, üks seljauim. Suu on otse- või poolülaseisune, hambad nõrgad või puuduvad sootuks. Palju lõpusepiisid. Hoiduvad parvedesse ja mõnede liikide puhul on parved väga suured ja tihedad. Toituvad enamuses planktonist, paljud liigid on nn filtertoitujad, kes saavad toidu kätte vett filtreerides. Suurim pikkus jääb liigiti vahemikku 2-75 cm. Kudemine toimub veepinna läheduses ja marjaterade arv on väga suur (mõnel liigil kuni 200 000), marja ja vastsete eest heeringlased hoolt ei kanna.
Osa liike on olulised toidukalad, kellede väljapüük moodustab maailma kogupüügist umbes kümnendiku. Heeringalistest toodetakse ka kalaõli ja kalajahu. Eesti vetes elavad heeringlastest räim, vinträim ja kilu.
Sugukonnas on alamsugukonnad Clupeinae (pärisheeringlased), Alosinae (aloosalased), Dorosomatinae (puguheeringlased), Ehiravinae ja kaks ebaselge kuuluvusega (insertae sedis) perekonda
Sugukonnas on 55 perekonda ja umbes 198 kalaliiki (FishBase, 2020).
Alamsugukond Clupeinae – pärisheeringlased
Clupea – heeringad (5 liiki). Põhja- ja ka lõunapoolkera ookeanides
Ethmidium – matšeetad (1 liik). Peruu ja Tšiili rannik
Hyperlophus – kiilselgheeringad (2 liiki). Austraalia
Potamalosa – jõealoosad (1 liik). Austraalia
Ramnogaster – manduufiad (2 liiki). Edela-Atland, Lõuna-Ameerika
Sprattus – kilud (5 liiki). Põhja- ja ka lõunapoolkera ookeanides
Alamsugukond Alosinae – aloosalased
Alosa – aloosad (24 liiki). Atlandi ookean
Brevoortia – menhedenid (6 liiki). Ameerika Atlandi-poolne rannikumeri
Sardina – sardiinid (1 liik). Ida-Atland
Sardinops – sardinopsid (1 liik). Indo-Vaikne ookean
Alamsugukond Dorosomatinae – puguheeringlased
Amblygaster – tambaanid (4 liiki). Indo-Vaikne ookean
Anodontostoma – tömpninaheeringad (3 liiki). Indo-Vaikne ookean
Clupanodon – klupanodon (1 liik). India ja Vaikne ookean: Hiina, Korea, Vietnam, Tai
Congothrissa – kongotrissa (1 liik). Aafrika
Dorosoma – puguheeringad (5 liiki). Põhja- ja Kesk-Ameerika.
Escualosa – valgealoosad (2 liiki). Indo-Vaikse ookeani regioonis
Ethmalosa – bonga (1 liik). Atland
Gonialosa – gonialoosad (3 liiki). Lõuna- ja Kagu-Aasia
Gudusia – guduusid (2 liiki). Lõuna- ja Kagu-Aasia
Harengula – sardiinikesed (4 liiki). Lääne-Atland; Vaikse ookeani idaosa
Herklotsichthys – heeringakesed (12 liiki). Indo-Vaikse ookeani regioonis
Hilsa – hilsad (1 liik). Indo-Vaikse ookeani regioonis
Konosirus – konosir (1 liik). Indo-Vaikse ookeani regioonis
Laeviscutella – timpheeringas (1 liik). Aafrika
Lile – troopikaheeringad (4 liiki). Ameerika rannikuvetes.
Limnothrissa – järvetrissa (1 liik). Aafrika
Microthrissa – väiketrissad (5 liiki). Aafrika
Nannothrissa – kääbustrissad (2 liiki). Aafrika
Nematalosa – kõverlõugheeringad (11 liiki). Indo-Vaikne ookean
Odaxothrissa – kihvtrissad (3 liiki). Aafrika
Opisthonema – matšueelid (5 liiki). Läänepoolkeral Vaikse ja Atlandi ookeani vetes
Pellonula – pellonulad (2 liiki). Aafrika
Platanichthys – riimkilu (1 liik). Lõuna-Ameerika
Potamothrissa – jõetrissad (3 liiki). Aafrika
Rhinosardinia – ogasardiinid (2liiki). Lõuna-Ameerika
Sardinella – sardinellid (22 liiki). Kõikide ookeanide soojades vetes
Sierrathrissa – pisitrissa (1 liik). Aafrika
Stolothrissa – triiptrissa (1 liik). Aafrika
Tenualosa – salealoosad (5 liiki). Indo-Vaikne ookean
Thrattidion – nääpsheeringas (1 liik). Aafrika
Alamsugukond Ehiraviane
Clupeichtys – jõekilud (4 liiki). Kagu-Aasia
Clupeoides – virrakilud (4 liiki). Kagu-Aasia, Okeaania
Clupeonella – tülkad (7 liiki). Must meri, Aasov, Kaspia
Corica – korikad (2 liiki). Aasia
Dayella – dajell (1 liik). Aasia
Ehirava – ehiraava (1 liik). Aasia
Gilchristella – estuaarheeringas (1 liik). Aafrika
Minyclupeoides – pisiheeringas (1 liik). Aasia: Kambodža
Sauvagella – varilavad (2 liiki). Aafrika: Madagaskar
Spratellomorpha – lahkuimheeringas (1 liik). Aafrika: Madagaskar, Keenia rannik
Sundasalanx – sundanuudlikud (7 liiki). Aasia: peamiselt Borneo
Ebakindla paigutusega (insertae sedis) perekonnad
Jenkinsia – manhuad (4 liiki). Lääne-Atlandi keskosa
Spratelloides – vöötheeringad (4 liiki). Indo-Vaikse ookeani regioon
Viimati: juuni, 2020
Vaata lisaks:
Manhuad (Jenkinsia)Vöötheeringad (Spratelloides)
Sundanuudlikud (Sundasalanx)
Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
Varilavad (Sauvagella)
Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
Ehiraava (Ehirava fluviatilis)
Dajell (Dayella malabarica)
Korikad (Corica)
Virrakilud (Clupeoides)
Jõekilud (Clupeichthys)
Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
Salealoosad (Tenualosa)
Triiptrissa (Stolothrissa tanganicae)
Pisitrissa (Sierrathrissa leonensis)
Ogasardiinid (Rhinosardinia)
Jõetrissad (Potamothrissa)
Riimkilu (Platanichthys platana)
Pellonulad (Pellonula)
Matšueelid (Opisthonema)
Kihvtrissad (Odaxothrissa)
Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
Kääbustrissad (Nannothrissa)
Väiketrissad (Microthrissa)
Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
Troopikaheeringad (Lile)
Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
Konosir (Konosirus punctatus)
India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
Heeringakesed (Herklotsichthys)
Sardiinikesed (Harengula)
Guduusid (Gudusia)
Gonialoosad (Gonialosa)
Kongotrissa (Congothrissa gossei)
Bonga (Ethmalosa fimbriata)
Valgealoosad (Escualosa)
Klupanodon (Clupanodon thrissa)
Puguheeringad (Dorosoma)
Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
Tambaanid (Amblygaster)
Menhedenid (Brevoortia)
Manduufiad (Ramnogaster)
Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
Aloosad (Alosa)
Tülkad (Clupeonella)
Sardinops (Sardinops sagax)
Sardinellid (Sardinella)
Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
Sardiinid
Kilud (Sprattus)
Heeringad (Clupea)
Heeringalised (Clupeiformes)