Tuurlased (Acipenseridae)

Tuurlased (Acipenseridae; ingl sturgeon, vn осетровые)
 
Tuuraliste (Acipenseriformes) seltsi kuuluvate kiiruimsete magevee- ja siirdekalade sugukond; 24-25 liiki. 
Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas.
 
Tuurlaste keha on käävjas, viisnurkse ristlõikega. Keha külgedel paikneb viis luukilpide pikirida, suu asub pea alaküljel, selle ees neli poiset, ülalõug on veninud nokiseks. 
Tuurlaste sisetoes on kõhrene. Elavad kaua, suguküpsus saabub hilja (suurekasvuliste liikide isastel 5.–18. eluaastal, emastel 8.–21. eluaastal). Osa tuurlasi kasvab hiigelsuureks – beluuga mass võib olla üle 1000 kg. 
Tuurlased toituvad põhjaselgrootutest ja väiksematest kaladest. Paljud tuurlased, näiteks beluuga, vene tuur, sevrjuuga, siberi tuur ja sterlet, on väga väärtuslikud töönduskalad, nende marjast valmistatakse kalleimat kaladelikatessi – musta kaaviari.

Tuurlased on tugevasti ohustatud loomarühm ning CITES-i konventsioon (Washingtoni 1973. aasta konventsioon, mis käsitleb loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelist kaubandust) keelab kauplemise looduslike tuurlaste ja nende kaavia­riga. 

Tuurlasi paljundatakse kalakasvandustes loodusliku varu suurendamiseks. Kalakasvandustes toodetakse ka tuurlaste liikidevahelisi hübriide, kes sobivad hästi kalakasvatuseks, näiteks bester, mõnd vormi (siberi tuura, vene tuura, bestrit) kasvatatakse ka kaubakalaks (Eestis keskmiselt 70 t aastas). Kasvatatud tuurlastest toode­takse kaaviari.
Läänemerre ja selle jõgedesse on asustatud vene (Lätis aastatel 1962–68) ja siberi tuura (aastatel 1962–75), Eesti vetes pole neid leitud. 
Üliharuldaseks on muutunud atlandi tuur, kes on kantud maailma punase raamatu eriti ohustatute kategooria nimekirja ja on Eesti looduskaitse III kaitsekategooria liik. 2013. a oktoobris asustati Narva jõkke 400 noort, umbes 200 grammist tuura.

Sugukond tuurlased, Acipenseridae Bonaparte, 1831

Alamsugukond tuuralased Acipenserinae1

Perekond tuurad, Acipenser Linnaeus, 1758
Acipenser baerii J. F. Brandt, 1869
Acipenser baerii baerii J. F. Brandt, 1869 (Siberian sturgeon), (siberi tuur)2
Acipenser baerii baicalensis Nikolskii, 1896 (Baikal sturgeon), (baikali tuur)2
Acipenser brevirostrum Lesueur, 1818 (Shortnose sturgeon), tömpkoon-tuur
Acipenser dabryanus A. H. A. Duméril, 1869 (Yangtze sturgeon), (yangtze tuur)2
Acipenser fulvescens Rafinesque (Lake sturgeon), järvetuur
Acipenser gueldenstaedtii J. F. Brandt & Ratzeburg, 1833 (Russian sturgeon), vene tuur
Acipenser medirostris Ayres, 1854 (Green sturgeon), roheline tuur3
Acipenser mikadoi Hilgendorf, 1892 (Sakhalin sturgeon), sahhalini tuur3
Acipenser naccarii Bonaparte, 1836 (Adriatic sturgeon), aadria tuur
Acipenser nudiventris Lovetsky, 1828 (Fringebarbel sturgeon), shipp
Acipenser oxyrinchus Mitchill, 1815, atlandi tuur4, 5
Acipenser oxyrinchus desotoi Vladykov, 1955 (Gulf sturgeon)
Acipenser oxyrinchus oxyrinchus Mitchill, 1815 (Atlantic sturgeon)
Acipenser persicus Borodin, 1897 (Persian sturgeon),(pärsia tuur)2
Acipenser ruthenus Linnaeus, 1758 (Sterlet), sterlet
Acipenser schrenckii J. F. Brandt, 1869 (Amur sturgeon), amuuri tuur
Acipenser sinensis J. E. Gray, 1835 (Chinese sturgeon), hiina tuur
Acipenser stellatus Pallas, 1771 (Starry sturgeon), sevrjuuga
Acipenser sturio Linnaeus, 1758 (European sea sturgeon), (euroopa tuur, balti tuur, harilik tuur)5atlandi tuur4
Acipenser transmontanus J. Richardson, 1836 (White sturgeon), valge tuur

 Perekond beluugadHuso J. F. Brandt & Ratzeburg, 1833
Huso dauricus (Georgi, 1775) (Kaluga sturgeon), kaluuga
Huso huso (Linnaeus, 1758) (Beluga sturgeon), beluuga

Alamsugukond lasntuuralased Scaphirhynchinae1

Perekond lasntuurad Scaphirhynchus Heckel, 1835
Scaphirhynchus albus (Forbes & R. E. Richardson, 1905) (Pallid sturgeon), valge lasntuur
Scaphirhynchus platorynchus (Rafinesque, 1820) (Shovelnose sturgeon), harilik lasntuur
Scaphirhynchus suttkusi J. D. Williams & Clemmer, 1991 (Alabama sturgeon), (alabama lasntuur)2

Perekond ebalasntuurad Pseudoscaphirhynchus Nikolskii, 1900
Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi (Kessler, 1872) (Syr Darya sturgeon), sõrdarja ebalasntuur
Pseudoscaphirhynchus hermanni (Kessler, 1877) (Dwarf sturgeon), väike ebalasntuur
Pseudoscaphirhynchus kaufmanni (Kessler, 1877) (Amu Darya sturgeon), suur ebalasntuur


1 Alamsugukonnad Acipenserinae ja Scaphirhynchinae on uuemad taksonid, mis puuduvad Loomade elu 7. köites "Kalad" (Tallinn 1979). Siinkohal on need nimetatud eesti keeles tuuralasteks ja lasntuuralasteks analoogia põhjal teiste alamsugukondade nimetustega.

2 Liik on nimetamata Loomade elu 7. köites "Kalad" (Tallinn 1979), millest johtutakse eestikeelsete liiginimede väljatoomisel. Seetõttu on eestikeelne nimi siinkohal toodud inglisekeelse nime põhjal ja paigutatud sulgudesse.

3 Loomade elu 7. köites "Kalad" (Tallinn 1979) on Acipenser medirostris nimetatud sahhalini tuuraks, kelle kohalikult levinumaks nimeks on roheline tuur; liiki Acipenser mikadoi vaadeldakse selle alamliigina Acipenser medirostris mikadoi.

4 Loomade elu 7. köites "Kalad" (Tallinn 1979) käsitletakse atlandi tuurana vaid Acipenser sturiot. On käsitlusi, milles Acipenser oxyrinchus ja Acipenser sturio on vaadeldud kas eraldi liikidena või ka sama kalaliigi alamliikidena. Geeniuuringute põhjal on nad sedavõrd lähedased, et peeti võimalikuks Narva jõkke asustada 2013. aasta sügisel Põhja-Ameerikas elutseva Acipenser oxyrinchus noorjärke. Niisugust lähenemist toetas seegi, et Acipenser oxyrinchus on Läänemeres kunagi liigina elutsenud

5 Uuemates käsitlustes ei nimetata Acipenser sturiot enam atlandi tuuraks, et eristada teda iseseisva liigina vaadeldavast Acipenser oxyrinchus'sest, vaid euroopa tuuraks, euroopa meretuuraks, balti tuuraks või harilikuks tuuraks. Atlandi tuurana vaadeldakse uuemates andmebaasides reeglina Acipenser oxyrinchus't. Siiski on enamuses teatmeteostes atlandi tuura nime all jätkuvalt kirjeldatud just Acipenser sturiot. (Nt. P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006; 1000 kala, Tallinn 2006.)   
 
Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Acipenseridae
Loomade Elu, 7. kd Kalad, Tallinn 1979

Vaata lisaks:

Atlandi tuur liiginimena
Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
Pärsia tuur (Acipenser persicus)
Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
vjasiiga (vesiiga, visiiga)
Sterlet (Acipenser ruthenus)
Siberi tuur (Acipenser baerii)
Tuur ajaloolis-kulinaarselt
Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
kaaviar (must kalamari)
kaluga (Huso dauricus)
Beluuga (Huso huso)
bester
Atlandi tuur Eestis
Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
Tuuralised (Acipenseriformes)
Kalale.ee KIK