Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)


Euroopa tuur, harilik tuur, (Acipenser sturio) on kalaliik tuuraliste (Acipenseriformes) seltsi tuurlaste (Acipenseridae) sugukonna perekonnast tuur (Acipenser).
Seda kalaliiki on kalakirjanduses pikka aega nimetatud ja nimetatakse ka praegu veel sageli atlandi tuuraks. Uuemates käsitlustes kannab atlandi tuura nime kalaliik Acipenser oxyrinchus.



Inglise k – Sturgeon (FAO), European sturgeon (AFS), European sea sturgeonBaltic sturgeon, Common sturgeon, Atlantic sturgeon; prantuse k - Esturgeon commun (FAO), Esturgeon atlantique d'Europe, Esturgeon Atlantique;  leedu k – Sturys, Atlantinis ersketas; läti k – Store, poola k – Jesiotr zachodni; rootsi k – stör; saksa k – der Stör, Baltisher Stör, Gemeiner Stör; soome k – sampi; taani k – stųr, vene k – Aтлантический осетр (FAO)


Loendatavad põhitunnused. Kiiri seljaauimes 30-44, rinnauimes 36-45, kõhuuimes 26-30(34), pärakuuimes 23-30; luukilpe seljareas 9-13(15), küljeridades 24-36(40), kõhuridades 9-14; lõpusepiisid 18-25.

Tavapäraseid kala kehakatteid – soomuseid – tuurade seljast otsida ei tasu. Tuurad on nimelt sedavõrd vanapärased olendid, et 200 miljonit aastat tagasi (Juura ja Kriidi ajastul), mil nad maailmameres välja kujunesid, polnud luiseid soomused evolutsiooniliselt veel tekkida jõudnudki. Nii katavadki tuurade piklikku keret viis rida radiaalmustriga luukilpe, mis muudavad selle näiliselt viietahuliseks. Selja- ja küljekilbiridade vahel leidub hulgaliselt väikseid rombikujulisi luiseid naaste. Ka tuurade pead katavad sõmerapinnalised, tihedalt üksteise vastu liibuvad luuplaadikesed. Vanuse/suuruse kasvuga hakkavad tuurade nahka katvad luukilbid lamenduma ja nende paiknemine kehal muutub hõredamaks.

Tuura lamenenud pea tipneb teravalt väljavenitatud ninamikuga – nokisega. Pea alaküljel paikneb nii suure kala kohta lausa karikatuurselt väike ja keha pikiteljega ristiasetsev väljasopistatav suu. Nokise tipu ja suu vahelt leiame kõigil tuurlastel neli poist. Mida vanemaks tuur saab, seda lühemaks muutub kehaga võrreldes nokis. Kuni kolmekuistel noortel tuuradel esinevad suus hambad, mis oma kujult meenutavad veidi haide hambaid, kuid koosnevad sarnaselt sõõrsuudega (jõe- ja oja-silm) sarvainest. Kõik suguküpsed tuurad on aga hambutud.

Tuura keha lõpeb erihõlmalise sabaga, st sabauime ülemine sagar on alumisest oluliselt pikem. Tähelepanelikule vaatajale hakkab silma veel ka see, et selja-, päraku- ja kõhuuimed paiknevad kaugel keha tagaosas. 

FishBase andmeil pikkus kuni 6 m (tavapikkus 125 cm) ja 400 kg, eluiga kuni 100 aastat.)

Levik, seisund. Euroopa vetes haruldaseks muutunud anadroomne siirdekala. 
Veel 19. sajandil oli ta Atlandi ookeanis laialt levinud, eriti Euroopa ranniku ääres Nordkapi neemest Prantsusmaa ja Hispaania rannikuni, kuid 19. sajandi lõpuks muutus ta haruldaseks. Esineb Euroopa ja Põhja-Aafrika rannikulähedastes vetes. 

Koelmud on jõgede tõkestamise ja reostuse tõttu suures osas hävinud ning nii selle kui ka ülepüügi tõttu on ta väga ohustatud liik. 
Ainsa loodusliku paljunemise paigana on teada ala Garonne vesikonnas Prantsusmaal. (1994.a.)

Sigimine. Emased saavad suguküpseks 8-14-aastaselt (üle 1,2 m pikkusena), isased 7-9(11)-aastaselt (üle 1 m pikkusena). Emane koeb 0,2-5,7 milj. 2-3 mm-se läbimõõduga mustjat või pruunikat marjatera (Eestis püütud suurimate emastuurade absoluutne viljakus oli 1,4-1,5 milj.), suhteline viljakus 12-34 marjatera. Kudema rändab kiirevoolulistesse jõgedesse. Koeb suve alguses vaiksemas kohas kruusapõhjale ja pöördub merre tagasi. Mari haudub 3-14 päeva vastavalt 22 ja 8 ºC juures, vastsed kooruvad 9-11 mm pikkustena. Noored on jões kuni kolm aastat ja laskuvad siis merre. 

Toitumine. Põhitoiduks bentilised selgrootud (limused, kirpvähilised, kakandilised jt.) ja kalad.


Allikad:
Loomade Elu, 7. kd Kalad, Tallinn 1979
N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
L. Järv. Meie vete kalu. Atlandi tuur. Ajakiri Kalastaja nr 46; http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,46,1102
http://www.fishbase.org/summary/2066
http://en.wikipedia.org/wiki/European_sea_sturgeon

Vaata lisaks:

Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
Atlandi tuur liiginimena
Atlandi tuur Eestis
Tuurlased (Acipenseridae)
Tuuralised (Acipenseriformes)
Kalale.ee KIK