Beluuga (Huso huso)

beluuga

1. beluuga (Huso huso), ka beluga  
tuurlaste (Acipenseridae) sgk-a suurim kala, elupaik Kaspias, Mustas meres, Aasovi meres ja Aadria meres ning neisse suubuvates jõgedes. Teistest tuurlastest erineb esmajoones väga suure poolkuu kujulise suu poolest. Kasvab enam kui 4 m pikkuseks ja võib kaaluda ligi tonni (rekordisend 4,9 m, 1004 kg, vanus 90-100 a). Poised pikad, siledad, ulatuvad peaaegu suuni. Selg tumehallist rohekani, alapool valge.
SugukĂĽpseks saab 12-18 a vanuses (isased 12-14, emased 16-18 a) umbes 2 m pikkusena, elada võib kuni 100 aastaseks. Koeb jõgedes aprillis-mais kuni 1,5 miljonit marjatera (harilikult u 500 000). 
Volgas eristatakse kahte rassi: kevadine (jarovaja) tuleb jõkke enne kudemist aprillikuus, sĂĽgisene (ozimaja) aga tuleb jõkke juba sĂĽgisel. Beluuga marja terad on läbimõõdult suuremad kui teistel tuurlastel. 
Marjast valmistatakse kaaviari.
Annab teiste tuurlastega hĂĽbriide. Eestis on kasvatatud bestrit (beluga ja sterleti hĂĽbriidi)

2. beluuga, ka beluga = valgevaal (Delphinapterus leucas)

BSE, ENE, Euroopa kalad

Vaata lisaks:

kaaviar (must kalamari)
kaluga (Huso dauricus)
Tuurlased (Acipenseridae)
Tuuralised (Acipenseriformes)
valgevaal (beluhha, beluuga)
Kalale.ee KIK