Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)

Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii) on kalaliik tuuraliste (Acipenseridae) seltsi tuurlaste (Acipenseridae) sugukonna  tuurade (Acipenser) perekonnast.

Inglise k — Russian sturgeon; vene k — Русский осётр.



Kirjeldus. Pikk, värtnalaadne keha. Ninamik lühike, tömp. Poised lähemal ninamikule kui suule. Seljauimes 27-51 uimekiirt, anaaluimes 18-33. Värving väga varieeruv.

Levik. Asustab Kaspia, Musta ja Aasovi mere vesikondi. 
Eristatakse kahte  vormi - siirdevormi ja paikset vormi. Siirdevormil on omakorda tali- ja suvirass.
Volga, Kaama ja nähtavasti ka Uraali jões on paiksed vormid (elavad püsivalt jões). Kaspias on kõige arvukam vene tuura Volga kari.
 Vene tuur läheb kudema Kaspiast Volgasse, vähemal hulgal Uraali jõkke, väga vähesel määral ka Tereki, Sulaki ja Samuuri jõgedesse. Iraani rannikul läheb Sefidrudi, harva Gorgani, Baboli jõgedesse ja mujale.
Mustast merest läheb vene tuur Doonau ja Dnepri jõgedesse, väga vähesel hulgal ka Rioni, Mzõmtu ja Psou jõgedesse.
Aasovi merest läheb vene tuur kudema Doni ja üksikud isendid Kubani jõkke.

Vanus, viljakus, suurus. Suguküpsus saabub vanuses 8-30 aastat, isastel 8-15 aastat; Volgas isastel mitte enne 10 ja emastel mitte enne 13. eluaastat. 
Vene tuura viljakus on 84 000-837 000, keskmiselt 250 000-350 000 marjatera. Vastsed kooruvad 4-7 päeva vanustena. 
Vene tuura eluiga võib ulatuda 48 aastani. Suurima pikkusena on fikseeritud 2,3 m. Kaal võib harva olla kuni 80 kg ja isegi 120 kg, kuid keskmine tööndulik kaal on olnud Volgas 12-16 kg, Aasovi meres umbes 15 kg.

Toitumine. Nooremas eas toitub vene tuur selgrootuist (kirpvähilised, harjasliimukad jm), vanemas eas limustest ja kaladest (mudilad, aloosad, tülkad). 
Looduses moodustab vene tuur hübriide beluuga, sevrjuuga, shipi ja sterletiga.  Kunstlikul viljastamisel saadud hübriide kasutatakse ka kaubakala tootmiseks kalakasvatustes. 

Seisund. Vene tuur on olnud Venemaal hinnatuim püügikala. 20 saj keskel püüti igal aastal Kaspiast 8,5 tuhat kuni 17,9 tuhat tonni vene tuura.  Rekordsaak on püütud aastal 1903 — 39,2 tuhat tonni. 
Volgogradi HEJ tamm lõikas 80% ulatuses ära vene tuura koelmud: arvukuseks loeti 1985. aastal Kaspias 59,1 miljonit isendit (aastased ja vanemad), 1994. aastal 21,2 miljonit isendit. Pärast NSV Liidu lagunemist alustati taas vene tuura merepüüki ning plahvatuslikult kasvas ka röövpüük, mille tulemusena sattus vene tuur katastroofilisse olukorda.
Kaitsemeetmena on Venemaal keelatud igasugune kauplemine looduslikult kasvanud vene tuura ja musta kalamarjaga.

Mõningal määral kasvatatakse vene tuura (suuremal määral siberi tuura) ka Eestis Narva HEJ jahutusvee kanalis (Störfish OÜ), Härjanurme kalakasvatuses ja veel mõnes paigas. Kuna tuuramarja inkubeerimine on keerukam kui näiteks forellimarja inkubeerimine, siis on inkubeerimisest enamasti loobutud ning tuurad tuuakse kasvandustesse Euroopast noorkaladena.

Allikad:
http://www.sevin.ru/vertebrates/index.html?Fishes/11.html
Loomade Elu, 7. kd Kalad, Tallinn 1979

Vaata lisaks:

Tuurlased (Acipenseridae)
Tuuralised (Acipenseriformes)
Kalale.ee KIK