Sevrjuuga (Acipenser stellatus)

Sevrjuuga (Acipenser stellatus) on kalaliik tuuraliste (Acipenseridae) seltsi tuurlaste (Acipenseridae) sugukonna  tuurade (Acipenser) perekonnast.

Inglise k — Starry sturgeon; ka Stellate sturgeon, ka sevruga; saksa k — Sternhausen, ka Scherg; rootsi k — stjärnstör; türgi k — uzunburun (Uzun Burun), vene k — cеврюга



P. J. Miller, M. J. Loates, Euroopa kalad (Tallinn, 2006):
"Kidekiled on ahikuga liitunud eraldi, suu väike, ninamik vähemalt 6/10 pea pikkusest, alamokk keskjoonelt jagunenud. Poised siledad, lühikesed, ei ulatu suuni. Küljeplaate 26-43, selja- ja küljeplaatide vahel plaadikesed ning luunaastud. Selg tumehallist mustani, alapool valge. /---/ Öösel põhja lähedal, päeval pelagiaalis ja veepinna lähedal 10-40 m sügavusel, sügisel sügavamal. Rändab jõgedesse III-V ja VIII-X, koeb V-VI (Doonaus). Musta mere asurkondi toetatakse ettekasvatatud noorjärkudega. Teda on ka Kaspia meres. Annab teiste tuurlastega hübriide."

Loomade elu, 7. kd Kalad (Tallinn 1979):
"Sevrjuuga /---/ on levinud Kaspia, Musta ja Aasovi mere vesikondades. Üksikuid isendeid kohatakse ka Aadria ja Egeuse meres (kust siirdub Marica jõkke). Alates 1933. aastast hakati Kaspia Sevrjuugat asustama Araali merre, kes teda praegu leidub vähesel hulgal.
Sevrjuugal on tali- ja suvevorm. Põhja-Kaspiast siirdub ta Volgasse, kuid ei tõuse vastuvoolu kõrgele (kuigi on juhuslikult püütud ka Rõbinski juurest). Sevrjuuga põhilised kolemud paiknesid allpool Volgogradi, palju isendeid läks kudema ka ülespoole (kuni Saraatovini). Suurel arvul siirdub Sevrjuuga Uraali jõkke Uralskini. /---/
Lõuna-Kaspia jõgedest siirdub sevrjuuga peamiselt Kurasse, ka Lenkorankasse ja Astarasse. Iraani poolsel rannikul läheb samadesse jõgedesse, kuhu vene tuurgi (Sefidrud jt).
Aasovi merest läheb sevrjuuga kudema peamiselt Kubani (Kuban on alati olnud "sevrjuugajõgi"), vähem Doni. /---/
Sevrjuuga toitub selgrootuist (koorikloomadest, ussidest) ja kaladest (mudilad, heeringad, tülkad).
Keskmine töönduslik kaal Volgas 8-9 kg, Kuras 7-8 kg, Uraalis 5-10 kg, Kubanis 6-8 kg, Donis umbes 7-8 kg. Doonaus kaalus suurim sevrjuuga 80 kg, Kuras 70 kg, Donis 67 kg.
Om teada sevrjuuga värrad sterletiga (Volgas, Doonais, Donis) ja shipiga (Uraalis, Kuras).
On õnnestunud saada elujõulisi hübriide sterlet X sevrjuuga ja sevrjuuga X sterlet."

Maximaalseks pikkuseks on "Euroopa kalades" 1,9 meetrit, wikipedias 2,2 m. 
Maksimaalse elueana on wikipedias toodud 27 aastat, "Loomade elus" 30 aastat ja "Euroopa kalades" 35 aastat.

Kaitsestaatuselt on sevrjuuga arvatud äärmiselt ohustatud liikide hulka, kuulub Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) punasesse nimestikku.
Üheks ohustatuse põhjuseks on jõgede saastumise ja veetaseme muutumiste kõrval on pikaaegne üle- ja röövpüük, seda peamiselt musta kalamarja pärast. Koos beluga ja pärsia tuuraga kuulub sevrjuuga kolme hinnatuima kaaviarikala hulka.
Venemaal, Iraanis, Itaalias ja USAs on vahelduva eduga üritatud sevrjuugat vesiviljeleda.

Kulinaarselt loetakse sevrjuuga liha tuurlaste seas kõige õrnemaks ja maitsvamaks. Kuigi sevrjuugat peetakse üsna rasvaseks kalaks (rasvasus umbes 11%) pole tema toiteväärtus väga kõrge - 100 grammi kohta 136 kcal.
 

 
Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Acipenser_stellatus
http://hipermir.ru/topic/ryby/sevrjuga/
http://hnb.com.ua/articles/s-zdorovie-sevryuga-2829
P. J. Miller, M. J. Loates, Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Loomade elu, 7. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

kaaviar (must kalamari)
Tuur ajaloolis-kulinaarselt
Tuurlased (Acipenseridae)
Tuuralised (Acipenseriformes)
Kalale.ee KIK