Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiinatrullid (Yunnanilus)
156. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
157. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
158. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
159. Hobulaiuskraadid
160. Hollandi kaste
161. Homaarlased (Nephropidae)
162. Hulkharjasussid (Polychaeta)
163. Hõbekoger (Carassius gibelio)
164. Hõimkond
165. Hämarhaid (Scymnodalatias)
166. Hülgepüük
167. Iilastuli
168. Imiussid (Trematoda)
169. Indo-Vaikne ookeaniala
170. Invincible (Nilsu)
171. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
172. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
173. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
174. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
175. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
176. Jahumardika vastne (jahuuss)
177. Johannes Vares
178. Jussi järved
179. Juust õngesöödana
180. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
181. Jõehallhaid (Glyphis)
182. Jõemõisa-Kaiu järvestik
183. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
184. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
185. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
186. Jämesabaraid (Urolophus)
187. Järveelustik ehk limnobios
188. Järvekoletised
189. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
190. Jäseraid (Cruriraja)
191. Jääpüük
192. Jäärauad
193. Kaanid (Hirudinea)
194. Kaarmise järv (Karmise järv)
195. Kaaviari ajaloost
196. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
197. Kahvamine
198. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
199. Kalakaste
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Kivitrullingud (Nemacheilus)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Käärtrullid (Schistura) 2
262. Käärtrullid (Schistura) 3
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
399. Poi
400. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
401. Polaarhaid (Somniosus)
402. Poola uss
403. Prespa forell (Salmo peristericus)
404. Prussakas ja tarakan
405. Psammon
406. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
407. Punane vihmauss (pool-ööuss)
408. Purikalalased (Istiophoridae)
409. Purjus krevetid
410. Puukala (Kuusamo puukala)
411. Põhjavee-elustik
412. Põishüljes (Cystophora cristata)
413. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
414. Põlula Kalakasvatuskeskus
415. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
416. Pärimus: Kaussjärv
417. Pärimus: Lutsu järv
418. Pärimus: Otepää Pühajärv
419. Pärimus: Raudjärve kullapütt
420. Pärimus: Uhtjärv
421. Pärimus: Verijärv
422. Pärnu alamvesikond
423. Pärnu Kalakombinaat
424. Pärnu kalanduskool
425. Rabakonn
426. Raid (Raja)
427. Rakfisk ehk norra hapukala
428. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
429. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
430. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
431. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
432. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
433. Reobiont
434. Riffhai (Triaenodon obesus)
435. Rihmsabaraid (Taeniura)
436. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
437. Riikoja Heinrich
438. Ristkok, Jüri
439. Robalod (Centropomus)
440. Roheline mullauss
441. Rohukonn
442. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
443. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
444. Rombkalad (Bothus)
445. Rombkalalased (Bothidae)
446. Roosa mullauss
447. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
448. Ruske käärtrull (Schistura russa)
449. Russalka
450. Rõbak Baltiki
451. Rõuge järvestik
452. Räimeõng
453. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
454. Saadjärv (Saadrejärv)
455. Saaghailised (Pristiophoriformes)
456. Saagsabahaid (Galeus)
457. Sagrits, Richard
458. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
459. Sammet, Jaak
460. Sannakji
461. Sardiin (Sardina pilchardus)
462. Sardiinid
463. Sardinellid (Sardinella)
464. Saunja laht
465. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
466. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
467. Sidrunhaid (Negaprion)
468. Siiad (Coregonus)
469. Siig - huvipüük Eestis
470. Siig spordikalana Skandinaavias
471. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
472. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
473. Sinakas soouss
474. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
475. siugkonnalised (apoodid)
476. Soomuskuked (Lepidotrigla)
477. Soomuslest (Limanda limanda)
478. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
479. Sovetskaja Rodina (laev)
480. Spinningisti kaksteist käsku
481. Staratel
482. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
483. Stroganina
484. Sump (kumm, pandur, märss)
485. Sumplaev
486. Susski, Vladimir
487. Suue
488. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
489. Suur mullauss
490. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
491. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
492. Suurallikas
493. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
494. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
495. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
496. Sõnnikuuss
497. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
498. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
499. Südvester
500. Sünkraid (Amblyraja)
501. Süvahaid (Centroscymnus)
502. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
503. Süvaraid (Bathyraja)
504. Šelfihaid (Halaelurus)
505. Zoobentos
506. Taaliku sadam
507. Tabadusekepp
508. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
509. Tainas angerjapüügiks
510. Tallinna Kalakombinaat
511. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
512. Tallinna Merekolledž
513. Tamm, Friedrich
514. Tamula järv (Tamla järv)
515. Tatrakakud
516. Temera (Temera hardwickii)
517. Tempura
518. Tiit Hunt. Eesti kalad
519. Tintlased (Osmeridae)
520. Tippviidikad (Alburnoides)
521. Tobiased (Ammodytes)
522. Tooder
523. Traaler
524. Traalnoot
525. Traalpüük
526. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
527. Triivpüük
528. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
529. Trullinglased (Nemacheilidae)
530. Trullingud (Barbatula)
531. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
532. Tuletorn
533. Tume vihmauss
534. Tumehaid (Etmopterus)
535. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
536. Tursad (Gadus)
537. Tursamaks
538. Tursamaksa konserveerimine
539. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
540. Tuul
541. tuulekala (pärimus)
542. Tuur
543. Tuurlased (Acipenseridae)
544. Tõugjärv (Küünjärv)
545. Tõugussaare raba laugas
546. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
547. Tääkraid (Urotrygon)
548. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
549. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
550. Ukraina (baaslaev)
551. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
552. Unadon
553. Und
554. Undiin
555. Urbukse järv (Urbuse järv)
556. Ussikonks (säärekidadega konks)
557. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
558. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
559. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
560. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
561. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
562. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
563. Valgeninahai (Nasolamia velox)
564. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
565. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
566. Vasarhaid (Sphyrna)
567. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
568. Vastne
569. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
570. vesikond
571. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
572. Vihmauslased (Lumbricidae)
573. Vihmauss (liigid)
574. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
575. Viitina kuurits
576. Vimb (Vimba vimba)
577. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
578. Vinkelhaid (Oxynotus)
579. Vinnutatud räimed
580. Viru alamvesikond
581. Viuraid (Aetomylaeus)
582. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
583. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
584. Võldas (Cottus gobio)
585. Võrtsjärve alamvesikond
586. Väheharjasussid
587. Vähilaadsed
588. väike meriahven (Sebastes viviparus)
589. Väike ogahai (Squalus blainville)
590. Väike saagrai (Pristis clavata)
591. väike tobias (nigli, väiketobias)
592. Väikeraid (Rajella)
593. Väikesuulest (Microstomus kitt)
594. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
595. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
596. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
597. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
598. Õlikook
599. Õngekonksu ajaloost
600. Õngitsemine+
601. Õnne lõhe
602. Äntu järved
603. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
604. Ülemiste järv
605. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
606. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Siiad (Coregonus)

Siiad (Coregonus), kalade perekond lõhilaste (Salmonidae) sugukonnast. Inglise whitefishes; saksa Maränen, Reinanken, Renken, Felchen, Coregonen, Schnäpel; hispaania coregonos;venecиги. Põhjapoolkeral elavate luukalade perekond, millesse kuulub umbes 70 kaasaegset liiki.

Perekonna tüüpliigiks on harilik siig (Coregonus lavaretus), kelle vormideks on ka Eestis elavad merisiig  siig. Veel elab Eesti vetes siigade perekonda kuuluv euroopa rääbis (Coregonus albula) ja vähesel määral kunagi meie vetesse asustatud peled (Coregonus peled).

Siigadel on suured soomused ja väike suu, nad on magevee- ja siirdekalad. Toituvad põhjaloomadest ja väikestest kaladest, osa on planktontoidulised (peled, rääbis). Kudemise ajal on mitme liigi isastel valge helmeskate. Siiad on pikaealised, Siberi arktilistes merevetes levinud muksun (C. muksun) elab kuni 25-aastaseks; paljudel on maitsev liha ja nad on olulised töönduskalad. 
Külgedelt veidi kokkusurutud keha ja võrdlemisi väikese suuga kalad. Sageli on ülalõug alalõuast lühem ja suu vaatab üles. Sellised ülaseisuse suuga siiad toituvad planktonist, põhiliselt keskmises veekihis elavatest koorikloomadest. Vahel on lõuad ühepikkused — sellisel juhul nimetatakse suud otsseisuseks. Otsseisuse suuga siigade pea meenutab heeringa oma ja seetõttu kutsubki rahvas neid sageli heeringateks (pereslavi heeringas, obi heeringas, sosva heeringas jne.), kuid rasvauime esinemine reedab neis lõhelase. Siigadel, kes toituvad põhjas elavatest organismidest, on suu alaseisune — ülalõug on alalõuast tunduvalt pikem. Siigade keha on kaetud suurte hõbedaste soomustega. Siigade marjaterad on väikesed, kollased ning emane ei mata neid kruusa alla.
 
2010. aastal püüti merisiiga Eestis rannapüügina 15,5 tonni ja peipsi siiga 0,5 tonni.


"... ei ole senini selge, palju siialiike ja -vorme elutseb NSV Liidu järvedes ja jõgedes. Põhjuseks on nende muutlikkus, mis on isegi lõhelaste sugukonna puhul ebatavaliselt suur. Praktiliselt võib morfoloogiliste iseärasuste, kasvutempo, toitumistüübi jt. tunnuste põhjal iga järve siiad lugeda eri vormiks. Nii eristati 1932. a. ühel siialiigil 20, 1948. a. aga juba 57 vormi. Ainuüksi karjala järvedest on kirjeldatud 43 vormi. Ka ameerika ihtüoloogid on kirjeldanud Ameerika Ühendriikide ja Kanada veekogudest hulgaliselt siialiike. Õnneks hakkab see periood juba lõppema. Nii ühendati |šveitsi järvede siiad, keda loendati üle kümne liigi, kõik ühte liiki. Samasugune ümberhindamine toimub ka NSV Liidus ja Ameerikas." (Loomade Elu, 4 kd Kalad)
 
Perekonna süstemaatika on keerukas ja liikide piiritlemisel mitmeid erinevaid käsitlusi.
Perekonda kuulub andmebaasi FishBase (2019, detsember) põhjal 78 liiki, nende seas on esitatud ka mõned hiljuti väljasurnud liigid (tähistatud †-ga). 
 

Coregonus albellus Fatio, 1890 (autumn brienzlig) – heleuim-siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Briensi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 30-100 m sügavusel. Pikkus kuni 26 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus albula(Linnaeus, 1758) (vendace) – euroopa rääbis. Vt artiklit Rääbis

Coregonus alpenae (Koelz, 1924) (Longjaw cisco) pikklõug-rääbis. Põhja-Ameerika: Suure Järvistu veehaardes Huronis ja Michiganis. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45,6 cm (TL), tavapikkus 26,7 cm. Viimati tabatatud 1975. a. Välja surnud.

Coregonus alpinus Fatio, 1885 – thuni siigEuroopa: endeem Šveitsis Thuni järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-150 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus anaulorum Chereshnev, 1996 – anaouuli siigAasia: Venemaal Tšukotkal ja Kamtšatkal jõgedes ja estuaarides . Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus arenicolus Kottelat, 1997 – liivasiig. Euroopa: Constance järv (Šveits, Saksamaa, Austria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus artedi Lesueur, 1818 (northern cisco, lake herring) – ameerika rääbis. Vt artiklit Ameerika rääbis

Coregonus atterensis Kottelat, 1997 – attersee rääbis. Euroopa: Austrias Attersee ja Mondsee järvedes, samuti Milstatteri ja Ossiachi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, enamasti 10-30 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus austriacus C. C. Vogt, 1909 – austria rääbis. Euroopa: Austrias Attersee järves, võimalik ka Wolfgangsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 26 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus autumnalis (Pallas, 1776) (Arctic cisco) – omul. Vt artiklit Omul

Coregonus baerii Kessler, 1864 – volhovi siig. Euroopa: Venemaal Laadoga järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 57 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus baicalensis Dybowski, 1874 – baikali siig. Aasia: Venemaal Baikali järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL). Ohustatus määramata. Vt artiklit Baikali siig



Coregonus baunti Mukhomediyarov, 1948 – baunti rääbis. Aasia: Venemaa, Siber. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus bavaricus Hofer, 1909 (Ammersee kilch) – ammersee siig. Euroopa: Saksamaal Ammersee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 24,1 cm (SL). Äärmiselt ohustatud, võib olla välja suremas.

Pilt puudub

Coregonus bezola Fatio, 1888 (bezoule) – bourget' siig. Euroopa: varasemalt Prantsusmaal Bourget' järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus candidus Goll, 1883 – bondell. Euroopa: Šveitsis Neuchateli ja Bienne järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus chadary Dybowski, 1869 (Khadary whitefish) – hadarõ siig. Aasia: Šilka ja Arguni jõestikes, Amuuri ja Ussuuri jõgedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus clupeaformis (Mitchill, 1818) (lake whitefish) – ameerika siig. Põhja-Ameerika: Atlandi, Vaikse ookeani ja Põhja-Jäämere veehaardes peaaegu kogu Kanadas kuni New Englandini, Suures Järvistus ja Illinoisi keskosas (USA), Alaska järvedes; asustatud USA loodeosa vetesse, ka Andide järvedesse Ladina-Ameerikas (kahes riigis). Mage- ja riimveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline, sügavustel 18-128 m. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 54,1 cm, registreeritud mass kuni 19 kg. Ohustatus määramata. Kaubanduslik püük 2000-2011. a vahemikus 9 565 – 14 227 t (Kanada, USA); huvikalastus; avalikud akvaariumid.



Coregonus clupeoides Lacépède, 1803 (powan) – šoti siig. Euroopa: endeem Šotimaal Loch Lomond'i ja Loch Eck'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus confusus Fatio, 1885 – bieli siig. Euroopa: Šveitsis Morati ja Bienne järvedes, võimalik ka Neuchateli järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Ohustatud.



Coregonus danneri C. C. Vogt, 1908 – traunsee siig. Euroopa: Austrias Traunsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-60 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus duplex Fatio, 1890 – kumerselg-siig. Euroopa: Šveitsis Walenstadti järves, võimalik ka Zürichi järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 44 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus fatioi Kottelat, 1997 – fatio siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Brienzi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, sügavustel 0-30 m. Pikkus kuni 36 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus fera Jurine, 1825 (fera) – fera siig. Euroopa: Varem Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus fontanae M. Schulz & Freyhof, 2003 (Stechlin cisco) – stechlini rääbis. Euroopa: endeem Saksamaal Stechlini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, kuni 3 m sügavusel. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus gutturosus (C. C. Gmelin (de), 1818) – bodeni siig. Euroopa: Varem Constance järves järves (Šveits, Austria, Saksamaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus heglingus Schinz, 1822 – hägling. Euroopa: Šveitsis Zürichi ja Walenstadti järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 20-80 m sügavusel. Pikkus kuni 24 cm (SL). Ohustatus määramata



Coregonus hiemalis Jurine, 1825 (gravenche) – talvesiig. Euroopa: Varem Bourget järves (Prantsusmaa) ja Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Välja surnud.



Coregonus hoferi L. S. Berg, 1932 – hoferi siig. Euroopa: Saksamaal Chiemsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus holsata Thienemann, 1916 – holsteini siig. Euroopa: Saksamaal Schaalsee ja Selentersee järvedes, asustatud ka Drewitzi järve. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 47 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus hoyi (Milner, 1874) (bloater) – süvarääbis. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves), Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline, 30-190 m sügavusel. Pikkus kuni 37 cm, tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.



Coregonus huntsmani W. B. Scott, 1987 (Atlantic whitefish) – atlandi siig. Atlandi lääneosa: Yarmouth Harbor (Isle saar), Tusketi jõestik ja Leipsigate järv (Nova Scotia, Kanada). Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis.neriitne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (TL), tavapikus 27,5 cm. Äärmiselt ohustatud.



Coregonus johannae (G. Wagner, 1910) (deepwater cisco) – roosa rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus keskmiselt 30 cm. Välja surnud. Intensiivne väljapüük 1930-ndatel; võõrliikide mõju.

Pilt puudub

Coregonus kiletz Michailovsky, 1903 – kiilrääbis. Euroopa: Onega järv (Venemaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 39 cm (SL). Ohustatus määramata.



Coregonus kiyi (Koelz, 1921) (kiyi) – kiiji. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.



Coregonus ladogae Pravdin, Golubev & Belyaeva, 1938 – riipus. Euroopa: Ladoga järv (Venemaa), asustatud ka Venemaa euroopa-osa, Siberi ja Läti järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 43 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus laurettae T. H. Bean, 1881 (Bering cisco) – beringi omul. Põhja-Ameerika: Alaska vetes, võimalik ka Kamtšatka ja Tšukotka poolsaarte veekogudes. Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis-neriidne, anadroomne, arktiline. Pikkus kuni 48 cm (FL), tavapikkus 30 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük.



Coregonus lavaretus (Linnaeus, 1758) (common whitefish, European whitefish; lavaret) – harilik siig, euroopa siig. Vt artilklit Siig

Coregonus lucinensis Thienemann, 1933 – luzini rääbis. Euroopa: Saksamaal Breiter Luzini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus lutokka Kottelat, Bogutskaya & Freyhof, 2005 – luudogasiig. Euroopa: Venemaal Ladoga ja Onega järvedes, asustatud ka Venemaa euroopa-osa ja Siberi järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.



Coregonus macrophthalmus Nüsslin, 1882 (Gangfisch) – suursilmsiig. Euroopa: Constance järves (Saksamaa, Austria, Šveits). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus maraena (Bloch, 1779) (maraena whitefish) – mareensiig, siirdesiig. Vt artiklit Mareensiig

Coregonus maxillaris Günther, 1866 – rootsi siig. Euroopa: Rootsi järvedes (Vänern, Locknesjön, Skalka-Parkijauir, Storvindeln, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Siljan, Övre Särvsjön, Östra Vattnan, Orten-Ransjön). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (SL). Pole ohustatud. Huvikalastus; Seda kalaliiki on käivad talvel jää alt Rootsis püüdmas ka Eesti kalamehed.



Coregonus megalops Widegren, 1863 (lacustrine fluvial whitefish) – järvesiig. Euroopa: Rootsi, Soome ja Venemaa järvedes. Demersaalne, parasvöötmeline, kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus migratorius (Georgi, 1775) (omul) – baikali omul. Vt artiklit Baikali omul

Coregonus muksun (Pallas, 1814) (muksun) – muksun. Vt artiklit Muksun

Coregonus nasus (Pallas, 1776) (broad whitefish) – tšir. Vt artiklit Tšir

Coregonus nelsonii T. H. Bean, 1884 (Alaska whitefish) – alaska siig. Põhja-Ameerika: põhjaalade loodeosas Kanada Yukoni aladel, Alaskal Yukoni jões, Paxsoni järves, Copperi jõestikus, Andersxoni jões ja Mackenzie jõe deltas. Bentopelaagiline, potamodroomne, boreaalne. Pikkus kuni 56 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük; huvikalastus.

Pilt puudub

Coregonus nigripinnis (Milner, 1874) (blackfin cisco) – mustuim-rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada) ja Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.



Coregonus nilssoni Valenciennes, 1848 – planktonisiig. Euroopa: Läänemere basseini lääneosas Rootsis, Norra lõunaosas, Taanis; Poolas Oderi vesikonna alamjooksul; asustatud mõnda Poola järve. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Coregonus nipigon (Koelz, 1925) – nipigoni rääbis. Põhja-Ameerika: USA, Kanada. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus nobilis Haack, 1882 – luzerni siig. Euroopa: Šveitsis Vierwakdstätteri järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 5-200 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus oxyrinchus (Linnaeus, 1758) (houting) – põhjamere siig. Euroopa: varem Kesk- ja Ida-Euroopa põhjapoolsete riikide vetes; Kirde-Atlandis Iirimaast Hollandi ja Saksamaani, ka Lääenemere riikide rannikuteni. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (TL). Välja surnud (umbes 1940).



Coregonus palaea G. Cuvier, 1829 – paleesiig. Euroopa: Šveitsis Neuchateli, Bienne ja Morat'i järvedes; asustatud Genfi järve ja teistesse järvedesse ning veehoidlatesse Prantsusmaal nin Šveitsis. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus pallasii Valenciennes, 1848 – pallase siig. Euroopa: Põhja-Rootsi suurtes järvedes (Pakijaure, Hornävan, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Storlögdan), Soomes ja Venemaal (Karjalas); juhukülalisena ka Läänemeres Neeva ja Narva jõgede suudmealadel. Mage-, riim- ja mereveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL), tavapikkus 42 cm. Pole ohustatud.



Coregonus peled(J. F. Gmelin, 1789) (peled) – peled. Vt artiklit Peled

Coregonus pennantii Valenciennes, 1848 (gwyniad) – kõmri siig. Euroopa: Wales'i põhjaosas Bala (Llyn Tegid) järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.



Coregonus pidschian (J. F. Gmelin, 1789) (humpback whitefish) – põžjan. Vt artiklit Põžjan

Coregonus pollan W. Thompson, 1835 (Irish pollan) – pollan. Euroopa: Iirimaa jõgedes (Lough Neagh, Lough Erne, Lough Ree, Lough Derg). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL), mass kuni 450 g, eluiga kuni 10 a. Väga ohustatud.



Coregonus pravdinellus Dulkeit, 1949 – pravdini siig. Aasia: Venemaa, Siber. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus reighardi (Koelz, 1924) (shortnose cisco) – lühinina-rääbis. Põhja-Ameerika: Suur Järvistu (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 36 cm (TL), tavapikkus 25 cm (TL), mass kuni 539 g, eluiga kuni 8 a. Äärmiselt ohustatud.



Coregonus renke (Schrank, 1783) – renke. Euroopa: Kesk-Euroopa järvedes (Ammersee, Starnberger See, Tegernsee, Schliersee, Kochelsee, Traunsee, Hallstädtersee). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Ohustatus määramata.



Coregonus restrictus Fatio, 1885 – morat' siig. Euroopa: varem Šveitsis Morat järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm (SL). Välja surnud.

Pilt puudub

Coregonus sardinellaValenciennes, 1848 (Sardine cisco) – siberi rääbis. Vt artiklit  

Siberi rääbis

 

Coregonus stigmaticusRegan, 1908 (schelly) – šelli. Euroopa: Inglismaa järvedes (Haweswater, Ullswaterand, Brotherswater, Cumbria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 32 cm (SL). Väga ohustatud.



Coregonus subautumnalis Kaganowsky, 1932 – penžini omul. Aasia: määratud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Venemaal (Kamtšatkal) Penžini jõest. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 37,5 cm. Ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus suidteri Fatio, 1885 – ballen. Euroopa: Šveitsi järvedes (Vierwaldstätter, Zug, Sempach). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Pole ohustatud.



Coregonus trybomi Svärdson (sv), 1979 – kevadrääbis. Euroopa: Rootsi järvedes (Ören, Halsjön, Äsunden, Fegen). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Coregonus tugun lenensis, 1932 – leena tugun. Vt artiklit Leena tugun

Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814) – tugun. Vt artiklit Tugun

Coregonus ussuriensis L. S. Berg, 1906 (Amur whitefish) – ussuuri siig. Aasia: Amuuri kesk- ja alamjooksu veehaardes, Ussuuri jões, Khanka järves, Amuuri estuaaris ja Ohhoota mere lõunaosas. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL), suurim registreeritud mass 2,1 kg, eluiga 10 a. Seisund määramata. Äriline väljapüük.



Coregonus vandesius J. Richardson, 1836 (vendace) – läänerääbis. Euroopa: Inglismaal Derwentwateri ja Bassenthwaite järvedes, Šotimaal Castle Loch'i ja Mill Loch'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Väga ohustatud.



Coregonus vessicus Dryagin, 1932 – vepsa rääbis. Euroopa: Venemaal Volga veehaarde põhjaosas Beloje järves (Belozero), tunginud ka Volga kesk- ja ülemjooksul asuvatesse veehoidlatesse kuni Saraatovi veehoidlani. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Coregonus wartmanni (Bloch, 1784) (blaufelchen) – sinisiig. Euroopa: Constance järves (Šveits, Saksamaa, Austria). Pelaagiline, paikne, parasvöötmeline, kuni 60 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL). Pole ohustatud. Äriline väljapüük.



Artikkel järgneb: Siiad 2 (Coregonus) 

Vaata lisaks:

Siiglased (Coregoninae)
Baikali siig (Coregonus baicalensis)
Siiad 2 (Coregonus)
Põžjan (Coregonus pidschian)
Mareensiig (Coregonus maraena)
Muksun (Coregonus muksun)
Tšir (Coregonus nasus)
Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
Tugun (Coregonus tugun)
Baikali omul (Coregonus migratorius)
Omul (Coregonus autumnalis)
Peled (Coregonus peled)
Lõhelased (Salmonidae)
Rääbis (Coregonus albula)
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
Kalale.ee KIK