Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. Atlandiraid (Atlantoraja)
59. atraktant (atrahent)
60. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
61. Baikal
62. Balzer
63. Barramundi
64. Bass
65. Bellingshausen
66. Beluuga (Huso huso)
67. Bentaal
68. Bentos
69. Bete
70. Bete Krokodil
71. Biofilter
72. Bioturbatsioon
73. Birdeye
74. Birjussa
75. bissa
76. Botvinja
77. Brahmaputra
78. Briis
79. Buran (mootorsaan)
80. Canvey saare elukas
81. Castingu MM
82. Chessie (veekrüptiid USAs)
83. Cooki saared
84. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
85. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
86. Creme
87. D.A.M.
88. Daing
89. Dirhami laht
90. Donburi
91. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
92. Ebisu (jaapani kalajumal)
93. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
94. Eesti jõgede loend
95. Eesti järved
96. Eesti järvede loend
97. Eesti Kalur
98. Eesti lahed (tähestikuline loend)
99. Eesti Merekool
100. EFTTA
101. Elango, Julius
102. Emajõe Lodjaselts
103. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
104. Emakala (Zoarces viviparus)
105. End, Albert Arvo
106. Endla järvestik
107. Erikson, Juhan (kalatööstur)
108. Erinarkid (Heteronarce)
109. Erm Vaike
110. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
111. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
112. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
113. Fenkol (apteegitill)
114. Flambeau
115. Fotofoor
116. Friteerimine
117. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
118. Garum ja liquamen
119. Gupi (Poecilia reticulata)
120. Haamerhai (Eusphyra blochii)
121. Haid kulinaarias
122. Hailiha nimekujud
123. Hakk-kala
124. Hallhaid (Carcharhinus)
125. Hammassärg (Rutilus frisii)
126. Harilaid
127. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
128. Harilik meriangerjas (Conger conger)
129. Harilik merilohe (Trachinus draco)
130. Harilik mullauss (maauss)
131. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
132. Harilik taimen (Hucho taimen)
133. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
134. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
135. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
136. Harju alamvesikond
137. Hauapüük
138. Haug püügikalana
139. Haug toidukalana
140. Haugasraid (Aetobatus)
141. Heeringalised (Clupeiformes)
142. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
143. Heeringlased (Clupeidae)
144. Heik (Hake) kalanimedes
145. Heintz Karl
146. Heleraid (Leucoraja)
147. Hensen, Victor
148. Hi-Lo
149. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
150. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
151. Hobulaiuskraadid
152. Hollandi kaste
153. Homaarlased (Nephropidae)
154. Hulkharjasussid (Polychaeta)
155. Hõbekoger (Carassius gibelio)
156. Hõimkond
157. Hülgepüük
158. Iilastuli
159. Imiussid (Trematoda)
160. Indo-Vaikne ookeaniala
161. Invincible (Nilsu)
162. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
163. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
164. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
165. Jahumardika vastne (jahuuss)
166. Johannes Vares
167. Jussi järved
168. Juust õngesöödana
169. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
170. Jõehallhaid (Glyphis)
171. Jõemõisa-Kaiu järvestik
172. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
173. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
174. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
175. Jämesabaraid (Urolophus)
176. Järveelustik ehk limnobios
177. Järvekoletised
178. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
179. Jäseraid (Cruriraja)
180. Jääpüük
181. Jäärauad
182. Kaanid (Hirudinea)
183. Kaarmise järv (Karmise järv)
184. Kaaviari ajaloost
185. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
186. Kahvamine
187. kalade loend H-K
188. kalade loend L-O
189. kalade loend P-T
190. kalade loend U-Ü
191. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
192. Kalakasvatus
193. Kalakasvatus Eestis
194. Kalamüüdid ja müütilised kalad
195. Kalandus
196. Kalanduskoda
197. Kalaparv
198. Kalurite loitse ja ütlusi
199. Kaluuga (Huso dauricus)
200. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
201. Karelestad (Hippoglossoides)
202. Kartul
203. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
204. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
205. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
206. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
207. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
208. Katsuobushi
209. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
210. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
211. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
212. Kidata konks
213. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
214. Kiinide vastsed
215. Kiisk (pärimus)
216. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
217. Kilu nimelugu
218. Kinnine haspelrull
219. Kinnise rulli ehitus
220. Kirptirgu sidumise sõlm 1
221. kiviahvenlased (Serranidae)
222. Koerhailased (Scyliorhinidae)
223. Koger (Carassius carassius)
224. Kogred (Carassius)
225. Koibraid (Sinobatis)
226. konks (õngekonks)
227. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
228. Koonhaid (Rhizoprionodon)
229. Koorküla järvestik
230. Kopskalad (Dipnoi)
231. Kosmoidsoomus
232. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
233. Kuivatamine/vinnutamine
234. Kuldkala (Carassius auratus)
235. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
236. Kura säär
237. Kuremaa järv (Kurema järv)
238. Kussie (jaapani järvekoletis)
239. Kuusamon Uistin Oy
240. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
241. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
242. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
243. Kärbsed õngesöödana
244. Kärbsenukk (kärbsekookon)
245. Kärbsetõugud meditsiinis
246. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
247. Käsiõng
248. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
249. Lahtise rulli ehitus
250. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
251. Lahtise rulli vänt
252. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
253. Lakerda (türgipärane soolakala)
254. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
255. Landilugu: dr Heintz
256. Landilugu: Kuusamo puukala
257. Landilugu: Nilsu
258. Lasa järv [Koorküla järvestik]
259. Lasnhaid (Scoliodon)
260. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
261. Leevi jõgi
262. Leivast õngesöödad
263. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
264. Lestad (Platichthys)
265. Libekala
266. Liblikate röövikud
267. Liblikraid (Gymnura)
268. Liftahvenad (Helicolenus)
269. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
270. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
271. Linajärv (Jussi Linajärv)
272. Linask (Tinca tinca)
273. Linné, Karl
274. Linnuroni (Ligula intestinalis)
275. Lintsabalased (Trichiuridae)
276. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
277. Logardraid 3 (Pseudobatos)
278. Logardrailased (Rhinobatidae)
279. Lonthülged (Mirounga)
280. Loobu jõgi
281. Lophius budegassa (must merikurat)
282. Luts (Lota lota)
283. Lõunaraid (Zearaja)
284. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
285. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
286. Läänesaarte alamvesikond
287. maailma jõed (loend)
288. Maggot
289. Majak (kolhoos)
290. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
291. Man
292. Mannasöödad
293. Maskraid (Neotrygon)
294. meduus
295. Merehaigus
296. Merekoletised
297. Meremeeste uskumused
298. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
299. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
300. Merikeellased (Soleidae)
301. Merikogerlased (Sparidae)
302. Merikoha (Sander marinus)
303. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
304. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
305. Meriluts (Brosme brosme)
306. Merineitsi
307. Meripuugid (Scorpaena)
308. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
309. Merisutt (Petromyzon marinus)
310. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
311. Merluusid (Merluccius)
312. Metsprussakas
313. Miiu
314. Moiva (Mallotus villosus)
315. Morilased (Moridae)
316. muda
317. Mudaelustik ehk pelon
318. Mussie (järvekoletis Kanadas)
319. Mussoon
320. Must marliin (Istiompax indica)
321. Mustatäpitõbi
322. Musthaid (Apristurus)
323. Mustjõe alamvesikond
324. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
325. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
326. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
327. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
328. Mõrrapüük
329. Mõõkkala (Xiphias gladius)
330. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
331. Määr, Aleksander
332. Mölder, August
333. Müütilised veeolendid
334. Naaskelraid (Pastinachus)
335. Nahknark (Crassinarke dormitor)
336. Naissaar
337. Narva veehoidla
338. Nasv
339. Navaaga (Eleginus nawaga)
340. Nelikant-kaldauss
341. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
342. Niituimlutslased (Physidae)
343. Nirkhailased (Hemigaleidae)
344. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
345. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
346. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
347. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
348. Nuutraid (Himantura)
349. Näkk (eesti)
350. Oad, Jaan
351. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
352. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
353. Ojamaa (Gotland)
354. Okasturilased (Notacanthidae)
355. ondatra (piisamrott, biisamrott)
356. Osmussaar
357. Pakssabaraid (Trygonoptera)
358. paneerimine
359. Paunküla veehoidla
360. Peen kõduuss
361. Peipsi alamvesikond
362. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
363. Pettai, Elmar Voldemar
364. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
365. Pigo (Rutilus pigus)
366. Pihklased (Myxini)
367. Pihtla kalakasvandus
368. Piikraid (Urobatis)
369. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
370. Piimjas soouss
371. Piiskopikala (bishop fish)
372. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
373. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
374. Pimenarkid (Typhlonarke)
375. Poi
376. Poola uss
377. Prespa forell (Salmo peristericus)
378. Prussakas ja tarakan
379. Psammon
380. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
381. Punane vihmauss (pool-ööuss)
382. Purikalalased (Istiophoridae)
383. Purjus krevetid
384. Puukala (Kuusamo puukala)
385. Põhjavee-elustik
386. Põishüljes (Cystophora cristata)
387. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
388. Põlula Kalakasvatuskeskus
389. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
390. Pärimus: Kaussjärv
391. Pärimus: Lutsu järv
392. Pärimus: Otepää Pühajärv
393. Pärimus: Raudjärve kullapütt
394. Pärimus: Uhtjärv
395. Pärimus: Verijärv
396. Pärnu alamvesikond
397. Pärnu Kalakombinaat
398. Pärnu kalanduskool
399. Rabakonn
400. Raid (Raja)
401. Rakfisk ehk norra hapukala
402. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
403. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
404. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
405. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
406. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
407. Reobiont
408. Riffhai (Triaenodon obesus)
409. Rihmsabaraid (Taeniura)
410. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
411. Riikoja Heinrich
412. Ristkok, Jüri
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline mullauss
415. Rohukonn
416. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
417. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
418. Rombkalad (Bothus)
419. Rombkalalased (Bothidae)
420. Roosa mullauss
421. Russalka
422. Rõbak Baltiki
423. Rõuge järvestik
424. Räimeõng
425. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
426. Saadjärv (Saadrejärv)
427. Saaghailised (Pristiophoriformes)
428. Sagrits, Richard
429. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
430. Sammet, Jaak
431. Sannakji
432. Sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Sardinellid (Sardinella)
435. Saunja laht
436. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sidrunhaid (Negaprion)
439. Siiad (Coregonus)
440. Siig - huvipüük Eestis
441. Siig spordikalana Skandinaavias
442. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
443. Sinakas soouss
444. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
445. siugkonnalised (apoodid)
446. Soomuskuked (Lepidotrigla)
447. Soomuslest (Limanda limanda)
448. Sovetskaja Rodina (laev)
449. Spinningisti kaksteist käsku
450. Staratel
451. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
452. Stroganina
453. Sump (kumm, pandur, märss)
454. Sumplaev
455. Susski, Vladimir
456. Suue
457. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
458. Suur mullauss
459. Suurallikas
460. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
461. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
462. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
463. Sõnnikuuss
464. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
465. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
466. Südvester
467. Sünkraid (Amblyraja)
468. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
469. Süvaraid (Bathyraja)
470. Zoobentos
471. Taaliku sadam
472. Tabadusekepp
473. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
474. Tainas angerjapüügiks
475. Tallinna Kalakombinaat
476. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
477. Tallinna Merekolledž
478. Tamm, Friedrich
479. Tamula järv (Tamla järv)
480. Tatrakakud
481. Teibid (Leuciscus)
482. Temera (Temera hardwickii)
483. Tempura
484. Tiit Hunt. Eesti kalad
485. Tintlased (Osmeridae)
486. Tobiased (Ammodytes)
487. Tooder
488. Traaler
489. Traalnoot
490. Traalpüük
491. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
492. Triivpüük
493. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
494. Tuletorn
495. Tume vihmauss
496. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
497. Tursad (Gadus)
498. Tursamaks
499. Tursamaksa konserveerimine
500. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
501. Tuul
502. tuulekala (pärimus)
503. Tuur
504. Tuurlased (Acipenseridae)
505. Tõugjärv (Küünjärv)
506. Tõugussaare raba laugas
507. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
508. Tääkraid (Urotrygon)
509. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
510. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
511. Ukraina (baaslaev)
512. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
513. Unadon
514. Und
515. Undiin
516. Urbukse järv (Urbuse järv)
517. Ussikonks (säärekidadega konks)
518. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
519. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
520. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
521. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
522. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
523. Valgeninahai (Nasolamia velox)
524. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
525. Vastne
526. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
527. vesikond
528. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
529. Vihmauslased (Lumbricidae)
530. Vihmauss (liigid)
531. Viidikas (Alburnus alburnus)
532. Viitina kuurits
533. Vimb (Vimba vimba)
534. Vinnutatud räimed
535. Viru alamvesikond
536. Viuraid (Aetomylaeus)
537. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
538. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
539. Võldas (Cottus gobio)
540. Võrtsjärve alamvesikond
541. Väheharjasussid
542. Vähilaadsed
543. väike meriahven (Sebastes viviparus)
544. Väike saagrai (Pristis clavata)
545. väike tobias (nigli, väiketobias)
546. Väikeraid (Rajella)
547. Väikesuulest (Microstomus kitt)
548. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
549. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
550. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
551. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
552. Õlikook
553. Õngekonksu ajaloost
554. Õngitsemine+
555. Õnne lõhe
556. Äntu järved
557. Ülemiste järv
558. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
559. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Siiad (Coregonus)

Siiad (Coregonus) kalade perekond lõhilaste (Salmonidae; varasemalt nimetatud ka lõhelasteks) sugukonnast.

Ingl whitefishes, vn cиги.

Perekonna tüüpliigiks on harilik siig (Coregonus lavaretus), kelle vormideks on ka Eestis elavad merisiig ja peipsi siig. Veel elab Eesti vetes siigade perekonda kuuluv rääbis (Coregonus albula) ja vähesel määral kunagi meie vetesse asustatud peledit (Coregonus peled).

Tegemist on põhjapoolkeral elavate luukalade perekonnaga, millesse kuulub umbes 70 liiki.
Siigadel on suured soomused ja väike suu, nad on magevee- ja siirdekalad. Toituvad põhjaloomadest ja väikestest kaladest, osa on planktontoidulised (peled, rääbis). 
Kudemise ajal on mitme liigi isastel valge helmeskate.
Siiad on pikaealised, Siberi arktilistes merevetes levinud muksun (C. muksun) elab kuni 25-aastaseks; paljudel on maitsev liha ja nad on olulised töönduskalad. 
Merisiig (C.lavaretus lavaretus) on poolsiirdevorm, ta elab Läänemere kesk- ja põhjaosas. Pikkus kuni 70 cm, mass kuni 5 kg (harilikult püütakse alla 1,5-kilosed kalu). Koeb oktoobrist detsembrini Pärnu ja Narva jões. Merisiia arvukus väheneb veekogude eutrofeerumise tõttu. 
Peipsi siig (C. lavaretus maraenoides) elab Peipsi järves (varem ka Võrtsjärves), teda on asustatud mit­messe Euroopa ja Aasia järve. Pikkus kuni 60 cm, mass kuni 4 kg (saagis enamasti kuni 1,2-kilosed kalad). 
Soomes kasvatatakse siiga kaubakalaks, Eestis (kalakasvandustes) on kasvatatud noorjärke ja asustatud neid rannikumerre. 
2010. aastal püüti merisiiga Eestis rannapüügina 15,5 tonni ja peipsi siiga 0,5 tonni.1

Perekonna süstemaatika on keerukas ja liikide piiritlemisel mitmeid erinevaid käsitlusi.

"Siiad (Coregonus) on nähtavasti kõige arvukam, kõige muutlikum ja kõige halvemini tundmaõpitud perekond lõhelaste sugukonnas. Siia kuuluvad külgedelt veidi kokkusurutud keha ja võrdlemisi väikese suuga kalad. Sageli on ülalõug alalõuast lühem ja suu vaatab üles. Sellised ülaseisuse suuga siiad toituvad planktonist, põhiliselt keskmises veekihis elavatest koorikloomadest. Vahel on lõuad ühepikkused — sellisel juhul nimetatakse suud otsseisuseks. Otsseisuse suuga siigade pea meenutab heeringa oma ja seetõttu kutsubki rahvas neid sageli heeringateks (pereslavi heeringas, obi heeringas, sosva heeringas jne.), kuid rasvauime esinemine reedab neis kohe lõhelase. Siigadel, kes toituvad põhjas elavatest organismidest, on suu alaseisune — ülalõug on alalõuast tunduvalt pikem. Siigade värvus on lõhedega võrreldes tagasihoidlikum: keha on kaetud suurte hõbedaste soomustega ning eredad värvilised tähnid puuduvad. Ka pulmarüü on tagasihoidlik: ainult mõnede siiavormide isastel (emastel väga harva) tekivad soomustele ja pähe harjataolised ja kühmjad moodustised. Siigade marjaterad on väikesed, kollased ning emane ei mata neid kruusa alla.
Sellele vaatamata, et siigade rasvast ning maitsvat liha hinnatakse ammu ja et neid intensiivselt püütakse, ei ole senini selge, palju siialiike ja -vorme elutseb NSV Liidu järvedes ja jõgedes. Põhjuseks on nende muutlikkus, mis on isegi lõhelaste sugukonna puhul ebatavaliselt suur. Praktiliselt võib morfoloogiliste iseärasuste, kasvutempo, toitumistüübi jt. tunnuste põhjal iga järve siiad lugeda eri vormiks. Nii eristati 1932. a. ühel siialiigil 20, 1948. a. aga juba 57 vormi. Ainuüksi karjala järvedest on kirjeldatud 43 vormi. Ka ameerika ihtüoloogid on kirjeldanud Ameerika Ühendriikide ja Kanada veekogudest hulgaliselt siialiike. Õnneks hakkab see periood juba lõppema. Nii ühendati Shveitsi järvede siiad, keda loendati üle kümne liigi, kõik ühte liiki. Samasugune ümberhindamine toimub ka NSV Liidus ja Ameerikas."2
 
Perekonda kuulub andmebaasi FishBase (2018 jaanuar) põhjal 78 liiki, nende seas on esitatud ka mõned hiljuti väljasurnud liigid (tähistatud †-ga). Nimistu ei sisalda liikide erinevaid vorme.

Coregonus albellus Fatio, 1890 (autumn brienzlig) - heleuim-siig  
Coregonus albula (Linnaeus, 1758) (vendace) - euroopa rääbis 
Coregonus alpenae (Koelz, 1924) (longjaw cisco) - pikklõug-rääbis
Coregonus alpinus Fatio, 1885 (kropfer) - thuni siig
Coregonus anaulorum Chereshnev, 1996 - anaouuli siig
Coregonus arenicolus Kottelat, 1997 - liivasiig
Coregonus artedi Lesueur, 1818 (northern cisco or lake herring), - ameerika rääbis
Coregonus atterensis Kottelat, 1997 - attersee rääbis
Coregonus austriacus C. C. Vogt, 1909 - austria rääbis
Coregonus autumnalis (Pallas, 1776) (Arctic cisco) - omul
Coregonus baerii Kessler, 1864 - volhovi siig
Coregonus baicalensis Dybowski, 1874 - baikali siig
Coregonus baunti Mukhomediyarov, 1948 - baunti rääbis
Coregonus bavaricus Hofer, 1909 - ammersee siig
Coregonus bezola Fatio, 1888 (bezoule) - bourget' siig
Coregonus candidus Goll, 1883 - bondell
Coregonus chadary Dybowski, 1869 (Khadary whitefish) - hadarõ siig
Coregonus clupeaformis (Mitchill, 1818) (lake whitefish) - ameerika siig
Coregonus clupeoides Lacépède, 1803 (powan) - ¹oti siig
Coregonus confusus Fatio, 1885 - bieli siig
Coregonus danneri C. C. Vogt, 1908 - traunsee siig
Coregonus duplex Fatio, 1890 - kumerselg-siig
Coregonus fatioi Kottelat, 1997 - fatio siig
Coregonus fera Jurine, 1825 (fera) - ferasiig
Coregonus fontanae M. Schulz & Freyhof, 2003 (Stechlin cisco) - stechlini rääbis
Coregonus gutturosus (C. C. Gmelin (de), 1818) - bodeni siig
Coregonus heglingus Schinz, 1822 - hägling
Coregonus hiemalis Jurine, 1825 (gravenche) - talvesiig
Coregonus hoferi L. S. Berg, 1932 - hoferi siig
Coregonus holsata Thienemann, 1916 - holsteini siig
Coregonus hoyi (Milner, 1874) (bloater) - süvarääbis
Coregonus huntsmani W. B. Scott, 1987 (Atlantic whitefish) - Atlandi siig
Coregonus johannae (G. Wagner, 1910) (deepwater cisco) - roosa rääbis
Coregonus kiletz Michailovsky, 1903 - kiilrääbis
Coregonus kiyi (Koelz, 1921) (kiyi) - kiiji
Coregonus ladogae Pravdin, Golubev & Belyaeva, 1938 - riipus
Coregonus laurettae T. H. Bean, 1881 (Bering cisco) - beringi omul
Coregonus lavaretus (Linnaeus, 1758) (common whitefish, European whitefish; lavaret) - harilik siig, euroopa siig
Coregonus lucinensis Thienemann, 1933 - luzini rääbis
Coregonus lutokka Kottelat, Bogutskaya & Freyhof, 2005 - luudogasiig
Coregonus macrophthalmus Nüsslin, 1882 - suursilmsiig
Coregonus maraena (Bloch, 1779) (maraena whitefish) - mareenasiig, siirdesiig
Coregonus maxillaris Günther, 1866 - rootsi siig
Coregonus megalops Widegren, 1863 (lacustrine fluvial whitefish) - järvesiig
Coregonus migratorius (Georgi, 1775) (omul) - baikali omul
Coregonus muksun (Pallas, 1814) (muksun) - muksun
Coregonus nasus (Pallas, 1776) (broad whitefish) - tshir
Coregonus nelsonii T. H. Bean, 1884 (Alaska whitefish) - alaska siig
Coregonus nigripinnis (Milner, 1874) (blackfin cisco) - mustuim-rääbis
Coregonus nilssoni Valenciennes, 1848 - planktonisiig
Coregonus nipigon (Koelz, 1925) - nipigoni rääbis
Coregonus nobilis Haack, 1882 - luzerni siig
Coregonus oxyrinchus (Linnaeus, 1758) (houting) - põhjamere siig
Coregonus palaea G. Cuvier, 1829 - paleesiig
Coregonus pallasii Valenciennes, 1848 - pallase siig
Coregonus peled (J. F. Gmelin, 1789) (peled) - peled
Coregonus pennantii Valenciennes, 1848 (gwyniad) - kõmri siig
Coregonus pidschian (J. F. Gmelin, 1789) (humpback whitefish) - põ¾jan
Coregonus pollan W. Thompson, 1835 (Irish pollan) - pollan
Coregonus pravdinellus Dulkeit, 1949 - pravdini siig
Coregonus reighardi (Koelz, 1924) (shortnose cisco) - lühinina-rääbis
Coregonus renke (Schrank, 1783) - renke
Coregonus restrictus Fatio, 1885 - morat' siig
Coregonus sardinella Valenciennes, 1848 (Sardine cisco) - siberi rääbis
Coregonus stigmaticus Regan, 1908 (schelly) - ¹elli
Coregonus subautumnalis Kaganowsky, 1932 -  pen¾ini omul
Coregonus suidteri Fatio, 1885 - ballen
Coregonus trybomi Svärdson (sv), 1979 - kevadrääbis
Coregonus tugun lenensis, 1932, leena tugun
Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814) - tugun
Coregonus ussuriensis L. S. Berg, 1906 (Amur whitefish) - ussuuri siig
Coregonus vandesius J. Richardson, 1836 (vendace) - läänerääbis
Coregonus vessicus Dryagin, 1932 - vepsa rääbis
Coregonus wartmanni (Bloch, 1784) - sinisiig
Coregonus widegreni Malmgren, 1863 (Valaam whitefish) - merisiig
Coregonus zenithicus (D. S. Jordan & Evermann, 1909) (shortjaw cisco) - lühilõug-rääbis
Coregonus zuerichensis Nüsslin, 1882 - zürichi siig
Coregonus zugensis Nüsslin, 1882 - albeli

Allikad:
1 Artikkel siig Eesti Entsüklopeedias
2 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Perekond Coregonus FishBase's
Perekond Coregonus Wikipedias

Vaata lisaks:

Valgesiiad (Stenodus)
Muksun (Coregonus muksun)
Tšir (Coregonus nasus)
Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
Tugun (Coregonus tugun)
Baikali omul (Coregonus migratorius)
Omul (Coregonus autumnalis)
Peled (Coregonus peled)
Lõhelased (Salmonidae)
Rääbis (Coregonus albula)
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
Kalale.ee KIK