Otsingu tulemused:

1. Aiu (Plecoglossus altivelis)
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised

Võrgupüük

Peamiselt passiivne kalapüük nakkepüünistega (kalavõrkudega), mille puhul kalavõrgud lastakse vette ja võetakse mingi aja möödudes koos loomusega välja. Püügi põhimõte: kala kiilub ennast võrgusilmas kinni või mähib ennast võrgulinasse. Jaguneb seisevvõrgupüügiks ja triivvõrgupüügiks.

Seisevpüügil lastakse võrgud merre harilikult võrgujadas, mis ankurdatakse põhja ühest otsast (lippasetus ehk lipupüük) või mõlemast otsast, varm kasutati ankurdamiseks suuri kive (hila- ehk porukivid). Võrgujada algusesse ja lõppu paigutatakse võrgutähis (võrgumärk, võrgutooder), mille järgi püünised üles leitakse. Triivpüügil triivib võrgujada iseseisvalt või on otsapidi kinnitatud laeva või paadi külge. Algselt püüti vaid sellisest sügavusest, kus võrgud ulatusid veekogu põhjast pinnani, hiljem hakati võrke ka sügavamale veekogu põhja laskma. 19. saj II poolel püüti Eestis võrguga ka vahemistest ja pinnaveekihtidest. Võrgu sügavus määrati sel juhul kivide (ankrute) või ujukite nööride pikkusega. Pealveepüügi viisid on lipupüük või triivpüük, kasutatakse eritüübilisi pinevõrke. Alates 2016. a ei kuulu triivvõrk enam Eesti vetes lubatud püügivahendite hulka.

Rannapüügil viiakse võrgud merre harilikult õhtul ja võetakse välja (käiakse nõudmas) hommikul. Suurte kilu- ja räimevõrkude väljatõmbamise kergendamiseks on kalapaatide vedupardal rull. Võrguga püütakse kala ka jää alt (jääpüük). Tuntakse ka aktiivset võrgupüüki, mille puhul kalavõrku kasutatakse pigem noodana. Tuntud on ka kala hirmutamine võrku (hagepüük, lündil käimine). Mõnikord on võrk tarvitusel tõkkepüünisena (siiakäär).

Allikas: Mereleksikon, 1996

September, 2018

Vaata lisaks:

Võrgurips
Nõudmine
Kouk
Hauapüük
Võrguaed
Võrgumaja
Võrgutähis
Lõhevõrk
Võrklaev
Lestavõrk
Lestapüük
Abar
Sillivõrk
Kiluvõrk
Räimevõrk
Triivpüük
Pinevõrk
Jääpüük
Siiakäär
Hagepüük
Võrgujada
Püüvõrk
Raamvõrk
Nakkevõrk
Võrgusilm
Kalavõrk
Nakkepüünised