Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Võrgupüük

Peamiselt passiivne kalapüük nakkepüünistega (kalavõrkudega), mille puhul kalavõrgud lastakse vette ja võetakse mingi aja möödudes koos loomusega välja. Püügi põhimõte: kala kiilub ennast võrgusilmas kinni või mähib ennast võrgulinasse. Jaguneb seisevvõrgupüügiks ja triivvõrgupüügiks.

Seisevpüügil lastakse võrgud merre harilikult võrgujadas, mis ankurdatakse põhja ühest otsast (lippasetus ehk lipupüük) või mõlemast otsast, varm kasutati ankurdamiseks suuri kive (hila- ehk porukivid). Võrgujada algusesse ja lõppu paigutatakse võrgutähis (võrgumärk, võrgutooder), mille järgi püünised üles leitakse. Triivpüügil triivib võrgujada iseseisvalt või on otsapidi kinnitatud laeva või paadi külge. Algselt püüti vaid sellisest sügavusest, kus võrgud ulatusid veekogu põhjast pinnani, hiljem hakati võrke ka sügavamale veekogu põhja laskma. 19. saj II poolel püüti Eestis võrguga ka vahemistest ja pinnaveekihtidest. Võrgu sügavus määrati sel juhul kivide (ankrute) või ujukite nööride pikkusega. Pealveepüügi viisid on lipupüük või triivpüük, kasutatakse eritüübilisi pinevõrke. Alates 2016. a ei kuulu triivvõrk enam Eesti vetes lubatud püügivahendite hulka.

Rannapüügil viiakse võrgud merre harilikult õhtul ja võetakse välja (käiakse nõudmas) hommikul. Suurte kilu- ja räimevõrkude väljatõmbamise kergendamiseks on kalapaatide vedupardal rull. Võrguga püütakse kala ka jää alt (jääpüük). Tuntakse ka aktiivset võrgupüüki, mille puhul kalavõrku kasutatakse pigem noodana. Tuntud on ka kala hirmutamine võrku (hagepüük, lündil käimine). Mõnikord on võrk tarvitusel tõkkepüünisena (siiakäär).

Allikas: Mereleksikon, 1996

September, 2018

Vaata lisaks:

Võrgurips
Nõudmine
Kouk
Hauapüük
Võrguaed
Võrgumaja
Võrgutähis
Lõhevõrk
Võrklaev
Lestavõrk
Lestapüük
Abar
Sillivõrk
Kiluvõrk
Räimevõrk
Triivpüük
Pinevõrk
Jääpüük
Siiakäär
Hagepüük
Võrgujada
Püüvõrk
Raamvõrk
Nakkevõrk
Võrgusilm
Kalavõrk
Nakkepüünised