Viigerhüljes (Pusa hispida)

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida), poolveeline imetaja kiskjaliste (Carnivora) seltsi loivaliste (Pinnipedia) alamseltsi hülglaste (Phocidae) sugukonnast. Inglise ringed seal; saksa Ringelrobbe; inuitti netsik, nattiq; soome norppa, kiehkuraishylje; vene кольчатая нерпа, кольчатый тюлень, акибаEesti keeles ka viir, viigar, viikar, viires, kiriküüt, kirju, uuema nimena ka vigri.


Globaalselt üks arvukamaid ja laiemalt levinud hülgeliike.Teistest hüljestest eristab viigrit suhteliselt väiksem ja jässakam kasv, lühem ja ümaram koon ning lamedam näoosa, ka vaatavad silmad enam ettepoole. Eritunnuseks on ebakorrapärase kuju ja paigutusega tumedad, kuid heleda servaga sõõrid karvkatte värvingus. Isased on tavaliselt emastest suuremad. Täiskasvanud isendi pikkus 85-160 cm, mass 40-90 kg, eluiga kuni 35 a. Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Toituvad kaladest ja meres elutsevatest selgrootutest. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi. Põhja-Jäämeres on viigri suurimaks küttijaks jääkaru.


Viigri levila

Eristatakse 4 või 5 alamliiki:

Jäämere viiger (Pusa hispida hispida)Põhja-jäämeres Euroopa, Venemaa, Kanada ja Alaska vetes, ka Novaja Zemlja, Teravmägede, Karusaare, Gröönimaa ja Baffini saare juures;

Ohhoota viiger (Pusa hispida ochotensis), Kamtšatkal, Ohhoota meres, levinud piki Jaapani Vaikse ookeani poolset rannikut lõunasse kuni 35°N, Kaug-Idas kutsutakse teda akibaks; mõnes käsitluses samastatakse jäämere viigriga;

Läänemere viiger (Pusa hispida botnica), Läänemeres peamiselt Botnia lahes ja Ahvenamaa vetes, ka Soome lahes ja Liivi lahes, harva Saksamaa rannikuvetes.

Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis), Laadoga järves;

Saimaa viiger (Pusa hispida saimensis), üksnes Soomes Saimaa järves, populatsiooni suuruseks ~400 isendit.

Läänemere, Laadoga ja Saimaa viigrid moodustavad isoleeritud asurkonnad, kes jääaja reliktidena on kohandunud elama riim- ja magevees. Maailmas arvatakse elavat kokku 7-8 miljonit viigrit, kellest Läänemeres elab 7000-8000 isendit ja neist Eesti vetes ~1500 (2010. a loendus). Kuna viigrite arvukus on Läänemeres jätkuvalt kahanev, tunnistati Läänemere viiger 2013. a ohustatud liigiks. Kuigi viigrite küttimine on Läänemeres keelatud ja ka püünistesse sattuvad nad harva, jätkub populatsiooni vähenemine, nt 2017. a vaatluste põhjal arvatakse Soome lahes elavat alla 200 viigri. Nende arvukuse langemise üheks põhjuseks on järjest sagenevad jäävaesed talved, mis kahandavad viigrite paljunemiseks sobilikke võimalusi.

September, 2018

Vaata lisaks:

Saimaa viiger (Pusa hispida saimensis)
Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
Hülge kehaosad murdeis
Viigrid (Pusa)
Baikali viiger (Pusa sibirica)
Kaspia viiger (Pusa caspica)
Randal (Phoca vitulina)
Vigri
Hülgepüük
Hallhüljes (Halichoerus grypus)
Loivalised (Pinnipedia)
Hülglased (Phocidae)
Kalale.ee KIK