Loivalised (Pinnipedia)

Loivalised (Pinnipedia) poolvee-eluliste mereimetajate alamselts kiskjaliste (Carnivora) seltsist. (Käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana). Loivalised on laialt levinud kogu maailmas. Inglise pinnipeds, seals; saksa Robben; soome eväjalkaiset; vene ластоногие.

Alamselts jaguneb kolmeks sugukonnaks: morsklased (Odobenidae) – 1 liik, kõrvukhülglased (Otariidae) – 15 liiki; hülglased (Phocidae) – 18 liiki.

Hülglastel puuduvad kõrvalestad ja tagaloivad on suunatud ainult tahapoole; kõrvukhülglastel (merilõvid, kotikud, merikarud) on väikesed kõrvalestad ja tagaloivad painduvad pöialiigesest ettepoole, mis võimaldab neil maismaal paremini liikuda; morsal on silmatorkavalt suured kihvad. Enamikul loivalistest on lühike nägu, jäme kael ja torpeedokujuline painduv keha. Nahaalune rasvkude tagab külmakaitse, parandab ujuvust, toimib energiavaruna ja kaitseb siseelundeid. Kõik liigid on kaetud karvadega (v.a morsk, kes on praktiliselt karvutu). Loivalistel on suured silmad, et tagada sügavas vees piisavalt hea nägemine, suurepärane kuulamine (vee all sulguvad kuulmekäigud ning ninasõõrmed) ja pikad kompekarvad. Paljudel liikidel on selgelt väljendunud suguline dimorfism: isane lonthüljes kaalub emasest neli korda rohkem. On mitmeid termoregulatiivseid kohastumusi. Külmas vees on nahaalune rasvkude siseelunditele isolatsioonikihiks ning loibade vereringe on takistatud. Soojas keskkonnas lehvitavad mõned liigid loibadega liigse soojuse hajutamiseks. Ka võivad hülglased ja morsk nahalähedasi veresooni ahendada (soojuskadude vähendamiseks jäises vees) või laiendada (soojuse kogumiseks päikese käes lebades).

Maismaal kohmakad, veekeskkonnas erakordselt väledad loomad. Suutelised sukelduma sügavamale kui 100 m, mõned liigid võivad vee all viibida üle tunni. Vee all olles saavad kopsudes oleva õhu abil helisid tekitades üksteisega suhelda.

Erinevalt teistest mereimetajatest (vaalalised, lamantiinid, dugongid) pole loivalised maismaad lõplikult hüljanud. Enamikul liikidel püüavad isasloomad iga-aastase sigimisperioodi jooksul hõivata endale rannikul sobiva territooriumi, võideldes raevukalt oma maalapi eest ja tõrjudes nõrgemad isased kõrvale. Emased jõuavad rannikule vahel ka mitu nädalat isastest hiljem ning poegivad seal. Mõned päevad pärast poja sündi (enamasti sünnib üksainus järeltulija) paaritub emane selle isasega, kelle territooriumil ta ennast sisse seadis. Suurema osa kandeajast (8-15 kuud) elavad loivalised meres ja naasevad rannikule, kui on aeg sigimisprotsessi korrata.

 Eestis elab kolm liiki loivalisi, kes kõik kuuluvad hülglaste sugukonda: randal, viigerhüljes ja hallhüljes.

September, 2018

Vaata lisaks:

Mereimetajad
Kõrvukhülged (Otariidae)
Morsk (Odobenus rosmarus)
Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
Rossi hüljes (Ommatophoca rossi)
Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
Vööthüljes (Histriophoca fasciata)
Põishüljes (Cystophora cristata)
Tähnikhüljes (Phoca largha)
Phoca (perekond hülglasi)
Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
Merileopard (Hydrurga leptonyx)
Lonthülged (Mirounga)
Viigrid (Pusa)
Baikali viiger (Pusa sibirica)
Randal (Phoca vitulina)
Viigerhüljes (Pusa hispida)
Hülglased (Phocidae)
Hallhüljes (Halichoerus grypus)
Kalale.ee KIK