Hülglased (Phocidae)

Hülglased ehk hülged (Phocidae), veeimetajate sugukond kiskjaliste (Carnivora) seltsi loivaliste (Pinnipedia) alamseltsist. Inglise earless seals, phocids, true seals; saksa Hundsrobben; soome hylkeet; vene настоящие тюлени.

Elavad polaar- ja parasvöötme meredes, kaks liiki magevetes, enamus liike ranniku lähedal, väikestes rühmades. Veedavad suurema osa oma elust merel, osa liike rannikuvetes, osa liike avamerel. Vaatamata kohastumisele eluks vees, on hülged püsisoojased loomad ja hingavad atmosfääriõhku. Erinevalt kõrvukhülglastest puuduvad hülglastel kõrvalestad, neil on kõrvaava, sukeldumise ajal on lisaks kõrvaavale suletud ka ninaava. Hülglased on 1,25–6,5 m pikad ja kaaluvad 90–3500 kg. Hülglaste tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Esiloivad on suhteliselt lühikesed. Loivad on varustatud tugevate küünistega. Maismaal liikumiseks pole nad (erinevalt kõrvukhülglastest) võimelised eesjäsemeid kasutama, suurem osa liikidest liigub maismaal äärmiselt kohmakalt. Edasi tõukavad nad end esiloibade küünistega, keha tagaosa veavad aga lihtsalt järele. Kui tagaosa maha langeb, tõukavad nad keha esiosa edasi. Hülglaste evolutsioon on jäänud mõistatuseks.

Mõnede hülgeliikide isasloomad on monogaamsed, teistel paaritub isane mitme emasega. Lõuna-lonthülge ja hallhülge suguküpsetel isastel on oma haarem ja nad kaitsevad ägedalt territooriumi, millel nende emased elavad. Emased hülged sünnitavad igal aastal jääle või rannale tavaliselt üheainsa poja. Hülgepiim on väga rasvane ja toitev, imetatav poeg on suuteline kuni 2 nädalat söömata vastu pidama, kui ema on jahti pidamas. Emasloom paaritub uuesti 2-6 nädala möödudes pärast poja võõrutamist. Viljastatud munaraku kinnitumine emakaseinale viibib. Seetõttu vältab hüljeste tiinus ligikaudu 9 kuud, kuid sünnitus toimub alles 11-12 kuu pärast. Hülgepojad on võimelised ujuma kohe pärast sündimist või siis õpivad nad selle ruttu selgeks.

Hülglased toituvad mereloomadest. Suure osa nende toidust moodustavad kalad, kalmaarid, kaheksajalad ja krevetid. Üksikutel liikidel on oma meelistoit. Kuigi enamik neist sööb vaid kala, püüab nt merileopard pingviine ja teisi hülgeliike, lõuna-lonthüljes aga hiid-sarvikraisid ja väiksemaid haisid.

Hülged sukelduvad vähese õhuvaruga kopsudes, mille läbi väldivad nn aeroembolismi tõbe. Sukeldumise ajal langeb nende südamelöökide sagedus kümnendikuni normaalsagedusest.

 

Hülged suhtlevad omavahel mitmesuguste häälitsuste abil. Isasloomad toovad kuuldavale hirmuäratavaid möirgeid ja klähvimist.

Hülglasi on 18-19 liiki

Cystophora cristata – põishüljes

Erignathus barbatus– habehüljes

Halichoerus grypus - hallhüljes

Histriophoca fasciata – vööthüljes

Hydrurga leptonyx – merileopard

Leptonychotes weddellii – weddelli hüljes ehk sukelhüljes

Lobodon carcinophagus –krabihüljes

Mirounga angustirostris – põhja-lonthüljes

Mirounga leonina – lõuna-lonthüljes

Monachus monachus – vahemere munkhüljes

Neomonachus schauinslandi – havai munkhüljes

Ommatophoca rossi – rossi ehk nosuhüljes

Pagophilus groenlandicus – grööni hüljes

Phoca largha – tähnikhüljes, tähnikrandal (?)

Phoca vitulina – randalhüljes ehk randal

Pusa caspica – kaspia viiger

Pusa hispida – viigerhüljes ehk viiger

Pusa sibirica – baikali viiger

(?) - eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.


Eesti vetes elavad hallhüljes (Halichoerus grypus), randal (Phoca vitulina) ja viigerhüljes (Pusa hispida)

September, 2018

Vaata lisaks:

Kõrvukhülged (Otariidae)
Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
Rossi hüljes (Ommatophoca rossi)
Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
Vööthüljes (Histriophoca fasciata)
Põishüljes (Cystophora cristata)
Tähnikhüljes (Phoca largha)
Phoca (perekond hülglasi)
Habehüljes (Erignathus barbatus)
Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
Merileopard (Hydrurga leptonyx)
Lonthülged (Mirounga)
Viigrid (Pusa)
Baikali viiger (Pusa sibirica)
Kaspia viiger (Pusa caspica)
Randal (Phoca vitulina)
Viigerhüljes (Pusa hispida)
Hallhüljes (Halichoerus grypus)
Loivalised (Pinnipedia)
Kalale.ee KIK