hallhüljes

Hallhüljes (Halichoerus grypus)

Ka karvakala


Atlandi ookeani põhjaosa asustav imetaja, omanimelise perekonna ainuliik.
Leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks: Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Leidub kõikjal Eesti rannikuvetes.

Valdavalt avamerelise eluviisiga, peamised lesilad asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. 

Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamad. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures.
Eluiga emasloomadel kuni 40 aastat, isastel kuni 30.

Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võivad süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. 

Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane (rasvasisaldus on kuni 60 protsenti). Imetamine kestab kuni kolm nädalat. . Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma  pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad veebruarist märtsini.

Eestis on hülgeküttimine olnud aastasadu ranna- ja saarerahva jaoks oluline tegevusharu; tänapäeval on see keelatud, kuid mitmed huvigrupid taotlevad hülgejahi taaslubamist.




Kalale.ee KIK