Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Anšoovislased (Engraulidae)

Anšoovislased (Engraulidae), kiiruimsete luukalade suguond heeringaliste (Clupeiformes) seltsist. Inglise anchovies; prantsuse anchois; hispaania boguernos, anchoas, anchovetas; soome sardellit; vene анчоусовые.

Elutsevad peamiselt troopika ja lähistroopika rannavees, avaookeanis neid pole. Mõned liigid on tavalised ka jõgede suudmealadel ja ka magevees. Sarnanevad välimuselt räimega, kuid nad on väikesed (kuni 20 cm) ja suure suuga; toituvad planktonist. Pikenenud keha on silinderjas., kaetud suurte kaarsoomustega, mis puudutamisel tulevad kergesti ära. Hõbevalged või pooleldi läbipaistvad. Elavad sageli tohutuis parvedes. Rohkuse ja maitsvuse pärast (rasvasus kuni 29%) püütakse anšoovislasi palju, nad on maailma kalasaagis esikohal; tähtsad on nad ka mereröövloomade toiduna.

Sugukonnas on 17 perekonda ja umbes150 kalaliiki (FishBase, 2020):

Amazonsprattus – amasooniakilu (1 liik). Lõuna-Ameerika

Anchoa – antšoad (35 liiki). Atlandi läänepoolsetes ja Vaikse ookeani idapoolsetes vetes.

Anchovia – antšooviad (3 liiki). Lõuna- ja Kesk-Ameerika, Atlandi lääneosa, Vaikse ookeani idaosas

Anchoviella – antšoviellid (17 liiki). Lõuna-Ameerika, Atlandi lääneosa, Vaikse ookeani idaosas

Cetengraulis – antšovetid (2 liiki). Lääne-Atland ja Vaikse ookeani idaosa

Coilia – koiliad (13 liiki). Aasia, Indo-patsifiidne regioon

Encrasicholina – pisianšoovised (8 liiki). India ookean, Vaikse ookeani lääneosa

Engraulis – anšoovised (9 liiki). Vaikne ja Atlandi ookean, ka Vahemeri, Must meri, Aasov

Jurengraulis – vooluanšoovis (1 liik). Lõuna-Ameerika

Lycengraulisjõeanšoovised (5liiki). Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgedes ja rannikuvetes

Lycothrissa – lükotriss (1liik). Aasia

Papuengraulis – köntanšoovis (1 liik). Vaikse ookeani lääneosa: Paapua laht.

Pseudosetipinna – ebaharjasuim (1 liik). Vaikse ookeani loodeosa: Hiina rannikumeri

Pterengraulis – tiibanšoovis (1 liik). Lõuna-Ameerika

Setipinna – harjasuimed (8 liiki). Indo-patsifiidne regioon

Stolephorus – stolefoorid (20 liiki). Leviala Vaikses ja India ookeanis, rannikuvetes ja suudmealadel

Thryssa – trüssad (24 liiki). Vaikne ja India ookean

                                                                                                                                                                              Viimati: juuni, 2020

Vaata lisaks:

Trüssad (Thryssa)
Stolefoorid (Stolephorus)
Harjasuimed (Setipinna)
Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
Köntanšoovis (Papuengraulis micropinna)
Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
Lükotriss (Lycothrissa crocodilus)
Jõeanšoovised (Lycengraulis)
Vooluanšoovis (Jurengraulis juruensis)
Pisianšoovised (Encrasicholina)
Koiliad (Coilia)
Antšoviellid (Anchoviella)
Antšoad (Anchoa)
Antšovetid (Cetengraulis)
Antšooviad (Anchovia)
Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
Heeringalised (Clupeiformes)
Anšoovised (Engraulis)