Trüssad (Thryssa)

Trüssad (Thryssa), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi anšoovislaste (Engraulidae) sugukonnast.

Vaikses ja India ookeanis, peamiselt rannikuvetes ja suudmealadel, paar liiki ka magevees.

Suurte parvedena. Toituvad planktonist, aerjalgsetest vähikestest, kalavastsetest jm.

Suurim pikkus liigiti 6,9 (SL) cm – 40 (SL) cm.

Perekonda kuulub 24 liiki (FishBase, 2020):

Thryssa adelae (Rutter, 1897) (Swatow thryssa) – adele trüssa. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwani vetes ja Hiina põhjapoolsetes rannikuvetes. Parvena. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 11 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.

 

Thryssa aestuaria (J. D. Ogilby, 1910) (Estuarine thryssa) – riimtrüssa. Vaikse ookeani lääneosa: Austraalia põhja- ja idarannik, Paapua Uus-Guinea. Rannikuvetes ja ka suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 13,8 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Thryssa baelama (Forsskål, 1775) (Baelama anchovy) – baelamatrüssa. Indo-patsifiidne piirkond: Punane meri, Mosambiik, Madagaskar, Mauritius, ida suunas Samoani, ka Filipiinidel, Karoliinidel, Mariaanidel. Suurte parvedena rannameres, lahtedes, laguunides, mangroovivetes, suudmealadel. Mere- ja riimveeline; korallrahuline, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 16 cm (SL), tavapikkus 10 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Kasutatakse tuunipüügil söödana.

 

Thryssa brevicauda T. R. Roberts, 1978 (Short-tail thryssa) – lühisaba-trüssa. Vaikse ookeani lääneosa: Paapua Uus-Guinea ja Põhja-Austraalia. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 7,5 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Thryssa chefuensis (Günther, 1874) (Chefoo thryssa) – chefoo trüssa. Vaikse ookeani lääneosa: Hiinast Koreani. Mereveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 10,7 cm. Ohustatus määramata.

 

Thryssa dayi Wongratana, 1983 (Day's thryssa) – day trüssa. India ookeani lääneosa: kogu India läänerannikul Pakistanist põhja poole, võibolla ka Omaani lahes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 21,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Thryssa dussumieri (Valenciennes, 1848) (Dussumier's thryssa) – dussumieri trüssa. Indo-patsifiidne piirkond: Pakistani, India, Myanmari rannik ja Penangi lõunaosa rannik; Malaisiast ja Indoneesiast põhja poole Taiwanini. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 11 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük.

 

Thryssa encrasicholoides (Bleeker, 1852) (False baelama anchovy) – bataavia trüssa. Indo-patsifiidne piirkond: India ookeanis India ja Sri Lanka vetes, Vaikse ookeani lääneosas Jaava, Sulawesi, Timori, Filipiinide ja Queenslandi (Austraalia) põhjaosa vetes; arvatavasti levinud India ookeanis fikseeritust laiemal alal. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 10,7 cm (SL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Thryssa gautamiensis Babu Rao, 1971 (Gautama thryssa) – gautami trüssa. India ookean: India idarannikul, võib-olla ka Myanmari vetes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 21,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.

 

Thryssa hamiltonii J. E. Gray, 1835 (Hamilton's thryssa) – hamiltoni trüssa. Indo-patsifiidne piirkond: Pärsia lahest idasuunas Myanmari, Andamani ja Penangini; Taiwanist lõunasse Arafura mere, Austraalia põhjaranniku ja Paapua Uus-Guineani; Sarawaki vetes ja võib-okka ja Filipiinidel. Parvena rannikumeres, suudmealadel. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 10-13 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük.

 

Thryssa kammalensis (Bleeker, 1849) (Kammal thryssa) – kammali trüssa. Indo-patsifiidne piirkond: India ookeanis vaid Penangi (Malaisia) vetes; Tai lõunaosast kuni Singapuri, Kalimantani lõunaosa, Jaava ja Sulawesini. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; okeanodroomne; 1-20 m sügavusel. Pikkus kuni 15 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.

 

Thryssa kammalensoides Wongratana, 1983 (Godavari thryssa) – godavari trüssa. India ookean: leitud India idarannikult Godavari suudmealalt, kuid arvatavasti levinud laiemalt. Riimveeline; peaagiline, amfidroomne. Pikkus kuni 11,2 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.

 

Thryssa malabarica (Bloch, 1795) (Malabar thryssa) – malabari trüssa. India ookean: India ja Sri Lanka rannikumeres, võib olla levinud Pakistanis. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 17,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Äripüük.

 

Thryssa marasriae Wongratana, 1987 (Marasri's thryssa) – marasri trüssa. Vaikse ookeani lääneosa: Põhja-Austraalia rannikuvetes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 6,9 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Thryssa mystax (Bloch & J. G. Schneider, 1801) (Moustached thryssa) – vuntstrüssa. Indo-patsifiidne piirkond: India läänerannik Myanmarini ja lõunasuunas kuni Jaava saareni. Rannikumeres, siseneb ka mangroovialadele. Toitub planktonist, kalavastsetest, koorikloomadest. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-okeaaniline; okeanodroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 20,5 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük.

 

Thryssa polybranchialis Wongratana, 1983 (Humphead thryssa) – küürtrüssa. India ookean: India ida- ja läänerannikutel. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 19,1 cm (TL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.

 

Thryssa purava (F. Hamilton, 1822) (Oblique-jaw thryssa) – längsuu-trüssa. India ookean: Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; okeanodroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 15,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Thryssa rastrosa T. R. Roberts, 1978 (Fly River thryssa) – kurntrüssa. Okeaania: teada vaid Paapua Uus-Guineast Fly jõest. Toitub planktonist. Mageveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 12 cm (SL). Väga ohustatud (EN). Elatuspüük.

 

Thryssa scratchleyi (E. P. Ramsay & J. D. Ogilby, 1886) (Freshwater anchovy) – uusguinea trüssa. Aasia ja Okeaania: Paapua Uus-Guinea (Stricklandi ja Fly jõgedes), Indoneesia (Lorentzi jões Irian Jayal), Austraalia (Carpenteria lahte suubuvates jõgedes). Peamiselt magevees, jõgedes ja nendega seotud laguunides, lisajõgedes. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; katadroomne. Pikkus kuni 40 cm (SL), tavapikkus 20 cm (SL). Teadaolevalt suurim anšoovislane. Ohustatus määramata. Elatuspüük.

 

Thryssa setirostris (Broussonet, 1782) (Longjaw thryssa) – harilik trüssa. Indo-patsifiidne piirkond: Omaani lahest Lõuna-Aafrikani (puudub Punases meres ja Madagaskaril); Pakistani, India, Tõenäoliselt ka Sri Lanka rannikuvetes; Tai, Indoneesia ja filipiinide vetes kuni Taiwanini; samuti Arafura meres, Põhja-Austraalia, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saarte ja Uus-Hebriidide vetes. Toitub peamiselt koorikloomadest. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 1-20 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (SL), tavapikkus 15 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Kasutatakse tuunipüügil söödana.

 

Thryssa spinidens (D. S. Jordan & Seale, 1925) (Bengal thryssa) – bengali trüssa. India ookeani idaosa: Bengali lahe kirdeosas, Calcuttast Tai India ookeani poolse rannikuni. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 16,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Thryssa stenosoma Wongratana, 1983 (Slender thryssa) – sale trüssa. India ookeani idaosa: Bengali lahe põhjaosas, Godavari ja Gangese estuaarides. Riimveeline; pelaagiline; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 15 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Thryssa vitrirostris (Gilchrist & W. W. Thompson, 1908) (Orangemouth anchovy) – eresuu-trüssa. India ookean: Madagaskari vetes, Aafrika rannikul Port Alfredist põhjasuunas kuni Pärsia laheni (puudub Punases meres); Pakistani ja India rannikuvetes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Turustatakse värskena, soolatuna, vinnutatuna. Kasutatakse kalapüügil söödana.

 

Thryssa whiteheadi Wongratana, 1983 (Whitehead's thryssa) – whiteheadi trüssa. India ookeani lääneosa: teada vaid Pärsia lahest, kuid võib olla ka Omaani lahes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 15,8 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.

                                                                                                                                                                                      Juuni, 2020

Vaata lisaks:

Anšoovislased (Engraulidae)




Hotmedia.ee