Vaarao lapsed (veeolendid liivi rahvajuttudes)

Vaarao lapsed (liivi varou lapst), veeolendid liivi rahvajuttudes. Nimetus pärineb rahvusvahelisest loost, mis tõukub Vana Testamendi loole vaarao sõjaväe uppumisest Punases meres. Selle piibliloo järelloona arvatakse vaarao uppunud sõjaväest olevat saanud mereloomad.

Mõiste „vaarao lapsed“ on vähemalt kahetähenduslik – esimeses tähenduses on see hüljeste kaas- või varinimeks – hülgejahil kehtis nimetabu ja kasutati eufemisme. Teises tähenduses kattub ja seguneb vaarao laste mõiste müütiliste veeolenditega, kes on poolenisti inimesed ja poolenisti kalad; nad tõusvat vahel veepinnale ja hüüdvat „varou!“. Kolmandas tähenduses nimetatakse vaarao lasteks mustlasi.

Peamine pajatus vaarao lastest jutustab sellest, et nad ootavad viimsetpäeva, sest siis nad vabanevat oma poolinimese-poolkala seisundist. Seepärast tõusevad nad laevade juures veepinnale ja küsivad, kui palju on veel viimsepäevani aega. Kui vastatakse, et pole teada, siis on nad kurvad ja pahased, kui aga öeldakse, et varsti-varsti, juba homme või mõne päeva või nädala pärast, siis on nad väga rõõmsad.

Näkilaadsed vaarao lapsed on tuntud ka eesti ja soome rahvajuttudes.

Allikas: Oskar Loorits. Liivi rahva usund I, 1926

PDF vormingus – folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/lru1/lruyks23

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks:

Vaarao kalad (pärimus; Eisen)
Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
Faraoni (Rumeenia merineitsid)
Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)
Mjer-neitsõd / Maarjaneitsid / Noorad (liivi veehaldjad)
Mjer-jema (liivi merehaldjas)
Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
Merehobune (veeolend liivi pärimuses)