Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)

Natt (liivi nat’) ehk nott (not’), veeolend liivi pärimuses, lastehirmutis. Kõige sagedamini elab natt meres, kuid ka järves, jões, kaevus ja muudeski vetes. Temaga hoiatatakse lapsi, et need vee ääres ettevaatlikud oleksid. Mõnikord läheb natt merest metsa (mõtsa-nat’) ja seepärast on lastel ohtlik ka kaugemale metsa siseneda. Kirjeldustes on ta suur ja jäme, pea nagu karul, kõrvad lontis kui koeral, jalad nagu inimesel aga käed nagu koerakäpad, silmi ja nina ei olevatki. Vahel pole tal ka pead ja teda nähtavat lihtsalt mingi musta hunnikuna, ka kala või hülgena. Mõnes kirjelduses on ta hobune (vt merehobune).

Vahel samastatakse natt mereemaga, siis on ta natt-ema (nat’-jema), kes võib lapse endale röövida. Natt-emale tuleb suplema minnes midagi (nt lõngaots) ohverdada.

Allikas: Oskar Loorits. Liivi rahva usund I, 1926

PDF formaadis – folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/lru1/

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks:

Kaevuema (liivi lastehirmutis)
Vaarao lapsed (veeolendid liivi rahvajuttudes)
Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
Mjer-neitsõd / Maarjaneitsid / Noorad (liivi veehaldjad)
Mjer-jema (liivi merehaldjas)
Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
Merehobune (veeolend liivi pärimuses)