Merehobune (veeolend liivi pärimuses)

Merehobune, veeolend liivi pärimuses. Kirjeldatud siniste ja vahel ka kuldsete, hallide, pruunide või kirjude hobustena, mõnes kirjelduses on neil lühemad jalad, pikem kael ja suurem pea kui tavalistel hobustel. Neid on nähtud paadi või laeva juures ujumas, kuid nad tulevad ka kaldale. Nagu merelehmi karjatab ilus neitsi, nii ratsub merehobusega mõnikord poiss, hobused ise kuuluvat aga aga mereisandale või -kuningale. Üldisemalt oli merehobune liivlastel lastehirmutiseks, kes kutsub lapsi oma järjest pikemale seljale istuma, viib nad siis merre ja uputab. Sellisena sarnaneb ta vägagi Briti saartel ja skandinaavias tuntud veehobustele (vt Kelpie jt). Randa minevaid lapsi hoiatati, et merehobune lööb neid oma sabaga ja viib merre või siis tallab nad ära.

Allikas: Oskar Loorits. Liivi rahva usund I, 1926

PDF formaadis – folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/lru1/

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks:

Kaevuema (liivi lastehirmutis)
Vaarao lapsed (veeolendid liivi rahvajuttudes)
Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)
Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
Kelpie (veehobune šoti ja iiri folklooris)
Mjer-neitsõd / Maarjaneitsid / Noorad (liivi veehaldjad)
Mjer-jema (liivi merehaldjas)
Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)