Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)

Merelehmad (liivi mjer-njemõd) ehk maarjalehmad (mār’i-njemõd) ehk sinilehmad, veeolendid liivi pärimuses. Need lehmad elavad mere põhjas ja on sinised nagu meri. Vahel tulevad nad ka kaldale, kas üksinda või karjakaupa. Mõnikord on nad rannas ilma karjaseta, mõnikord on nende karjaseks mereema või mereneitsi. Kui inimene nendele läheneb, siis mõnes loos nad pagevad tagasi merre, mõnes loos haituvad õhku, jättes endast maha vaid sinise suitsupilve, mõnes loos aga õnnestubki inimestel nende põgenemist takistada ja neist saavad inimeste koduloomad. Et merelehma kätte saada, peab inimene tegema tema ümber tiiru või minema lehma ja mere vahelt läbi. Mõnedes lugudes on merelehmadel väga suured udarad ja nad on väga hea piimaanniga. Mõnes loos annab mereema või mereneitsi inimesele ise merelehma.

Lugu: Vanal Däviń-talu peremehel olnud piki rannakünkaid niite ja põlde, aga üks karjamaa söödud igal ööl paljaks. Däviń hakkas valvama ja ühel hommikul nägi, et seal karjatas lehmi ilus neitsi pikkade kollaste juustega, ja lehmad olnud puha sinised. Peremees ajas lehmad oma koju. Neitsi palus väga, kuid peremees ei kuulanud teda. Siis ütles maarjaneitsi, et oota sa, sinul ei saa olema enam ei niitu ega põldu. Maarjaneitsi läks kibedasti nuttes tagasi merre, aga siis tõusis mere poolt hirmus tuul ja torm, mis ajas liiva merest välja ja mattis kõik põllud ja niidud liiva alla. Sellepärast on paljad liivakünkad tänaseni rannas, aga sellest ajast on ka sinised lehmad ilma peal – vana Däviń andis oma küla peremeestele igaühele ühe. Kokku oli üheksa lehma.

Lugu: Maarjaneitsi andis jõekaldal oma karjast ühe sinise lehma kellelegi naisterahvale. See kingitud lehm jäi aga vanaks ja perenaine ütles, et homme on vaja ta tappa. Järgmisel hommikul polnud laudas ühtegi looma. Naine läks nuttes jõe äärde. Seal tuli maarjaneitsi, andis kõik teised lehmad tagasi ja ütles naisele: „Mitte ilmas sa seda ära enam ütle, kui lähed lauda manu, et homme ma sind tapan maha!“

Merelehmad on tuntud ka eesti pärimuses.

Allikas: Oskar Loorits. Liivi rahva usund I, 1926

PDF formaadis – folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/lru1/

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks:

Vaarao lapsed (veeolendid liivi rahvajuttudes)
Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)
Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
Merehobune (veeolend liivi pärimuses)
Mjer-neitsõd / Maarjaneitsid / Noorad (liivi veehaldjad)
Mjer-jema (liivi merehaldjas)