Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)

Selkid (šoti selkies, silkies, sylkies, selchies, 'hallhülged'), ka selki rahvas (šoti selkie fowk), libahülged või hülgerahvas, olendid šoti mütoloogias, vanemas kihistuses keldi ja vana-norra mütoloogias. Nad tulevad kaldale enamasti öösel ja võtavad hülgenaha seljast. Selki naised olevat inimkujul kirjeldamatult ilusad.

Paljud lood hülgerahvast pärinevad Põhjasaartelt (Orkney ja Shetland), vasteid nendele lugudele leidub ka Islandil ja Fääri saartel.

Orkneyl tähistab selkie hülgeid, kes on hallhüljestest suuremad ja ainult nendele suurematele hüljestele omistatakse võimet võtta inimese kuju. Põhjasaartel on sellisteks liikideks grööni hüljes ja põishüljes. Tüüpiline on lugu mehest, kes leiab või varastab selkie naha ja kuna naine ei saa enam hülgeks muutuda, sunnib naise enesega abielluma. Nad võivad aastaid koos elada ja neil võib olla palju lapsi, ent kui naine oma naha üles leiab, läheb ta kohe merre ja hülgab oma lapsed.

Meesoost selkisid kirjeldatakse kui väga nägusaid meesterahvaid, kellel on naistele suur võrgutusjõud. Nad otsivad tavaliselt naisi, kes pole oma eluga rahul või kes ootavad merelt oma kaluritest mehi. Inimese ja selki lastel võivad sõrmede vahele tulla sarvjad ujunahad (reaalsuses on tegemist sündaktiilia nimelise ilminguga – anatoomilise kõrvalekaldega, mille puhu jääb sõrnede ja varvaste vahele kude, mis soodustab nende kokkukasvamist; paljude loomaliikide puhul on see sage, inimeste puhul haruldane).

Ühe versiooni kohaselt võisid selkid võtta inimkuju vaid kord seitsme aasta jooksul. Nende kohta on ka arvatud, et nad on algselt olnud inimesed, kes muudeti selkideks seetõttu, et elasid patust elu, samuti on arvatud, et nad on langenud inglid.

Põhjasaarte inimesed tapsid hülgeid vaid väga rasketel näljaaegadel, kuna usuti, et hüljeste tapmine põhjustab elus ebaõnne.

Ka Islandil on pandud kirja mitu versiooni hülgenaistest, kes elavad koos meestega ja sünnitavad neile lapsi, kuid põgenevad kohe, kui mehe poolt ärapeidtud hülgenaha üles leiavad. Samuti on selliseid lugusid kirja pandud Fääri saartelt, milledest on kuulsaim „ The Legend of Kopakonan“ („Legend hülge-naisest“). Hülgenaisega seotud lugusid on ka Iiri folklooris.

Juuli, 2022

  

Pildid: skluptuur Kalsoy saarel (Fääri saared); Fääri saarte kirjamarkide blokk.

Vaata lisaks:

Finfolk (Orkney näkkrahvas)
Müütilised veeolendid




Hotmedia.ee