Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Fish & Chips

Inglise mitteametlik rahvusroog ja inglise köögi lahutamatu osa. Roa kaheks peamiseks komponendiks on taignas friteeritud kala ja friikartulid, klassikaliseks lisandiks rohelised herned või hernepüree. Friteeritakse enamasti valge lihaga tursklasi nagu tursk, kilttursk, pollak, saida, merlang, kuid kasutamist leiavad ka hiidlest, rai (populaarne Iirimaal), ogahai jt. Roa kvaliteedi tagamisel peetakse oluliseks, et see oleks valmistatud värskest kalast. Tainas tehakse lihtsalt: jahu + vesi, millele lisatakse söögisoodat ja äädikat, et tainas küpseks kohevamaks. Vesi võib olla asendatud ka piima või õluga (enamasti tume õlu). Kartulitšipsid on massiivsemad kui USAs levinud tšipsid: need on pigem piklikud friikartulid mõõdus 1,5x1,5x8cm.


Roa ajaloost. Friteeritud kala hakkasid Inglismaal esimestena valmistama 16. ja 17. sajandil Portugalist ja Hispaaniast põgenenud juudid. Roa levikule aitas kaasa raudteede väljaehitamine, mis võimaldas transportida värsket kala kiiresti kalasadamatest linnadesse, samuti aga katoliiklik traditsioon loobuda reedeti liharoogadest. Esimene Fish & Chips pood avati Londonis 1860. aastal.

Algselt ei tehtud tšipse kartulist, vaid nisuleivast. Roa levides hakkasid nisuleiva varud ammenduma ning leib asendati kartuliga, mis muutis aga roa veelgi populaarsemaks. Kui alguses kasutati friteerimisel veise- või searasva, siis tänapäeval friteeritakse reeglina taimeõlidega, milledel on kõrgem suitsemispunkt.

Inglismaal kasutavad Fish & Chips kohad ära 25% (umbes 60 000 tonni) kogu Inglismaal söödavast “valgest kalast” ja 10% (umbes 500 000 tonni) kartulitest. Tänapäevaks on roog levinud Inglismaalt Euroopasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale, Lõuna-Aafrikasse, USAsse, Kanadasse, Hiinasse, Omaani jne.

Traditsiooniliselt kasutatakse Fish and Chips müügipunktides roa pakkimiseks ajalehepaberit. Hügieenilistel põhjustel on küll hakatud sisemise paberina kasutama puhast pakkepaberit, kuid toodetakse ka eripaberit, mille välimine külg jäljendab ajalehte.

Rekordsuurusega portsjon valmistati 2012. aastal: 13,6 kg kaaluga tursk ja 27,2 kg friikartuleid. Itaalias Barga linnakeses korraldatakse igal aastal Fish & Ships festivale sõpruse märgiks Suurbrittaniaga.

Jaanuar 2018  

Vaata lisaks:

Tursk toiduna
Friikala
Tempura
Fritüür