Friikala

Friikala, rohkes küpsetusõlis küpsetatud kala. Lihtne roog, mille valmistamiseks kasutatakse peamiselt vähese rasvasisaldusega kalu. Kalad või kalatükid paneeritakse jahuga ning friteeritakse oliiviõlis, ainukese maitseainena raputatakse fritüürist võetud kaladele soola. Valmistusviis pärineb juba Vana-Roomast. Eestis on friikala valmistamine vähe levinud, kuivõrd friteerimine (ja ka taimsete toiduõlide laiem kasutamisel) pole siinmail traditsiooniline valmistusviis. Siiski on meil tuntud väiksemate kalade (särgede, kiiskade, ahvenate) krõbedaks praadimine rohkes rasvas, mille puhul muutuvad söödavaks ka kalade luud ja uimed.

Friikala on Lõuna-Euroopas tuntud hispaaniakeelse nimega pescado frito (hispaania friikala). Nimetus on levinud peamiselt Hispaania lõunarannikul, ent ka Kanaari saartel, Baleaari saartel ning Vahemere ääres (Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal). Itaalias valmistatakse niimoodi peamiselt soolatursa fileed (filetto di baccalà), Kreekas turska, merikeelt, merevaik-seriooli (Seriola dumerili) pisematest kaladest aga näiteks harilikku spikaari (Spicara smaris), euroopa anšoovist (Engraulis encrasicolus) või avamere ateriini (Atherina hepsetus). Enamasti serveeritakse friteeritud kalu soojalt kas eel- või pearoana, tavaliselt piserdatakse söömisel kaladele ka sidrunimahla. Vahel friteeritud kalad marineeritakse (vt Escabeche).

 Pescado frito

Friikala on olnud traditsiooniliseks sabati-toiduks ka Hispaania ning Portugali juutidele, kellest paljud põgenesid 16. ja 17. sajandil Inglismaale ning tõid endaga kaasa pescado frito. Arvatakse, et just sellest arenes välja inglaste Fish & Chips.

Jaapanis nimetatakse kalatükke, krabisid jms, mida friteeritakse paneerituna riivsaiaga, furai'ks, erinevalt taignasse kastetud ja siis friteeritud roogadest, mille nimeks on tempura.

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Tursk toiduna
Tempura
Fish & Chips
Friteerimine