Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Kalandus

Kalandus ehk kalamajandus, majandusharu, mis tegeleb kalade, mereloomade ja veetaimede tööndusliku püügi, töötlemise ja turustamisega ning kalakasvatuse ja -kaitsega. Olenevalt kontekstist võib mõiste olla käsitletud laiemalt, hõlmates kõikide kalade ja teiste veeorganismide töönduslikku püüki ja kasvatamist (vesiviljelust), nende töötlemist, turundamist ja kaitset, või siis kitsamalt, piirdudes vaid kalade püüdmise, kasvatamise, töötlemise, turundamise ja kaitsmisega. Nii on nt Eesti Maaülikoolis õppeerialaks „kalandus ja vesiviljelus“.

Lisaks toiduainetetööstusele kasutatakse kalanduse toodangut enam kui 50 majandusharus (söödana põllumajanduses, toorainena meditsiini- ja keemiatööstuses jm). Eestis on kalandus olnud tähtsamaid toiduainetetööstuse harusid. 1934 töötas Eestis kalanduse alal 16 555 inimest, 1990-ndate algul üle 37 000 inimese. Peamiselt ookeanipüügil põhinevast toodangust läks umbes 90% väljapoole Eestit. Pärast Eesti taasiseseisvumist kalanduse kogumaht Eesti majanduses langes.

Eestis jaguneb kalanduse korraldus praegu (2018) nelja asutuse vahel:

maaeluministeerium – kalanduse turukorraldussüsteemi arendamine, struktuuritoetuste ja riigiabi andmine, vesiviljelussektori korraldamine, kutseline kalapüük (sh kutselise kalapüügi lubade väljastamine, kalalaevade riikliku registri haldamine ja püügiarvestus);

keskkonnaministeerium – kalavarude kaitse ja kasutamise poliitika ettevalmistamine ja elluviimine, sh kalavarude taastootmine ning kude- ja elupaikade kaitse ja taastamine, lubade väljastamine teaduslikeks uuringuteks ning eriotstarbeliseks kalapüügiks;

keskkonnaamet – harrastuspüügi kalastuskaartide väljastamine ja harrastuspüügi andmete kogumine;

keskkonnainspektsioon (keskkonnaministeeriumi valitsemisalas) – järelevalve kalapüügi üle.


2008-2017 olid Eesti aastased püügimahud Läänemeres keskmiselt ~ 65 500 t, 2017. a 64 476 t, mis moodustas kogupüügist 78%. Läänemere püük jaguneb avamere- ja rannapüügiks, suurimad kogused püütakse avamerelt. Avamerepüügi osatähtsus on püsinud samal tasemel ( ~80%) ja muutumatuna on püsinud ka rannapüügi mahud. Peamiselt püütakse kilu ja räime: 2017 moodustas nende liikide püügimaht Läänemere kogupüügist ~96% ja kogu Eesti kutselisest kalapüügist 75%. Kilu ja räime järel on enim püütud ahvenat, tinti ja lesta: 2017 vastavalt 1291, 411 ja 187 t. Tursa püügikogused Läänemerest on olnud väga väikesed: nt 2017. a 0,9 t – tursapüüki takistab range püügikvoot, sest Läänemere tursavaru on kaua püsinud alla kudekarja biomassi piirväärtuse.

Kalapüük sisevetel 2008–2017 keskmiselt ~2800 t, 2017. a 2955 t. Enim püütakse Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest: 2017. a ~2627 t. Enim püüti siseveekogudest koha, latikat ja ahvenat: 2017. a vastavalt 918, 846 ja 682 t.

Kaugpüük ehk ookeanipüük moodustas 2017 kogu kutselisest kalapüügist 18% ehk 15 135 ti. 2008–2017 oli keskmine kaugpüügimaht ~12 500 t aastas. Kaugpüügi peamised piirkonnad on Atlandi ookeani loode- ja kirdeosa, enim püütakse kirdeosast, 2017. a 10 390 t (69% ookeanipüügist), sh harilikku süvameregarneeli 2017. aastal 7413 t. Atlandi ookeani loodeosa püügist moodustab põhiosa meriahvena püük: 2017. a ~2194 t. Püütakse ka turska, harilikku karelesta ja süvalesta: 2017 vastavalt 2544, 1249 ja 1141 t.

Vesiviljelusettevõtted müüsid 2017. a 870 t kaubakala ja -vähki, sellest 702 t vikerforelli, 0,8 t jõevähki. Veel kasvatati ja müüdi arktika paaliat, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga,

tuurlasi (siberi ja vene tuur) ja valgeamuuri. Toidukalamarja turustati 3,8 t. Välisriikidesse müüdi ~5% kala- ja vähikasvatuse toodangust, peamiselt angerjat, vähem vikerforelli ja harilikku jõevähki.

Jaanuar, 2019

Vaata lisaks:

Kalanduskoda
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
Akvakultuur
Kalapüügivahendid
Eesti kalanduse minevikust I-II
Eesti kalandustegelased
Ookeanikalandus