Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Leivast õngesöödad
305. Lenddaaniod (Esomus)
306. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
307. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
308. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
309. Lestad (Platichthys)
310. Libekala
311. Liblikate röövikud
312. Liblikraid (Gymnura)
313. Liftahvenad (Helicolenus)
314. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
315. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
316. Linajärv (Jussi Linajärv)
317. Linask (Tinca tinca)
318. Linné, Karl
319. Linnuroni (Ligula intestinalis)
320. Lintsabalased (Trichiuridae)
321. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
322. Logardraid 3 (Pseudobatos)
323. Logardrailased (Rhinobatidae)
324. Lonthülged (Mirounga)
325. Loobu jõgi
326. Lophius budegassa (must merikurat)
327. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
328. Luts (Lota lota)
329. Lõunaraid (Zearaja)
330. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
331. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
332. Läänesaarte alamvesikond
333. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
334. maailma jõed (loend)
335. Maggot
336. Majak (kolhoos)
337. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
338. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
339. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
340. Man
341. Mannasöödad
342. Maskraid (Neotrygon)
343. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
344. meduus
345. Merehaigus
346. Merekoletised
347. Meremeeste uskumused
348. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
349. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
350. Merikeellased (Soleidae)
351. Merikogerlased (Sparidae)
352. Merikoha (Sander marinus)
353. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
354. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
355. Meriluts (Brosme brosme)
356. Merineitsi
357. Meripuugid (Scorpaena)
358. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
359. Merisutt (Petromyzon marinus)
360. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
361. Merluusid (Merluccius)
362. Metsprussakas
363. Miiu
364. Moiva (Mallotus villosus)
365. Mokkparrakad (Labeobarbus)
366. Morilased (Moridae)
367. muda
368. Mudaelustik ehk pelon
369. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
370. Mussie (järvekoletis Kanadas)
371. Mussoon
372. Must marliin (Istiompax indica)
373. Mustatäpitõbi
374. Musthaid (Apristurus)
375. Mustjõe alamvesikond
376. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
377. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
378. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
379. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
380. Mõrrapüük
381. Mõõkkala (Xiphias gladius)
382. Mägiründid (Psilorhynchus)
383. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
384. Määr, Aleksander
385. Mölder, August
386. Mügarninad (Hybopsis)
387. Müütilised veeolendid
388. Näkk (eesti)
389. Naaskelraid (Pastinachus)
390. Nahknark (Crassinarke dormitor)
391. Naissaar
392. Narmasmokad (Labeo)
393. Narva veehoidla
394. Nasv
395. Navaaga (Eleginus nawaga)
396. Nelikant-kaldauss
397. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
398. Niituimlutslased (Physidae)
399. Nipsviidikad (Hemiculter)
400. Nirkhailased (Hemigaleidae)
401. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
402. Nokisründid (Microphysogobio)
403. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
404. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
405. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
406. Nugishaid (Triakis)
407. Nuutraid (Himantura)
408. Oad, Jaan
409. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
410. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
411. Ogahaid (Squalus)
412. Ogasilmad (Pangio)
413. Ojamaa (Gotland)
414. Okasturilased (Notacanthidae)
415. Okishaid (Centroscyllium)
416. ondatra (piisamrott, biisamrott)
417. Osmussaar
418. Pakssabaraid (Trygonoptera)
419. Paljaslõuad (Acheilognathus)
420. paneerimine
421. Pardpuntiused (Barbodes)
422. Paunküla veehoidla
423. Peen kõduuss
424. Peipsi alamvesikond
425. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
426. Pettai, Elmar Voldemar
427. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
428. Pigo (Rutilus pigus)
429. Pihklased (Myxini)
430. Pihtla kalakasvandus
431. Piikraid (Urobatis)
432. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
433. Piimjas soouss
434. Piiskopikala (bishop fish)
435. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
436. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
437. Pimenarkid (Typhlonarke)
438. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
439. Poi
440. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
441. Polaarhaid (Somniosus)
442. Poola uss
443. Prespa forell (Salmo peristericus)
444. Prussakas ja tarakan
445. Psammon
446. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
447. Punane vihmauss (pool-ööuss)
448. Punapardlikud (Pseudobarbus)
449. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
450. Puntiused (Puntius)
451. Purikalalased (Istiophoridae)
452. Purjus krevetid
453. Puukala (Kuusamo puukala)
454. Põhjavee-elustik
455. Põishüljes (Cystophora cristata)
456. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
457. Põlula Kalakasvatuskeskus
458. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
459. Pärimus: Kaussjärv
460. Pärimus: Lutsu järv
461. Pärimus: Otepää Pühajärv
462. Pärimus: Raudjärve kullapütt
463. Pärimus: Uhtjärv
464. Pärimus: Verijärv
465. Pärnu alamvesikond
466. Pärnu Kalakombinaat
467. Pärnu kalanduskool
468. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
469. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
470. Rabakonn
471. Raid (Raja)
472. Rakfisk ehk norra hapukala
473. Rakonda (Raconda russeliana)
474. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
475. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
476. Rasboorad (Rasbora)
477. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
478. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
479. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
480. Reobiont
481. Riffhai (Triaenodon obesus)
482. Rihmsabaraid (Taeniura)
483. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
484. Riikoja Heinrich
485. Ristkok, Jüri
486. Robalod (Centropomus)
487. Roheline mullauss
488. Rohukonn
489. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
490. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
491. Rombkalad (Bothus)
492. Rombkalalased (Bothidae)
493. Roosa mullauss
494. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
495. Ruske käärtrull (Schistura russa)
496. Russalka
497. Rõbak Baltiki
498. Rõuge järvestik
499. Räimeõng
500. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
501. Saadjärv (Saadrejärv)
502. Saaghailised (Pristiophoriformes)
503. Saagsabahaid (Galeus)
504. Sagrits, Richard
505. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
506. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
507. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
508. Sammet, Jaak
509. Sannakji
510. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
511. Sardiinid
512. Sardiinikesed (Harengula)
513. Sardinellid (Sardinella)
514. Saunja laht
515. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
516. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
517. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
518. Sidrunhaid (Negaprion)
519. Siiad (Coregonus)
520. Siig - huvipüük Eestis
521. Siig spordikalana Skandinaavias
522. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
523. Silepeamureenid (Gymnothorax)
524. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
525. Sinakas soouss
526. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
527. siugkonnalised (apoodid)
528. Soomuskuked (Lepidotrigla)
529. Soomuslest (Limanda limanda)
530. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
531. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
532. Sovetskaja Rodina (laev)
533. Spinningisti kaksteist käsku
534. Staratel
535. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
536. Stroganina
537. Sump (kumm, pandur, märss)
538. Sumplaev
539. Susski, Vladimir
540. Suue
541. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
542. Suur mullauss
543. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
544. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
545. Suurallikas
546. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
547. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
548. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
549. Sõnnikuuss
550. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
551. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
552. Südvester
553. Sünkraid (Amblyraja)
554. Süvahaid (Centroscymnus)
555. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
556. Süvaraid (Bathyraja)
557. Šelfihaid (Halaelurus)
558. Zoobentos
559. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
560. Taaliku sadam
561. Tabadusekepp
562. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
563. Tainas angerjapüügiks
564. Tallinna Kalakombinaat
565. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
566. Tallinna Merekolledž
567. Tamm, Friedrich
568. Tamula järv (Tamla järv)
569. Tatrakakud
570. Temera (Temera hardwickii)
571. Tempura
572. Tiit Hunt. Eesti kalad
573. Tintlased (Osmeridae)
574. Tippviidikad (Alburnoides)
575. Tobiased (Ammodytes)
576. Tooder
577. Trüssad (Thryssa)
578. Traaler
579. Traalnoot
580. Traalpüük
581. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
582. Triivpüük
583. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
584. Trullinglased (Nemacheilidae)
585. Trullingud (Barbatula)
586. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
587. Tuletorn
588. Tume vihmauss
589. Tumehaid (Etmopterus)
590. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
591. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
592. Tursad (Gadus)
593. Tursamaks
594. Tursamaksa konserveerimine
595. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
596. Tuul
597. tuulekala (pärimus)
598. Tuur
599. Tuurlased (Acipenseridae)
600. Tõugjärv (Küünjärv)
601. Tõugussaare raba laugas
602. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
603. Tääkraid (Urotrygon)
604. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
605. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
606. Tömpninad (Pimephales)
607. Ukraina (baaslaev)
608. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
609. Unadon
610. Und
611. Undiin
612. Urbukse järv (Urbuse järv)
613. Ussikonks (säärekidadega konks)
614. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
615. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
616. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
617. Väitskõhud (Parachela)
618. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
619. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
620. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
621. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
622. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
623. Valgeninahai (Nasolamia velox)
624. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
625. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
626. Vasarhaid (Sphyrna)
627. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
628. Vastne
629. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
630. vesikond
631. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
632. Vihmauslased (Lumbricidae)
633. Vihmauss (liigid)
634. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
635. Viitina kuurits
636. Vimb (Vimba vimba)
637. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
638. Vinkelhaid (Oxynotus)
639. Vinnutatud räimed
640. Viru alamvesikond
641. Viuraid (Aetomylaeus)
642. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
643. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
644. Võldas (Cottus gobio)
645. Võrtsjärve alamvesikond
646. Väheharjasussid
647. Vähilaadsed
648. väike meriahven (Sebastes viviparus)
649. Väike ogahai (Squalus blainville)
650. Väike saagrai (Pristis clavata)
651. väike tobias (nigli, väiketobias)
652. Väikeraid (Rajella)
653. Väikesuulest (Microstomus kitt)
654. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
655. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
656. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
657. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
658. Vöötninad (Rhinichthys)
659. Õlikook
660. Õngekonksu ajaloost
661. Õngitsemine+
662. Õnne lõhe
663. Äntu järved
664. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
665. Ülemiste järv
666. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
667. Yam (mere ja kaose jumal)

Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)

Merisiig ehk siig (tavaliselt Coregonus lavaretus lavaretus) on Eestis enamasti olnud käsitletud kui iseseisev kalaliik lõhilaste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast (nii on merisiig esitatud näiteks Vikipeedia artiklis "Merisiig"1, ent ka raamatutes "Eesti mageveekalad"2 ja "Eesti NSV kalad"3).
 
Teisalt käsitletakse merisiiga hariliku siia ehk euroopa siia (Coregonus lavaretus) Läänemeres elava vormina, eristamata teda omaette kalaliigina. Nii on FishBase's nimetus Coregonus lavaretus lavaretus toodud vaid liigi põhinime Coregonus lavaretus sünonüümina4, akadeemilises teoses "Fishes of Estonia"5 kõneldakse aga euroopa siia (Coregonus lavaretus) läänemeres elavatest vormidest, kelledest üks kannab küll tõesti nimetust Coregonus lavaretus lavaretus. Raamatus "Euroopa kalad"6 on aga merisiiaks nimetatud Coregonus lavaretus, mis on Kalapeedia toimetaja arvates eksitav - harilikul siial ehk Coregonus lavaretus'el on rohkelt ka mageveelisi vorme.

Eesti argikeeles tähistab merisiig Läänemeres elavaid siigasid, eristamaks neid mujal (nt Peipsis) elavatest siigadest, akadeemilises mõttes ei ole merisiig aga iseseisev takson, vaid katab mõistena hariliku siia Läänemeres elavaid vorme. 

"Fishes of Estonia" toob esile kolm Coregonus lavaretus'e Läänemeres elavat vormi:

1. Hõredapiiline mereskudev siig (kirjeldatud ka kui Coregonus widegreni või Coregonus lavaretus widegreni). Lõpusepiisid 16—28 (keskmine 22,1). Eluala Liivi lahes, koeb Läti vetes.
2. Hõredapiiline siirdesiig (kirjeldatud ka kui Coregonus lavaretus lavaretus). Lõpusepiisid 20—34 (keskmine 24,5). Kudepaigad Narva ja Pärnu jõgedes.
3. Läänemere idaosa tihedamapiiline siig. Lõpusepiisid 29—42 (keskmine 34,1). 

"Kuna erinevate rühmade lõpuspiide arv suuresti kattub, siis ei saa seda võtta ainsaks eristamistunnuseks. Õnneks erinevad need süstemaatilised rühmad ka teiste morfoloogiliste näitajate poolest, nagu näiteks keha üldised mõõtmelised proportsioonid, marjaterade mõõtmed, aga ka viljakuse näitajad. Samuti erinevad eri siigade nõuded toidule ja kudepaikadele."7

Eesti keeles on siial mitmeid rahvapäraseid mimetusi: ehe, ehi, kivisiig, muik, saunakala, siiakala, siiamann, valgekala, sik.

Inglise k - whitefish, common whitefish, european whitefish; saksa k - die Grosse Maräne; läti k - sīga; leedu k - sykas; poola k - sieja; rootsi k - sik, havssik; soome k - siika, karisiika, vaelussiika


Coregonus lavaretus


Kirjeldus. 
Keha üsna sale, külgedelt lamenenud. Pea suhteliselt väike, ninamik tömp, suu alaseisune. Lõugadel väikesed hambad.  Siia seljauim paikneb selja keskosas. Uimedes puuduvad ogakiired, kuid seljauime taga sabavarre alguses on väike kiirteta ravauim. Merisiia küljejoon on kogu keha ulatusest selgelt eristuv ja kulgeb piki küljekeskjoont. Selg on tumedamat oliivrohekat või sinakashallikat värvi, küljed ja kõht on aga hõbevalged. Paarisuimed on värvunud heledamalt kui paaritud uimed, mis võivad olla punaka alusega. Merisiia silmad on hõbedast värvi. Kudemisajal on isaste ja ka üksikute emaste külgedel piimjas helmeskate.

Morfoloogiliste tunnuste esitamisest on siinkohal loobutud, kuna kolmel erineval vormil on neis erinevusi. Loendatavad andmed leiab huviline kõige usaldusväärsemal kujul raamatust "Fishes of Estonia"4

Levik. 
"Eesti rannikumeres kõikjal, kuid arvukus üpris erinev. Tähtsamad kudemisalad Saaremaa rannikuvetes (Kihelkonna ja Küdema lahtedes), Väikeses väinas jm., Kihnu ja Ruhnu saarte ümbruses, Pärnu jões, Kagu- ja Loode-Hiiumaa lahtedes, Vormsi ja Haapsalu piirkonnas, vähesel määral Soome lahe rannikumeres ja Narva jões."2

"Kuna süstemaatilised rühmitused on siial sedavõrd raskesti eristatavad, siis ei ole kerge määratleda ka tema areaali (levilat). Üldjoontes piirdub merisiia levik Läänemerega (koos Botnia ja Soome lahe ning Neeva jõega). Meie rannikumeres esineb merisiiga erineva sagedusega ja tundub, et leviku määrab suuresti sobilike koelmualade olemasolu. Tuntumad taastootmisalad on Kuusnõmme, Kihelkonna ja Küdema lahed Saaremaal, Kõinastu ja Kõrkvere piirkond Väikeses väinas, Topu laht Matsalus, Kagu- ja Loode-Hiiumaa, Vormsi piirkond, Soome lahe kesk- ja idaosa, Tõstamaa-Kihnu piirkond ja Ruhnu ümbrus. Siirdesiigade kudealadena on kasutuses peamiselt Pärnu ja Narva jõed. Soome siiauurija H. Lehtoneni andmetel on meres kudevad siiad siirdesiigadest oluliselt paiksemad ja neil on tõestatud vaid piiratud ulatusega rändeid koelmu- ja turgutusalade vahel. Külmalembese riimveekalana on merisiig tundlik hapnikusisalduse languse vastu vees."7

Eluviis
Merisiig armastab selget, hapnikurikast ja külma vett. Maimud seevastu taluvad sumbas kasvamisel vett kuni 26 °C ja kasvavad hästi 21–22 °C juures. Merisiig elab keskmistes veekihtides või põhja lähedal. Ta on päevase eluviisiga, eelistab liikuda parves ja võib sooritada piiratud ulatusega rändeid. Üle 100 km pikkusi rändeid võtab harva ette.

Sigimine ja areng
Suguküpsus saabub emastel 4–5 aastaselt (isendite pikkus 35–40 cm) ja isastel aasta varem (pikkus 31–35 cm). Kudemine algab tavaliselt oktoobri keskel, kui vee temperatuur on kuus kuni seitse kraadi ja lõppeb detsembri algul. Kudemispaikadeks sobivad kivise ja kruusase põhjaga, setetevabad ja lainetuse otsese mõju eest hästi kaitstud merelahed. Koelmud on reeglina 0,5 kuni 2 m sügavusel. Ruhnu ümbruses koeb siig isegi umbes 15 m sügavusel.
Merisiig koeb korduvalt, erinevate partneritega ja kas siis ainult videvikus või öösel. Kudemist on jälgitud Rootsis suures akvaariumis. See toimub õhtuhämarikus ja öö algul. Emas- ja isassiig hoiduvad küljetsi tihedalt teineteise vastu. Kalade koospüsimist soodustab keha kattev kare helmeskate, mis on isasel tugevam ja emasel nõrgem. Siiapaar ujub vastuvoolu, poolviltu põhjast veepinna suunas, uimed laiali ja sabad allapoole ripakil. Kalad ujuvad jäigalt ning nende liigutused on puised.
Kudemine marja ja niisa heitmine leiab aset põhjast kõrgemal, üsna veepinna lähedal. Keskmine emassiig väljutab korraga 50-300 marjatera. Kudejad tekitavad järsult liikumissuunda muutes veekeeriseid, mis paiskavad allavajuvad marjaterad laiali. Sellise tegevusega kaasnevad tihti erilised vurtsatavad helid. Niiviisi jõuavad siia marjaterad veekogu põhjale tugevasti hajutatult ning marjasööjatel on neid raskem kätte saada. Suurimad marjaröövlid on siiad ise. Jälgides liigikaaslaste paaritumist, söövad nad põhjalaskuvaid marjateri.
Küpse marjatera diameeter on 2,5–2,8 mm ja marja hulk on enamasti 12 000–40 000 marjatera. Viljastatud marjaterad muutuvad õrnalt kleepuvaks, nad vajuvad põhja ja hauduvad kevadeni. 1,1–1,4 cm pikkused vastsed kooruvad pärast jää sulamist. Vastsed hoiduvad kohe parvedesse ja suhteliselt väikese rebukoti tõttu on nad ka head ujujad. 1–2 päeva pärast on nad suutelised haarama väiksemaid zooplanktereid. Kuna vastsed on raskesti märgatavad ja pea-aegu läbipaistvad, siis ei satu nad kergesti röövkalade saagiks. Poolteist kuud pärast koorumist muutuvad vastsed maimudeks ja neil arenevad välja uimed ning soomuskate.

Toitumine. 
Vastsed ja maimud on planktonitoidulised ja söövad kevadel zooplanktereid (peamiselt aerjalalisi), väiksemaid surusääsklaste vastseid ja teisi pisiloomi. Alates pikkusest ligikaudu 10 cm läheb merisiig üle põhjaloomadest toitumisele. Täiskasvanud siigade toit on mitmekesine - väikesed limused, kakandilised, hüdraloomad, kirpvähilised, putukad. Ajuti on tähtis ka räime mari ning seda eriti Liivi lahes. Kudemisajal toitumine väheneb ning kudejad söövad liigikaaslaste poolt väljastatud marja. Suuremad isendid söövad ka kalu, näiteks Pärnu lahes on talvel ja varakevadel on siia põhitoiduks väike mudilake (Pomatoschistus minutus).

Kasv ja vanus. 
Eesti senine kasvurekord: l 63 cm, kaal 5,2 kg, vanus 17-19 a., emane (Väike väin, 1969); vanuserekord: 21 a., l 58 cm, 2,7 kg, emane (Vilsandi ümbrus, 1963). 
Maailmarekordid: 12 kg (Soome, 1896, 1967); 28 a. (Rootsi).

Varud ja kasutamine
Ülepüügi ja kudemistingimuste halvenemise tagajärjel on merisiia saagikus varasemate kümnendite omadega võrreldes mitmekordselt vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis oli aastasaak kõigest 10–20 tonni. Varud on stabiilsemad Ruhnu saare ümbruses elaval meres kudeval populatsioonil, ohuseisundis on Pärnu ja Narva jõgedes kudevad poolsiirdesiiad.

1930. aastate teisel poolel oli merisiig hinnalisemate kalade hulgas 4. kohal. 1951–55 oli merisiig esikohal tänu vähesele siiapüügile sõjajärgsetel aastatel ja kapronvõrkude kasutuselevõtule. 
Rekordsaak 297 t oli aastal 1952. Järgnevatel aastatel saak vähenes. 
1970. aastate keskel oli siiasaak 50–60 t, 1993–95 vaid 6–10 t. Hiljem on saak olnud 20–27 t. 
1990. aastatel püüti enamik merisiiast Soome lahest. Saagis on esinenud nii siirdesiiga kui ka aeglasemakasvulist ebaselge päritoluga siiavormi. Enam kui 20 lääneranniku asurkonnast on üle poole hääbunud. Varude suurenemist on tähendatud vaid Pärnumaa vetes tänu kohaliku siirdesiia samasuviste kalade asustamisega Pärnu jõkke alates aastast 1995.

Siia arvukust kahjustab madal veeseis, hapnikupuudus põhjas marja haudumise ajal, soe hilissügis, pehme talv ning sellele järgnev pikk ja jahe kevad. Need tingimused põhjustavad vastsete varajase koorumise ja nad jäävad nälga, kuna zooplanktonit on vähe. Varude suurendamiseks hautatakse marja ja kasvatatakse vastseid ka kunstlikult ning seejärel lastakse merelahtedesse.

Merisiiig ei kuulu looduskaitse alla. Siig oskab hästi püüniseid vältida. Ta on osav põgenema mõrdadest ja nootadest ning võrkudest hiilib ta lihtsalt mööda. Siiga kaitseb rida püügikeeldusid. 
Kalapüük on keelatud Pärnu jões 500 m ulatuses Sindi paisust allavoolu aastaringselt, Pärnu jões on püügikeeld 15. oktoobrist 1. detsembrini ja Ruhnu saare ümbruses kuni 20 m 25. oktoobrist 1. detsembrini. 
Alammõõt on merisiial 30 cm standardpikkust ehk 35 cm täispikkust.

Siig toidukalana
Söödav osa merisiiast moodustab kala üldkaalust 70–75%, mida on rohkem kui enamikel Eesti kaladel. Siia liha on õrn ning maitsev ja selle rasvasisaldus (7–10%) ja kalorsus (150–170) ületab keskmise. Soolatud siialiha peetakse delikatessiks. See muudab merisiia väärtuslikuks toidukalaks, kelle liha tarvitatakse peamiselt soolatult.

Allikad:
1 Merisiig Vikipeedias
2 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
3 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
4 Fishes of Estonia. Tallinn, 2003
5 Coregonus lavaretus synonyms Fishbase's
6 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
7 Leili järv. Merisiig.  Kalastaja nr 39
Loomade elu, 7. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Siig - huvipüük Eestis
Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
Siig spordikalana Skandinaavias
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
Siiad (Coregonus)




Hotmedia.ee