Urashima Tarō (kalurpoiss Jaapani folklooris)

Urashima Tarō ehk Urashimako ehk Ura no Shimako, kalurpoiss Jaapani folklooris. Urashima Tarō loo varaseimad kirja pandud versioonid pärinevad 8. sajandist. 825. a asutati Kyōtos Tango poolsaarel tema auks pühamu. Tema loost on sajandite jooksul ilmunud väga palju versioone, mis järgivad aga sama mustrit poisist, kes päästab kilpkonna, külastab maagilist mereriiki ja naaseb maailma, mida ta enam ei tunne.

Lugu. Elas kalurpoiss Urashima Tarō, kes läks iga päev mere äärde ja püüdis endale ning oma eakale emale kala. Ühel päeval oma kesise saagiga koju naastes märkas ta poisse, kes piinasid rannas kilpkonna. Ta vahetas poistega kilpkonna oma päevasaagi vastu ja lasi vaese looma tagasi merre. Järgmisel päeval ilmus randa tohutu kilpkonn, kes tänas Tarōt selle eest, et too päästis eelmisel päeval draakonikuninga Ryūgu tütre ja pakkus, et viib poisi draakonikuninga paleesse.

Poiss istus kilplonnale selga ja nad ujusid aina sügavamale, kuni jõudsid paleebi, millest väljus printsess Otohime ja tervitas Tarōt. Urashima Tarō auks korraldati suur pidu ja tal paluti paleesse jääda nii kauaks kui vaid soovib.

Ühel päeval tõi Otohime Tarō palee nelja aknaga suurde tuppa. Otohime avas esimese akna ja selle taga oli kevad, linnud siristasid ja lilled õitsesid. Otohime avas teise akna ja aias oli suvi tsikaadide sirina ja sooja tuulega. Kolmanda akna taga oli sügis värviliste puulehtedega ja neljanda taga lumine talvemaastik. See nägi välja nagu Tarō kaluriküla ja ta tundis koduigatsust. Tarō tänas Otohimet külalislahkuse eest, et ta peab oma koju tagasi pöörduma.

Lahkumisel andis Otohime Tarōle väikese karbi lootuses, et nad võivad kunagi uuesti kohtuda. Kuid ta hoiatas teda, et Tarō karpi kunagi ei avaks. Tarō võttis karbi vastu ja sõitis hiiglasliku kilpkonna seljas koju.

Kui Tarō kodukülla jõudis, nägi kõik välja teistmoodi. Ta küsis külaelanikult, kas too teab teed Urashima Tarō majja. Külamees vastas, et sellenimeline kalur läks kunagi merele ega tulnud tagasi, aga see juhtus enam kui kolmesaja aasta eest. Tema perekond oli juba ammu surnud. Tarō langes põlvili. Talle oli jäänud vaid Otohime kingitud karbike. Meeleheites unustas ta naise hoiatuse ja avas selle. Karbist pahvatas suitsu, mis ümbritses Tarō. Kui suits hajus, oli ta habe pikaks kasvanud, juuksed valgeks läinud ja nahk kortsus. Ühe silmapilguga oli temast saanud vana mees, sest karbis olid Urashima Tarō mere all veedetud aastad.

Allikas: Yokai.com

August, 2022

Vaata lisaks:

Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
Ryūjin / Ōwatatsumi / Watatsumi (merejumal Jaapani mütoloogias)
Ryūgū-jō (merejumala palee Jaapani folklooris)
Uondo (näkk-kurtisaan Jaapani kirjanduses)




Hotmedia.ee