Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)

Sedna (ka Sanna, Samna, Sidne), mere- ja mereloomade jumalanna inuittide mütoloogias, on tuntud peaaegu kõikide eskimo rahvaste juures. Gröönimaal on kohati ta nimi ka Arnakuagsak või Arnaqquassaaq, Gröönimaa lääneosas Sassuma Arnaa ('sügavuse ema') või Nerrivik, Gröönimaa idaosas on ta Immap ukua ('mere ema'), Alaskal Nuliajuk. Mõnedel inuittide rühmitustel on ta Arnapkapfaaluk ('suur kuri naine'), Takánakapsâluk või Takannaaluk.

Sedna lugu on loomismüüt, mis kirjeldab, kuidas ta hakkas valitsema Adlivuni, inuittide allilma, ja müüdist on mitmeid versioone. Mõnes loos räägivatakse temast ka kui jumalanna Isarrataitsoqi tütrest, teistes lugudes nimetatakse ainult tema isa, loomisjumal Angutat. Enamusele lugudest on ühine see, et isa viib Sedna süstaga merele, viskab ta seal süstast välja ja kui Sedna haarab kinni süsta äärest, siis raiub tal sõrmed küljest – sõrmedest saavad hülged, morsad ja vaalad, Sedna vajub aga merepõhja (allmaailma) ja temast saab mereloomade valitseja.

Versiooniti on erinevad need põhjused, miks isa tütrega niimoodi toimib: ühes loos teeb isa seda seetõttu, et Sednal on nii suur nälg, et ta hakkab vanemaid ründama; teises loos seepärast, et tütar pole ta rahul isa poolt talle otsitud meestega ja abiellub koeraga; kolmandas loos röövib Sedna suur lind, kes viib ta oma pessa ja isa tõttab teda päästma, aga linnud tekitavad merel suure tormi ja isa lükkab tütre merre selleks, et ise pääseda. Ühes versioonis ei raiu isa sõrmi tütrel otsast, vaid need külmuvad süstast kinni hoides ära ja tulevad ise küljest; ühes versioonis on aga Sedna orb, kellest külarahvas tahab lahti saada – tüdruk viiakse merele, lükatakse vette ja raiutakse sõrmed küljest.

Sednat on enamasti peetud üsna karmiks jumalannaks, keda jahimehed peavad ohvriandidega rahustama ja kellelt tuleb paluda, et ta mereloomad jahtipidamise jaoks vabaks annaks. Killiniqis visati ohvriannina Sednale merre kulunud harpuuniotsi, katkiseid nuge ning liha- ja luutükke.

Sednat on kirjeldatud kui ühesilmset hiiglast, kes näeb välja nii kohutav, et ainult angekok (šamaan) võib talle otsa vaadata. Mõnes loos on temast aga kõneldud kui kenast neiust, vähemasti enne seda, kui temast sai allilma valitseja.

Ühe legendi põhjal sünnitas Sedna kümme last, kelle eostas tema koer-mees. Viis neist olid koerad, viis aga poolkoerad-poolinimesed. Koerad sattusid hiljem Euroopasse ja neist said eurooplaste eellased, poolkoerad-poolinimesed läksid aga Ameerikasse, kus neist said indiaanlaste esivanemad.

Allikas: Wikipedia

August, 2022

Vaata lisaks:

Arnapkapfaaluk (kuri merejumalanna inuittidel)
Kadlu (tormijumalanna inuitti mütoloogias)
Atuqtuqarnaq (narvaljumalanna inuitti mütoloogias)
Unga / Ungaq (olend inuitti mütoloogias)
Isarrataitsoq (olend inuitti mütoloogias)
Kataum (olend inuitti mütoloogias)
Kanajuk (härgkalade jumal inuitti mütoloogias)
Nuliajuk / Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
Agloolik / Aglookik (hüljeste kaitsevaim inuittide mütoloogias)
Anguta (merejumal inuittide mütoloogias)
Aipaloovik (kuri merejumal inuittide mütoloogias)
Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
Ugjuknarpak (koletis inuiti folklooris)
Akhlut (mõõkvaal-hunt inuiti folklooris)
Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
Müütilised veeolendid




Hotmedia.ee