Anchoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)

anchoovis, ka  euroopa anchoovis, hamsa (Engraulis encrasicholus) on kalaliik anchoovislaste (Engraulidae) sugukonna anchooviste (Engraulis) perekonnast

Araabia k - anchois, anshuga, antchova, bh'aytyrah, bocorone, lanchoi, menchouba; bulgaaria k - hamsia; inglise k - european anchovy; prantsuse k - amplovo, anchois; saksa k - Europäsche Sardelle, Anchovis; kreeka k - antjuga, gavros, ansjosa; soome k - sardelli; itaalia k - acciuga, aguzza, alaisce, alece, alice, allievi, amaredda, ancidda, ancioia, anciova, anciovitta, anciua, ancivu, bagigi, cicinielli jancililli, corinedda, gianchetti, lice, masculina, nudini, nunnata, paase,  paasette, sardon; jaapani k - katakuchiiwashi; läti k - anchovs; leedu k - anchiuvis; taani k - ansjos; norra k - ansjos; poola k - sardela; hispaania k - bogueron, anchoa, bocareu;portugali k - boca-torta, chacareu, enchova; vene k - aнчоус европейский, хамсa; türgi k - hamsi


Kirjeldus
Selg tume-(sini)roheline, küljed heledad, hõbedase triibuga. Eristub kõigist heeringatest ja aloosadest esileulatuva ninamiku ja pikkade lõugade poolest, suu nurk silmast tagapool. Alakeha ümar, seljauime alguspunkt keha keskosas, selja- ja kõhuuime alguspunktid kohakuti, pärakuuime kaks viimast kiirt teistest pikemad.
Välimuselt sarnaneb ta meie kaladest kõige enam väikese meritindiga, kuid heaks eristamistunnuseks on anchoovise puhul tema silmapaistvalt suur suu, mis ulatub kaugele silmast tahapoole. Samuti on anchoovis võrreldes tindiga praktiliselt hambutu ja tal puudub tindile iseloomulik väike rasvauim seljauime taga. 
 
FishBase's suurim pikkus 20 cm (tavapikkus 13,5 cm), pikim eluiga 5 a.
 
Levik
Liigi levila keskuseks on Vahemeri; esineb rohkelt ka Mustas meres ja Aasovi meres, Atlandi idarannikul Marokost Põhjamereni, üksikuid isendeid leitakse kuni Norra edelarannikuni.
Levila piires moodustab see suuri temperatuuri ja soolsuse kõikumisi taluv liik mitu iseseisvat rühmitust — atlandi, vahemere, mustamere ja aasovi vormid. E. e. ponticus, E. e. maeoticus E. e. atlanticus jt) 
Eesti vetes väga harva juhukülalisena pärast soolase vee suurt sissevoolu Läänemerre. Viimane teadaolev püügijuht Hiiumaa looderannikul 2006. aasta detsembri alguses.

Hamsa Mustas meres ja Aasovi meres
Musta ja Aasovi merede äärsetes maades nimetatakse anchoovist hamsaks ning tal on seal väga suur osatähtsus — Mustas meres on ta arvukaim kalaliik.
"Suvel on teda eriti palju hästi läbisoojenevas ja planktoni poolest rikkas Musta mere loodeosas. Talvel, kui pinnavesi  tunduvalt jahtub ja esinevad tugevad tormid, kontsentreerub hamsa teatud rannalähedastesse piirkondadesse, laskub 70—80 m sügavusse ning liigub ja toitub vähe. /---/
Esimese kahe eluaasta jooksul kasvab hamsa küllalt kiiresti, saavutades selle aja lõpuks 10—11 cm-se pikkuse, kuid edasipidi kasvutempo langeb ning ta eri kasva pikemaks kui 13, harva 15 cm. /---/
Aasovi hamsa erineb musta mere alamliigist heledama värvuse ja väiksemate mõõtmete poolest — ta tavaline pikkus on 8-9 cm, maksimaalne mitte üle 10—11 cm. Aasovi meres veedab ta ainult suve. Seal ta toitub aktiivselt, seal ta ka koeb (juunis-juulis) ning seal turgutuvad ka maimud. Sügisel lahkuvad kõik kõik aasovi hamsa vanuserühmad Kertchi väina kaudu Musta merre ja liiguvad piki Kaukaasia ning Krimmi rannikut, kuni jõuavad talvituskohtadesse."1
Talvituma minnes liigub hamsa tohutute parvedena. Loomade elus1 kirjeldatakse, kuidas 1859. a tungis hamsa Balaklava lahte nii massiliselt, et tagant tulevate kalade survel ei saanud lahte sisenenud hamsad enam tagasi pöörduda. Rohkem kui verstapikkune ja umbes 100 sülla laiune laht täitus kalaga sedavõrd, et vett polnud enam näha. Sellise ülekuhjatuse tõttu kogu see kalamass suri. Roiskumisest levis selline lehk, et kappides olevad hõbeesemed ja õlimaalide valge värv olevat muutunud täiesti mustaks. Hais olla püsinud terve aasta.

 
Kasutamine
Anchoovis on levinud komponendiks Vahemeremaade roogades ja teda võib leida väga paljudest toiduretseptidest. Meie oludes on a. asendatav vürtsikilu või soolaräimega. Anchoovist süüakse ka värskelt (praetakse, röstitakse), kuid enamasti teda  siiski soolatakse, marineeritakse või konserveeritakse sarnaselt meie vürtsikiluga. Nii Euroopas kui ka USA-s kasutatakse teda kõige sagedamini maksapasteedi,  kalakastmete ja liharoogade maitsestamiseks, aga ka vürtsikastmete (nt.Worcestershire`i kaste) koosseisus. 
Vana-Roomas oli ta põhiosaks garum´i nimelise kastme valmistamisel. Anchoovist turustatakse nii konservidena kui ka tuubides pasta kujul. Kaubanduslikel eesmärkidel nimetavad kalakonservide valmistajad vahel ka kilusid anchoovisteks või Läänemere anchoovisteks, kuivõrd anchoovisekonservideks nimetatakse ka muudest väikestest heeringalistest valmistatud konserve. See on puhuti sünnitanud Eestis väärarvamust nagu oleks kilu ja anchoovis seesama kalaliik.
 

Väljapüük (FAO andmestikus)


Allikad:
Engraulis encrasicholus FishBase's (veebruar 2014)
1 Loomade elu 4. kd Kalad, Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Anchoovised (Engraulis)
Anchšoovislased (Engraulidae)
Kalale.ee KIK