Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Tempura

Tempura, jaapanipärane friteerimine ja niimoodi valmistatud toitude üldnimi. Jaapanis on tempura üks peamisi valmistusviise. Nimetuse tõid 16. sajandil Jaapanisse Portugali misjonärid, kes katoliiklastena pidasid kinni paastuaegadest, mida nimetati temporaks (paastumisreeglid lubasid neil süüa taignas friteeritud kala, krevette jms). Euroopalikust friteerimisest erineb tempura õhema taignakihi ja lühema küpsetusaja poolest: toidupaladele küpsetatakse ümber krõbe koorik, kuid toidupalad ise ei tohi taigna sees ülemäära küpseda. Lähenemist iseloomustab näiteks see, et läinud sajandil hakati niimoodi serveerima ka jäätist – hästi külmale jäätisepallile küpsetatakse ümber kuum ja krõbe tainakiht.

Tainas tehakse üsna vedelana munast, nisujahust ja hästi külmast veest (vahel kasutatakse kohevuse jaoks ka gaseeritud vett), lisatud võivad olla ka tärklis, sooda või küpsetuspulber, ka natuke toiduõli. Tainas segatakse kokku väga kergelt, seda ei klopita läbi. Tainale lisatakse ka jäätükke või hoitakse taignakaussi suuremas jäätükkidega kausis. Eesmärk on küpsetamisel tekitada õhuline ja krõbe koorik. Maailmas turustatakse tempura-taigna valmistmiseks spetsiaalset tempurajahu, mis on tavapärasest jahust kergem (madalama gluteenisisaldusega).

Friteerimiseks kasutatakse tavaliselt rapsiõli, kuid parimaks peetakse seesamiõli. Õli temperatuur on 160-180 oC ning tempura-palasid ei küpsetata eriti ruugeiks, vaid pigem kuldkollasteks.

 Tempura kalafileest

Eriti levinud on krevettide, krabide või ka kaheksajalgade küpsetamine, kuid populaarsed on ka erinevad kalaliigid (aiu, säga, tursk, lest, rai jm). Tihti serveeritakse korraga erinevaid taignas küpsetatud palasid; kala, krabisid ja erinevaid köögivilju, keda kõiki süüakse kuumalt, kohe pärast küpsetamist. Juurde pakutakse tavaliselt riivitud valget redist, wasabit ja tentsuyut (kaste, mis koosneb sojakastmest, mirinist ja dashist. Tänapäeval nimetatakse Lääne-Jaapanis tempuraks ka hakk-kalast praetud-küpsetatud toite, mis meie mõistes on kalapallid või kalakotletid. Neid ei kasteta enne küpsetamist taignasse. Seevastu kalatükke, krabisid jms, mida ei kastetata enne friteerimist taignasse, vaid paneeritakse riivsaiaga, ei nimetata Jaapanis tempuraks, vaid furaiks. Kui friteerimisele minevad ained (kala, kaheksajalg, kana või muu liha) marineeritakse kõigepealt sojakastme, küüslaugu ja/või ingveriga, seejärel kastetakse taignasse ning küpsetatakse samamoodi nagu tempura, on selle roa nimeks Jaapanis karaage.

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Fritüür
Fish & Chips
Friteerimine
Friikala