Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
172. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
173. Jahumardika vastne (jahuuss)
174. Johannes Vares
175. Jussi järved
176. Juust õngesöödana
177. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
178. Jõehallhaid (Glyphis)
179. Jõemõisa-Kaiu järvestik
180. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
181. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
182. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
183. Jämesabaraid (Urolophus)
184. Järveelustik ehk limnobios
185. Järvekoletised
186. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
187. Jäseraid (Cruriraja)
188. Jääpüük
189. Jäärauad
190. Kaanid (Hirudinea)
191. Kaarmise järv (Karmise järv)
192. Kaaviari ajaloost
193. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
194. Kahvamine
195. kalade loend H-K
196. kalade loend L-O
197. kalade loend P-T
198. kalade loend U-Ü
199. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Koerhaid (Scyliorhinus)
231. Koerhailased (Scyliorhinidae)
232. Koger (Carassius carassius)
233. Kogred (Carassius)
234. Koibraid (Sinobatis)
235. konks (õngekonks)
236. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
237. Koonhaid (Rhizoprionodon)
238. Koorküla järvestik
239. Kopskalad (Dipnoi)
240. Kosmoidsoomus
241. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
242. Kuivatamine/vinnutamine
243. Kuldkala (Carassius auratus)
244. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
245. Kura säär
246. Kuremaa järv (Kurema järv)
247. Kussie (jaapani järvekoletis)
248. Kuusamon Uistin Oy
249. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
250. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
251. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
252. Kärbsed õngesöödana
253. Kärbsenukk (kärbsekookon)
254. Kärbsetõugud meditsiinis
255. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
256. Kärphaid (Mustelus)
257. Kärsshingud (Acantopsis)
258. Käsiõng
259. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
260. Lahtise rulli ehitus
261. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
262. Lahtise rulli vänt
263. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
264. Lakerda (türgipärane soolakala)
265. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
266. Landilugu: dr Heintz
267. Landilugu: Kuusamo puukala
268. Landilugu: Nilsu
269. Lasa järv [Koorküla järvestik]
270. Lasnhaid (Scoliodon)
271. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
272. Leevi jõgi
273. Leivast õngesöödad
274. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
275. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
276. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
277. Lestad (Platichthys)
278. Libekala
279. Liblikate röövikud
280. Liblikraid (Gymnura)
281. Liftahvenad (Helicolenus)
282. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
283. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
284. Linajärv (Jussi Linajärv)
285. Linask (Tinca tinca)
286. Linné, Karl
287. Linnuroni (Ligula intestinalis)
288. Lintsabalased (Trichiuridae)
289. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
290. Logardraid 3 (Pseudobatos)
291. Logardrailased (Rhinobatidae)
292. Lonthülged (Mirounga)
293. Loobu jõgi
294. Lophius budegassa (must merikurat)
295. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
296. Luts (Lota lota)
297. Lõunaraid (Zearaja)
298. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
299. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
300. Läänesaarte alamvesikond
301. maailma jõed (loend)
302. Maggot
303. Majak (kolhoos)
304. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
305. Man
306. Mannasöödad
307. Maskraid (Neotrygon)
308. meduus
309. Merehaigus
310. Merekoletised
311. Meremeeste uskumused
312. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
313. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
314. Merikeellased (Soleidae)
315. Merikogerlased (Sparidae)
316. Merikoha (Sander marinus)
317. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
318. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
319. Meriluts (Brosme brosme)
320. Merineitsi
321. Meripuugid (Scorpaena)
322. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
323. Merisutt (Petromyzon marinus)
324. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
325. Merluusid (Merluccius)
326. Metsprussakas
327. Miiu
328. Moiva (Mallotus villosus)
329. Morilased (Moridae)
330. muda
331. Mudaelustik ehk pelon
332. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
333. Mussie (järvekoletis Kanadas)
334. Mussoon
335. Must marliin (Istiompax indica)
336. Mustatäpitõbi
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjõe alamvesikond
339. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
340. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
341. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
342. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
343. Mõrrapüük
344. Mõõkkala (Xiphias gladius)
345. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
346. Määr, Aleksander
347. Mölder, August
348. Müütilised veeolendid
349. Naaskelraid (Pastinachus)
350. Nahknark (Crassinarke dormitor)
351. Naissaar
352. Narva veehoidla
353. Nasv
354. Navaaga (Eleginus nawaga)
355. Nelikant-kaldauss
356. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
357. Niituimlutslased (Physidae)
358. Nirkhailased (Hemigaleidae)
359. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
360. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
361. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
362. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
363. Nugishaid (Triakis)
364. Nuutraid (Himantura)
365. Näkk (eesti)
366. Oad, Jaan
367. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
368. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
369. Ogahaid (Squalus)
370. Ogasilmad (Pangio)
371. Ojamaa (Gotland)
372. Okasturilased (Notacanthidae)
373. Okishaid (Centroscyllium)
374. ondatra (piisamrott, biisamrott)
375. Osmussaar
376. Pakssabaraid (Trygonoptera)
377. paneerimine
378. Paunküla veehoidla
379. Peen kõduuss
380. Peipsi alamvesikond
381. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
382. Pettai, Elmar Voldemar
383. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
384. Pigo (Rutilus pigus)
385. Pihklased (Myxini)
386. Pihtla kalakasvandus
387. Piikraid (Urobatis)
388. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
389. Piimjas soouss
390. Piiskopikala (bishop fish)
391. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
392. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
393. Pimenarkid (Typhlonarke)
394. Poi
395. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
396. Polaarhaid (Somniosus)
397. Poola uss
398. Prespa forell (Salmo peristericus)
399. Prussakas ja tarakan
400. Psammon
401. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
402. Punane vihmauss (pool-ööuss)
403. Purikalalased (Istiophoridae)
404. Purjus krevetid
405. Puukala (Kuusamo puukala)
406. Põhjavee-elustik
407. Põishüljes (Cystophora cristata)
408. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
409. Põlula Kalakasvatuskeskus
410. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
411. Pärimus: Kaussjärv
412. Pärimus: Lutsu järv
413. Pärimus: Otepää Pühajärv
414. Pärimus: Raudjärve kullapütt
415. Pärimus: Uhtjärv
416. Pärimus: Verijärv
417. Pärnu alamvesikond
418. Pärnu Kalakombinaat
419. Pärnu kalanduskool
420. Rabakonn
421. Raid (Raja)
422. Rakfisk ehk norra hapukala
423. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
424. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
425. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
426. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
427. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
428. Reobiont
429. Riffhai (Triaenodon obesus)
430. Rihmsabaraid (Taeniura)
431. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
432. Riikoja Heinrich
433. Ristkok, Jüri
434. Robalod (Centropomus)
435. Roheline mullauss
436. Rohukonn
437. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
438. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
439. Rombkalad (Bothus)
440. Rombkalalased (Bothidae)
441. Roosa mullauss
442. Russalka
443. Rõbak Baltiki
444. Rõuge järvestik
445. Räimeõng
446. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
447. Saadjärv (Saadrejärv)
448. Saaghailised (Pristiophoriformes)
449. Saagsabahaid (Galeus)
450. Sagrits, Richard
451. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
452. Sammet, Jaak
453. Sannakji
454. Sardiin (Sardina pilchardus)
455. Sardiinid
456. Sardinellid (Sardinella)
457. Saunja laht
458. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
459. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
460. Sidrunhaid (Negaprion)
461. Siiad (Coregonus)
462. Siig - huvipüük Eestis
463. Siig spordikalana Skandinaavias
464. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
465. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
466. Sinakas soouss
467. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
468. siugkonnalised (apoodid)
469. Soomuskuked (Lepidotrigla)
470. Soomuslest (Limanda limanda)
471. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
472. Sovetskaja Rodina (laev)
473. Spinningisti kaksteist käsku
474. Staratel
475. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
476. Stroganina
477. Sump (kumm, pandur, märss)
478. Sumplaev
479. Susski, Vladimir
480. Suue
481. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
482. Suur mullauss
483. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
484. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
485. Suurallikas
486. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
487. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
488. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
489. Sõnnikuuss
490. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
491. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
492. Südvester
493. Sünkraid (Amblyraja)
494. Süvahaid (Centroscymnus)
495. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
496. Süvaraid (Bathyraja)
497. Šelfihaid (Halaelurus)
498. Zoobentos
499. Taaliku sadam
500. Tabadusekepp
501. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
502. Tainas angerjapüügiks
503. Tallinna Kalakombinaat
504. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
505. Tallinna Merekolledž
506. Tamm, Friedrich
507. Tamula järv (Tamla järv)
508. Tatrakakud
509. Temera (Temera hardwickii)
510. Tempura
511. Tiit Hunt. Eesti kalad
512. Tintlased (Osmeridae)
513. Tobiased (Ammodytes)
514. Tooder
515. Traaler
516. Traalnoot
517. Traalpüük
518. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
519. Triivpüük
520. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
521. Trullinglased (Nemacheilidae)
522. Trullingud (Barbatula)
523. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
524. Tuletorn
525. Tume vihmauss
526. Tumehaid (Etmopterus)
527. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
528. Tursad (Gadus)
529. Tursamaks
530. Tursamaksa konserveerimine
531. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
532. Tuul
533. tuulekala (pärimus)
534. Tuur
535. Tuurlased (Acipenseridae)
536. Tõugjärv (Küünjärv)
537. Tõugussaare raba laugas
538. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
539. Tääkraid (Urotrygon)
540. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
541. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
542. Ukraina (baaslaev)
543. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
544. Unadon
545. Und
546. Undiin
547. Urbukse järv (Urbuse järv)
548. Ussikonks (säärekidadega konks)
549. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
550. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
551. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
552. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
553. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
554. Valgeninahai (Nasolamia velox)
555. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
556. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
557. Vasarhaid (Sphyrna)
558. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
559. Vastne
560. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
561. vesikond
562. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
563. Vihmauslased (Lumbricidae)
564. Vihmauss (liigid)
565. Viidikas (Alburnus alburnus)
566. Viitina kuurits
567. Vimb (Vimba vimba)
568. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
569. Vinkelhaid (Oxynotus)
570. Vinnutatud räimed
571. Viru alamvesikond
572. Viuraid (Aetomylaeus)
573. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
574. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
575. Võldas (Cottus gobio)
576. Võrtsjärve alamvesikond
577. Väheharjasussid
578. Vähilaadsed
579. väike meriahven (Sebastes viviparus)
580. Väike ogahai (Squalus blainville)
581. Väike saagrai (Pristis clavata)
582. väike tobias (nigli, väiketobias)
583. Väikeraid (Rajella)
584. Väikesuulest (Microstomus kitt)
585. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
586. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
587. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
588. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
589. Õlikook
590. Õngekonksu ajaloost
591. Õngitsemine+
592. Õnne lõhe
593. Äntu järved
594. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
595. Ülemiste järv
596. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
597. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)

Merisiig ehk siig (tavaliselt Coregonus lavaretus lavaretus) on Eestis enamasti olnud käsitletud kui iseseisev kalaliik lõhilaste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast (nii on merisiig esitatud näiteks Vikipeedia artiklis "Merisiig"1, ent ka raamatutes "Eesti mageveekalad"2 ja "Eesti NSV kalad"3).
 
Teisalt käsitletakse merisiiga hariliku siia ehk euroopa siia (Coregonus lavaretus) Läänemeres elava vormina, eristamata teda omaette kalaliigina. Nii on FishBase's nimetus Coregonus lavaretus lavaretus toodud vaid liigi põhinime Coregonus lavaretus sünonüümina4, akadeemilises teoses "Fishes of Estonia"5 kõneldakse aga euroopa siia (Coregonus lavaretus) läänemeres elavatest vormidest, kelledest üks kannab küll tõesti nimetust Coregonus lavaretus lavaretus. Raamatus "Euroopa kalad"6 on aga merisiiaks nimetatud Coregonus lavaretus, mis on Kalapeedia toimetaja arvates eksitav - harilikul siial ehk Coregonus lavaretus'el on rohkelt ka mageveelisi vorme.

Eesti argikeeles tähistab merisiig Läänemeres elavaid siigasid, eristamaks neid mujal (nt Peipsis) elavatest siigadest, akadeemilises mõttes ei ole merisiig aga iseseisev takson, vaid katab mõistena hariliku siia Läänemeres elavaid vorme. 

"Fishes of Estonia" toob esile kolm Coregonus lavaretus'e Läänemeres elavat vormi:

1. Hõredapiiline mereskudev siig (kirjeldatud ka kui Coregonus widegreni või Coregonus lavaretus widegreni). Lõpusepiisid 16—28 (keskmine 22,1). Eluala Liivi lahes, koeb Läti vetes.
2. Hõredapiiline siirdesiig (kirjeldatud ka kui Coregonus lavaretus lavaretus). Lõpusepiisid 20—34 (keskmine 24,5). Kudepaigad Narva ja Pärnu jõgedes.
3. Läänemere idaosa tihedamapiiline siig. Lõpusepiisid 29—42 (keskmine 34,1). 

"Kuna erinevate rühmade lõpuspiide arv suuresti kattub, siis ei saa seda võtta ainsaks eristamistunnuseks. Õnneks erinevad need süstemaatilised rühmad ka teiste morfoloogiliste näitajate poolest, nagu näiteks keha üldised mõõtmelised proportsioonid, marjaterade mõõtmed, aga ka viljakuse näitajad. Samuti erinevad eri siigade nõuded toidule ja kudepaikadele."7

Eesti keeles on siial mitmeid rahvapäraseid mimetusi: ehe, ehi, kivisiig, muik, saunakala, siiakala, siiamann, valgekala, sik.

Inglise k - whitefish, common whitefish, european whitefish; saksa k - die Grosse Maräne; läti k - sīga; leedu k - sykas; poola k - sieja; rootsi k - sik, havssik; soome k - siika, karisiika, vaelussiika


Coregonus lavaretus


Kirjeldus. 
Keha üsna sale, külgedelt lamenenud. Pea suhteliselt väike, ninamik tömp, suu alaseisune. Lõugadel väikesed hambad.  Siia seljauim paikneb selja keskosas. Uimedes puuduvad ogakiired, kuid seljauime taga sabavarre alguses on väike kiirteta ravauim. Merisiia küljejoon on kogu keha ulatusest selgelt eristuv ja kulgeb piki küljekeskjoont. Selg on tumedamat oliivrohekat või sinakashallikat värvi, küljed ja kõht on aga hõbevalged. Paarisuimed on värvunud heledamalt kui paaritud uimed, mis võivad olla punaka alusega. Merisiia silmad on hõbedast värvi. Kudemisajal on isaste ja ka üksikute emaste külgedel piimjas helmeskate.

Morfoloogiliste tunnuste esitamisest on siinkohal loobutud, kuna kolmel erineval vormil on neis erinevusi. Loendatavad andmed leiab huviline kõige usaldusväärsemal kujul raamatust "Fishes of Estonia"4

Levik. 
"Eesti rannikumeres kõikjal, kuid arvukus üpris erinev. Tähtsamad kudemisalad Saaremaa rannikuvetes (Kihelkonna ja Küdema lahtedes), Väikeses väinas jm., Kihnu ja Ruhnu saarte ümbruses, Pärnu jões, Kagu- ja Loode-Hiiumaa lahtedes, Vormsi ja Haapsalu piirkonnas, vähesel määral Soome lahe rannikumeres ja Narva jões."2

"Kuna süstemaatilised rühmitused on siial sedavõrd raskesti eristatavad, siis ei ole kerge määratleda ka tema areaali (levilat). Üldjoontes piirdub merisiia levik Läänemerega (koos Botnia ja Soome lahe ning Neeva jõega). Meie rannikumeres esineb merisiiga erineva sagedusega ja tundub, et leviku määrab suuresti sobilike koelmualade olemasolu. Tuntumad taastootmisalad on Kuusnõmme, Kihelkonna ja Küdema lahed Saaremaal, Kõinastu ja Kõrkvere piirkond Väikeses väinas, Topu laht Matsalus, Kagu- ja Loode-Hiiumaa, Vormsi piirkond, Soome lahe kesk- ja idaosa, Tõstamaa-Kihnu piirkond ja Ruhnu ümbrus. Siirdesiigade kudealadena on kasutuses peamiselt Pärnu ja Narva jõed. Soome siiauurija H. Lehtoneni andmetel on meres kudevad siiad siirdesiigadest oluliselt paiksemad ja neil on tõestatud vaid piiratud ulatusega rändeid koelmu- ja turgutusalade vahel. Külmalembese riimveekalana on merisiig tundlik hapnikusisalduse languse vastu vees."7

Eluviis
Merisiig armastab selget, hapnikurikast ja külma vett. Maimud seevastu taluvad sumbas kasvamisel vett kuni 26 °C ja kasvavad hästi 21–22 °C juures. Merisiig elab keskmistes veekihtides või põhja lähedal. Ta on päevase eluviisiga, eelistab liikuda parves ja võib sooritada piiratud ulatusega rändeid. Üle 100 km pikkusi rändeid võtab harva ette.

Sigimine ja areng
Suguküpsus saabub emastel 4–5 aastaselt (isendite pikkus 35–40 cm) ja isastel aasta varem (pikkus 31–35 cm). Kudemine algab tavaliselt oktoobri keskel, kui vee temperatuur on kuus kuni seitse kraadi ja lõppeb detsembri algul. Kudemispaikadeks sobivad kivise ja kruusase põhjaga, setetevabad ja lainetuse otsese mõju eest hästi kaitstud merelahed. Koelmud on reeglina 0,5 kuni 2 m sügavusel. Ruhnu ümbruses koeb siig isegi umbes 15 m sügavusel.
Merisiig koeb korduvalt, erinevate partneritega ja kas siis ainult videvikus või öösel. Kudemist on jälgitud Rootsis suures akvaariumis. See toimub õhtuhämarikus ja öö algul. Emas- ja isassiig hoiduvad küljetsi tihedalt teineteise vastu. Kalade koospüsimist soodustab keha kattev kare helmeskate, mis on isasel tugevam ja emasel nõrgem. Siiapaar ujub vastuvoolu, poolviltu põhjast veepinna suunas, uimed laiali ja sabad allapoole ripakil. Kalad ujuvad jäigalt ning nende liigutused on puised.
Kudemine marja ja niisa heitmine leiab aset põhjast kõrgemal, üsna veepinna lähedal. Keskmine emassiig väljutab korraga 50-300 marjatera. Kudejad tekitavad järsult liikumissuunda muutes veekeeriseid, mis paiskavad allavajuvad marjaterad laiali. Sellise tegevusega kaasnevad tihti erilised vurtsatavad helid. Niiviisi jõuavad siia marjaterad veekogu põhjale tugevasti hajutatult ning marjasööjatel on neid raskem kätte saada. Suurimad marjaröövlid on siiad ise. Jälgides liigikaaslaste paaritumist, söövad nad põhjalaskuvaid marjateri.
Küpse marjatera diameeter on 2,5–2,8 mm ja marja hulk on enamasti 12 000–40 000 marjatera. Viljastatud marjaterad muutuvad õrnalt kleepuvaks, nad vajuvad põhja ja hauduvad kevadeni. 1,1–1,4 cm pikkused vastsed kooruvad pärast jää sulamist. Vastsed hoiduvad kohe parvedesse ja suhteliselt väikese rebukoti tõttu on nad ka head ujujad. 1–2 päeva pärast on nad suutelised haarama väiksemaid zooplanktereid. Kuna vastsed on raskesti märgatavad ja pea-aegu läbipaistvad, siis ei satu nad kergesti röövkalade saagiks. Poolteist kuud pärast koorumist muutuvad vastsed maimudeks ja neil arenevad välja uimed ning soomuskate.

Toitumine. 
Vastsed ja maimud on planktonitoidulised ja söövad kevadel zooplanktereid (peamiselt aerjalalisi), väiksemaid surusääsklaste vastseid ja teisi pisiloomi. Alates pikkusest ligikaudu 10 cm läheb merisiig üle põhjaloomadest toitumisele. Täiskasvanud siigade toit on mitmekesine - väikesed limused, kakandilised, hüdraloomad, kirpvähilised, putukad. Ajuti on tähtis ka räime mari ning seda eriti Liivi lahes. Kudemisajal toitumine väheneb ning kudejad söövad liigikaaslaste poolt väljastatud marja. Suuremad isendid söövad ka kalu, näiteks Pärnu lahes on talvel ja varakevadel on siia põhitoiduks väike mudilake (Pomatoschistus minutus).

Kasv ja vanus. 
Eesti senine kasvurekord: l 63 cm, kaal 5,2 kg, vanus 17-19 a., emane (Väike väin, 1969); vanuserekord: 21 a., l 58 cm, 2,7 kg, emane (Vilsandi ümbrus, 1963). 
Maailmarekordid: 12 kg (Soome, 1896, 1967); 28 a. (Rootsi).

Varud ja kasutamine
Ülepüügi ja kudemistingimuste halvenemise tagajärjel on merisiia saagikus varasemate kümnendite omadega võrreldes mitmekordselt vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis oli aastasaak kõigest 10–20 tonni. Varud on stabiilsemad Ruhnu saare ümbruses elaval meres kudeval populatsioonil, ohuseisundis on Pärnu ja Narva jõgedes kudevad poolsiirdesiiad.

1930. aastate teisel poolel oli merisiig hinnalisemate kalade hulgas 4. kohal. 1951–55 oli merisiig esikohal tänu vähesele siiapüügile sõjajärgsetel aastatel ja kapronvõrkude kasutuselevõtule. 
Rekordsaak 297 t oli aastal 1952. Järgnevatel aastatel saak vähenes. 
1970. aastate keskel oli siiasaak 50–60 t, 1993–95 vaid 6–10 t. Hiljem on saak olnud 20–27 t. 
1990. aastatel püüti enamik merisiiast Soome lahest. Saagis on esinenud nii siirdesiiga kui ka aeglasemakasvulist ebaselge päritoluga siiavormi. Enam kui 20 lääneranniku asurkonnast on üle poole hääbunud. Varude suurenemist on tähendatud vaid Pärnumaa vetes tänu kohaliku siirdesiia samasuviste kalade asustamisega Pärnu jõkke alates aastast 1995.

Siia arvukust kahjustab madal veeseis, hapnikupuudus põhjas marja haudumise ajal, soe hilissügis, pehme talv ning sellele järgnev pikk ja jahe kevad. Need tingimused põhjustavad vastsete varajase koorumise ja nad jäävad nälga, kuna zooplanktonit on vähe. Varude suurendamiseks hautatakse marja ja kasvatatakse vastseid ka kunstlikult ning seejärel lastakse merelahtedesse.

Merisiiig ei kuulu looduskaitse alla. Siig oskab hästi püüniseid vältida. Ta on osav põgenema mõrdadest ja nootadest ning võrkudest hiilib ta lihtsalt mööda. Siiga kaitseb rida püügikeeldusid. 
Kalapüük on keelatud Pärnu jões 500 m ulatuses Sindi paisust allavoolu aastaringselt, Pärnu jões on püügikeeld 15. oktoobrist 1. detsembrini ja Ruhnu saare ümbruses kuni 20 m 25. oktoobrist 1. detsembrini. 
Alammõõt on merisiial 30 cm standardpikkust ehk 35 cm täispikkust.

Siig toidukalana
Söödav osa merisiiast moodustab kala üldkaalust 70–75%, mida on rohkem kui enamikel Eesti kaladel. Siia liha on õrn ning maitsev ja selle rasvasisaldus (7–10%) ja kalorsus (150–170) ületab keskmise. Soolatud siialiha peetakse delikatessiks. See muudab merisiia väärtuslikuks toidukalaks, kelle liha tarvitatakse peamiselt soolatult.

Allikad:
1 Merisiig Vikipeedias
2 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
3 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
4 Fishes of Estonia. Tallinn, 2003
5 Coregonus lavaretus synonyms Fishbase's
6 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
7 Leili järv. Merisiig.  Kalastaja nr 39
Loomade elu, 7. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Siig - huvipüük Eestis
Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
Siig spordikalana Skandinaavias
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
Siiad (Coregonus)
Kalale.ee KIK