Otsingu tulemused:

1. Bö sagarlõug (Lobocheilos bo)
2. Davise sagarlõug (Lobocheilos davisi)
3. Delacouri sagarlõug (Lobocheilos delacouri)
4. Fowleri sagarlõug (Lobocheilos fowleri)
5. Isaga kalale (raamat)
6. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
7. Jaava sagarlõug (Lobocheilos lehat)
8. Juttsaba-sagarlõug (Lobocheilos rhabdoura)
9. Karenina-sagarlõug (Lobocheilos erinaceus)
10. Kayani sagarlõug (Lobocheilos kajanensis)
11. Mustjoon-sagarlõug (Lobocheilos nigrovittatus)
12. Narval-sagarlõug (Lobocheilos unicornis)
13. Nelitriip-sagarlõug (Lobocheilos quadrilineatus)
14. Ovaal-sagarlõug (Lobocheilos ovalis)
15. Rajaburi sagarlõug (Lobocheilos thavili)
16. Sabahi sagarlõug (Lobocheilos terminalis)
17. Sagaingi sälktrull (Physoschistura yunnaniloides)
18. Sagar-jämesabarai (Urolophus lobatus)
19. Sagara / Sāgara (draakonkuningas mahajaana budismis)
20. Sagarlõuad (Lobocheilos)
21. Sagarlõug-iliša (Ilisha sirishai)
22. Sagarlõug-poorpuntius (Poropuntius lobocheiloides)
23. Sagarmokk-liipuim (Parasewellia polylobata)
24. Sagarnina (Akrokolioplax bicornis)
25. Sagarsuu-vanmaneenia (Vanmanenia tetraloba)
26. Sagaruim-ogahai (Squalus lobularis)
27. Sagaruimsed (Sarcopterygii)
28. Salesaba-sagarlõug (Lobocheilos tenura)
29. Sardinops (Sardinops sagax)
30. Sarv-sagarlõug (Lobocheilos cornutus)
31. Schwanenfeldi sagarlõug (Lobocheilos schwanenfeldii)
32. Sihvakas sagarlõug (Lobocheilos gracilis)
33. Sirpsaba-sagarlõug (Lobocheilos falcifer)
34. Sumatra sagarlõug (Lobocheilos ixocheilos)
35. Tai sagarlõug (Lobocheilos cryptopogon)
36. Trangi sagarlõug (Lobocheilos trangensis)
37. Tumetriip-sagarlõug (Lobocheilos melanotaenia)

Sagaruimsed (Sarcopterygii)

Sagaruimsed ehk lihasuimsed (Sarcopterygii), keelikloomade rühm (klass, alamklass) luukalade (Osteichthyes) ülemklassist. Süstemaatilisel paigutusel ja klassisisesel alamtaksonite paigutusel mitu erinevat käsitlust.

Valdav enamus sagaruimsete klassi paigutatud kalu on tuntud vaid fossiilidena; nüüdisaegseid kalu elab vaid vihtuimsete (Crossopterygii) alamklassis (2 latimeeria liiki) ja kopskalade (Dipnoi) alamklassis (6 liiki).

Sagaruimsetest keelikloomadest on arenenud ka kõik tetrapoodid, so selgroogsed loomad, kel on neli jalga või jalasarnast moodustist: kahepaiksed, roomajad, dinosaurused, linnud ja imetajad.

„Kehaehituses on iseloomulikke vanapäraseid tunnuseid: kogu toese aluseks on luustumatu vetruv seljakeelik, lülikehad puuduvad, paarisuimede väga liikuvatel ja massiivsetel või pikkadel tugilabadel on eriline pikkadest luudest sisetoes, vaagnavööde kõhuuimede toena paikneb kloaagiava ligiduses, soomused on tekkinud väikeste nahahammaste kokkusulamise teel ja kosmoidset tüüpi, sooltorus on keeritskurd ja muud.

Lihasuimseid kalu tuntakse varajase devoni ajastu keskpaigast alates, s.o umbes 300-400 miljonit aastat tagasi. Juba sel ajal hakkasid nad spetsialiseeruma kahes suunas: tugevate kooniliste hammastega kiskjaiks ja peenestavate plaatjate hammastega limustesööjaiks. Esimest suunda esindavad vihtuimsed, teist kopskalad.“ (Loomade elu. Kalad. Tallinn, 1979)


Märts 2018

Vaata lisaks:

Luukalad (Osteichthyes)
Kopskalad (Dipnoi)
Vihtuimsed (Crossopterygii)
Kalade klassid