Kopskalad (Dipnoi)

Kopskalad või kopskalalaadsed (Dipnoi või Dipneustomorpha) sagaruimsete klassi alamklass või klaad. Inglise lungfishes; saksa Lungfisches; prantsuse dipneustes, poissons pulmones; soome keuhkokalat; vene двоякодышащие. Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias.

Kunagi väga arvukast kopskalalaadsete harust on tänaseks alles vaid 6 nüüdisaegset kalaliiki. Devoni ajastul ilmunud kopskalad olid õitsengul triiaseni, pärast seda hakkas rühm hääbuma.

Nüüdisaegsed kopskalad on tüüpilised mageveekalad, kes on kohanenud eluga kuivaperioodil ärakuivavates veekogudes. Neil on nn kaksikhingamine; lisaks lõpustele ka ehtsad kopsud, mis sarnanevad kõrgemate selgroogsete kopsudele. Kopsuvereringe on peaaegu samasugune nagu kahepaiksetel. Kopsud täidavad ka ujupõie funktsioone. Neil on ürgsetele kaladele omased nn lihasuimed ja hästiarenenud sisemine toes.

Röövkalad, kes söövad kõiki, keda kätte saavad ja kes suhu mahub.

Selts sarvhambalised (Ceratodontiformes)

Sugukond uussarvhammaslased (Neoceratodontidae)

Neoceratodus forsteri - uussarvhammas

Selts sireenkalalised (Lepidosireniformes)

Sugukond sireenkalalased (Lepidosirenidae)

Lepidosiren paradoxa – sireenkala

Sugukond ürguimlased (Protopteridae)

Protopterus aethiopicus – suur ürguim

Protopterus amphibius – väike ürguim

Protopterus annectens – ruuge ürguim

Protopterus dolloi – tume ürguim

Kopskaladega on ihtüoloogias seotud üks kuulsamaid müstifikatsioone, nimelt "seitsmenda kopskala" ehk liigi Ompax spatuloides avastamine Austraalias 1872. a, mis osutus enam kui poole sajandi pärast vingerpussiks.

Märts 2018

Vaata lisaks:

Sagaruimsed (Sarcopterygii)
Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
Kalade klassid