Otsingu tulemused:
1. Öduget Bootur (jakuudi vetevaldjas)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius) on kalaliik karpkakalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast teibid (Leuciscus).Kõige viimase ajani on tõugjat käsitletud kuuluvana perekonda tõugjad (Aspius) ning tema teadusnimeks olnud Aspius aspius. Sellise nime all on ta ka teabeteostes "Eesti mageveekalad"1 (2001), "Fisches of Estonia"2 (2003) ja "Euroopa kalad"3 (2006). Nüüd loetakse tõugjas kuuluvaks perekonda teibid ja tema teadusnimeks on Leuciscus aspius (nimekuju Aspius aspius käsitletakse sünonüümina).
Kui enne kuulus perekonda Aspius 2 kalaliiki, siis uuemates käsitlustes kuulub sellesse üksainus liik tigrise tõugjas (Aspius vorax).
[Inglise asp; saksa Rapfen, Schied; prantsuse aspe; hispaania aspio; leedu salatis; läti salate; poola bolen; rootsi asp; norra asp; soome toutain; taani asp; vene жерех]
Eestis ka taudjas, taugjas, tõudas, tõudjas, tõvves.
Kirjeldus
Keha saledam kui säinal ja turval. Suu suur, otsseisune, kuigi alalõug ulatub ülalõuast pisut ettepoole. Kõik uimed teravate otstega, sabauim suure väljalõikega, pärakuuim nõgusa välisservaga. Neeluhambad kahes reas.
Selg hallikassinisest tumeroheliseni, küljed hõbedased, vanematel kollakad, kõht valge.
Selja- ja sabauim enamasti tumehallid, teised uimed punaka varjundiga.
Silmad hõbedased või kollakad.
Isastel kudemisajal peas ja kehal valkjas helmeskate.
Loendatavad põhitunnused: seljauimes hargnemata kiiri 3-4 ja hargnenud kiiri 8–10, rinnauimes hargnemata kiiri 1 ja hargnenud kiiri 14–20; kõhuuimes hargnemata kiiri 2 ja hargnenud kiiri 8–9; pärakuuimes hargnemata kiiri 2-4 ja hargnenud kiiri 12-15; neeluhambad: 3.5–5.3; lõpusepiisid 8–14; soomusvalem 65 11-12/4-6 76 [piki küljejoont 65–76 soomust; ülevalpool küljejoont 11-12 rida soomuseid, allpool 4-6 rida soomuseid.]
Levik
Tõugjas elab Kesk-Euroopa sisevetes (peamiselt jõgedes Alpidest põhja poole ja Prantsusmaast ida poole Uurali ja Emba jõgedeni). Põhjasuunas ulatub levila Lõuna-Norra, -Rootsi ja -Soomeni ning Laadoga järveni. Samuti elab tõugjas Kaspia ja Araali valglates.
Eestis vähearvukalt põhiliselt Peipsi valgla jõgedes ja suuremates järvedes (Peipsis, Võrtsjärves), samuti Koiva lisajões Mustjões (Võrumaal), võib kohata ka madala soolsusega merelahtedes.
Eluviis
Noorelt parvekala, vanemad hoiduvad väikestesse rühmadesse, päris vanad ja suured on üksikult omaette. Toitumisajal eelistab olla kaldast eemal veepinna lähedal. Talvitub sügavates kohtades üsna passiivses olekus.
Sigimine
Saab suguküpseks üsna hilja ja suurena: Eestis emased põhiliselt 5-7-aastaselt (L 49-64 cm), isased keskmiselt aasta nooremalt (43-59 cm). Osa suguküpseid tõugjaid ilmselt ei koe igal aastal.
Väikeses Emajões (Valgamaal) koeb tavaliselt aprilli teisel poolel või mai algul üsna suured (läbimõõduga 1,5-1,7 mm) kahvatukollased marjaterad liivasele-kruusasele põhjale. Absoluutne viljakus enamasti 100 000-400 000 marjatera, suhteline viljakus meie karpkalalaste seas üks madalamaid – vaid 70-100 marjatera.
Vastsed koorudes 7-9 mm pikkused (L).
Toitumine
Esimese eluaasta jooksul põhitoiduks zooplankton, hiljem väikesed kalad. Zoobentos toiduna ebaoluline.
Tõugjas on Eesti karpkalalastest ainuke röövkala. Neel suhteliselt kitsas, seepärast saakloomad väikesed, valdavalt alla 14 cm (L).
Erinevalt meie teistest röövkaladest on tõugjal neeluhambad, millega purustab saakkala naha ja pindmised lihaskoed, seetõttu ta seedib toidu palju kiiremini kui meie teised röövkalad, kes neelavad saagi enam-vähem tervelt alla. See tõstab tõugja toitumise efektiivsust, võimaldades tal kiiresti kasvada, kuigi ta toitumisaeg kestab Eestis vaid maist oktoobrini, seega märksa vähem kui meie kalade valdaval enamikul.
Tõugjal on tähelepanuväärne jahivõte: ta lööb sabaga tugevasti vastu vett ning tekitab valju platsatuse - selliselt uimastab ta pisikesi kalu, nt viidikaid.
Kasv ja vanus
Meie looduslikes vetes elavatest karpkalalastest kõige kiirema kasvuga (kui mitte arvestada Eestis põhiliselt tiigikalana tuntud karpkala): aastaste pikkus (L) harilikult 8,5-9,5 cm ja kaal 4-6,5 g, kolmeaastased 31-33 cm ja 210-280 g, viieaastased 46-48 cm ja 800-1000 g, seitsmeaastased 57-61 cm ja 1,6-2 kg, kümneaastased 70-75 cm ja 3,4-4,3 kg. Isased kasvavad emastega võrdselt, mõnikord isegi neist pisut kiiremini.
Suuruserekord Eestis: 5,7 kg (l 69 cm, 13 aastat; Võrtsjärv).
Maailmarekord: 14,2 kg (T¹ehhoslovakkia, 1916).
Väljapüük
Kogupüük aastas umbes 1000 tonni. Suurimad püüdjad Kasahstan, Venemaa ja Usbekistan. Venemaal (nt Volgal) populaarne spordikala.
Eestis oli veel 1980-ndail aastail vähetähtis töönduskala, ent üsna populaarne spordikala, keda püüti kuni paar tonni aastas.
1992. aastast kehtib täielik püügikeeld, mis varude paranedes ilmselt leevendub, asendudes jällegi püügipiirangutega. Huvikalastajad tabavad tõugjat muid kalu püüdes suhteliselt sageli, peamiselt Emajões.
Liha keskmise kvaliteediga: rasvasisaldus 2-5%, kalorsus 90-120.
Allikad:
1 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
2 Fishes of Estonia. Tallinn, 2003
3 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Leuciscus aspius FishBase's (juuli 2014)
Genus Aspius FishBase,s (juuli 2014)
Juuli, 2014
Vaata lisaks:
Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)Teiblased (Leuciscinae)
Teibid (Leuciscus)