Teibid (Leuciscus)

Teibid, ka teivid (Leuciscus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna teiblaste (Leuciscinae) alamsugukonnast. Inglise eurasian daces; vene ельцы. Euroopas, Lääne- ja Põhja-Aasias. Mageveelised, mõni liik ka riimvees.

Keha piklik, külgedelt kokku surutud, soomused keskmised või suured, suu võib olla nii üla-, otse- kui ka alaseisune.

Eesti vetes elavad teib, säinas ja tõugjas.


Perekonda on arvatud 19 liiki (FishBase, 2019):

Leuciscus aspius (Linnaeus 1758) (Asp) – tõugjas. Vt artiklit Tõugjas
Leuciscus baicalensis (Dybowski, 1874) (Siberian dace) – siberi teib. Aasia: Ulunguri järv ja Ulunguri jõgei Hiinas, Mongoolia jõed; Põhja-Jäämerre voolavad jõed Obist Kolõmani. Külmaveelised jõed ja järved. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Suu alaseisune, soomused suured ja tihedad, keha piklik, selle ristlõige ovaalne. Pikkus kuni 16 cm (teisal 25 cm).


Leuciscus bearnensis (Blanchard, 1866) (Bearn beaked dace) – adouri teib. Euroopa: Prantsusmaal Adouri vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Ojade külmades, selgeveelistes, sügavates lõikudes. Pikkus kuni 28 cm. Seisund: pole ohustatud.


Leuciscus bergi Kashkarov, 1925 (Issyk-Kul dace) – bergi teib. Aasia: Kirgiisias Õsõkköli (Issõk-kuli) järves, selle järve arvukaim kalaliik. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Tohutu suurte parvedena. Talvituma laskub kuni 150 m sügavusele. Pikkus kuni 15-17 cm. Püütakse töönduslikult, ülepüügi tõttu varud järves märgatavalt kahanenud.


Leuciscus burdigalensis Valenciennes, 1844 – prantsuse teib. Euroopa: Prantsusmaal Loire vesikonnast Garonne vesikonnani Atlandi veehaardes ja Techi vesikonnast Aude vesikonnani Vahemere veehaardes.Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Jõgede ja ojade selge ja külma veega sügavates lõikudes. Pikkus kuni 40 cm. Seisund: pole ohustatud.


Leuciscus chuanchicus (Kessler, 1876) – huanghe teib. Aasia: endeemne liik Hiinas Kollase jõe (Huang He) ülemjooksul.Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 25, 8 cm. Seisund: pole ohustatud.
Pilt puudub
Leuciscus danilewskii (Kessler, 1877) (Danilevskii's dace) – danilevski teib. Euroopa: Venemaal ja Ukrainas Doni jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Mõõduka või aeglase vooluga, selge vee ja liivase või savise-liivase põhjaga vetes. Väikeste, samasuurtest isenditest koosnevate rühmadena. Pikkus kuni 24 cm. Seisund: pole ohustatud.

 
Leuciscus dzungaricus Paepke & F. Koch, 1998 – mongoolia teib. Aasia: Mongoolias ja Hiinas Ulunguri jõe jõgikonnas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Suurim pikkus määramata. Toitub putukavastseist. Seisund: määramata.


Leuciscus gaderanus Günther, 1899 – iraani teib. Aasia: endeemne liik Iraanis. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Suurim pikkus kuni 20 cm. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Leuciscus idus (Linnaeus, 1758) (Ide) – säinas. Vt artiklit Säinas
 Leuciscus latus (Keyserling, 1861) – lai teib. Aasia: Afganistani, Turkmeenia ja Iraagi vetes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Jõgedes ja järvedes. Väikeste rühmadena. Toitub selgrootuist ja vetikaist. Suurim pikkus määramata. Seisund: määramata.


Leuciscus lehmanni J. F. Brandt, 1852 (Zeravshan dace) – zaravšoni teib. Aasia: Tadžikistani ja Usbekistani vetes Zarafšoni jõe jõgikonnas. Kiire või mõõduka vooluga jõgedes. Rühmadena. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20,4 cm.

Leuciscus leuciscus (Linnaeus, 1758) (Common dace) – harilik teib, teib. Vt artiklit Teib
Leuciscus lindbergi Zanin & Eremejev, 1934 – talassi teibAasia: Turkmestanis Talassi jões vesikonnas. Jõgedes ja järvedes, nii kiires voolus kui ka seisuvees. Väikeste rühmadena. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 16 cm. Seisund: määramata.


Leuciscus merzbacheri (Zugmayer, 1912) – merzbacheri teib. Aasia: Loode-Hiinas Džungaria piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline. Aeglase vooluga jõgedes, järvedes. Toitub vetikatest ja veelistest putukatest.Pikkus kuni 24,4 cm. Seisund: määramata.

 
Leuciscus oxyrrhis (La Blanchère, 1873) (Long-snout dace) – teravnina-teib. Euroopa: Prantsusmaal Garonne vesikonnas. Jõgede ja ojade selgeveelistes sügavamates lõikudes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Toitub taimedest. Pikkus kuni 40 cm. Seisund: pole ohustatud.


Leuciscus schmidti (Herzenstein, 1896) (Schmidt's dace) – õsõkköli teib. Aasia: endeemne liik Kirgiisias Õsõkköli (Issõk-Kuli) järves. Järve voolavate jõgede suubumisaladel, jõgedesse ei sisene. Väikeste rühmadena. Talveks läheb 50-60 m sügavusele.Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Toitub limustest ja taimedest. Pikkus kuni 37,5 cm. Seisund: määramata.


Leuciscus vorax(Heckel, 1843) (Tigris asp) – tigrise tõugjas. Aasia: Tigrise-Eufrati vesikonnas Iraanis, Iraagis, Süürias ja Türgis. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 102 cm (kontrollimata andmeil kuni 150 cm ja 60 kg). Seisund: pole ohustatud.


Leuciscus waleckii (Dybowski, 1869) (Amur ide) – amuuri säinas. Aasia: Venemaal, Hiinas, Mongoolias ja Koreas Amuuri jõe vesikonnas; ka Sahhalini saarel. Erinevates ökosüsteemides: jõgedes, järvedes, tiikides – Amuuri suudmealal ka riimvees. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline, potamodroomne. Väikeste rühmadena. Pikkus kuni 37 cm. Püütakse toidukalaks. Seisund: määramata.


 
Viimati: oktoober, 2019

Vaata lisaks:

Lõunateibid (Telestes)
Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
Säinas (Leuciscus idus)
Teib (Leuciscus leuciscus)
Teiblased (Leuciscinae)




Hotmedia.ee