Otsingu tulemused:

1. Alaska siig (Coregonus nelsonii)
2. Albeli (Coregonus zugensis)
3. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
4. Ameerika siig (Coregonus clupeaformis)
5. Ammersee siig (Coregonus bavaricus)
6. Anaouuli siig (Coregonus anaulorum)
7. Atlandi siig (Coregonus huntsmani)
8. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
9. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
10. Baikali omul (Coregonus migratorius)
11. Baikali siig (Coregonus baicalensis)
12. Ballen (Coregonus suidteri)
13. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
14. Beauforti meri
15. Beringi omul (Coregonus laurettae)
16. Bieli siig (Coregonus confusus)
17. Bodeni siig (Coregonus gutturosus)
18. Bondell (Coregonus candidus)
19. Bourget' siig (Coregonus bezola)
20. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
21. Fatio siig (Coregonus fatioi)
22. Fera siig (Coregonus fera)
23. Hadarõ siig (Coregonus chadary)
24. Heleuim-siig (Coregonus albellus)
25. Hofer, Bruno
26. Hoferi siig (Coregonus hoferi)
27. Holsteini siig (Coregonus holsata)
28. Hägling (Coregonus heglingus)
29. Järvesiig (Coregonus megalops)
30. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
31. Kiiji (Coregonus kiyi)
32. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
33. Kumerselg-siig (Coregonus duplex)
34. Kõmri siig (Coregonus pennantii)
35. Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
36. Liivasiig (Coregonus arenicolus)
37. Luzerni siig (Coregonus nobilis)
38. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
39. Luudogasiig (Coregonus lutokka)
40. Lõhelased (Salmonidae)
41. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
42. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
43. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
44. Mareensiig (Coregonus maraena)
45. Mareensiig, siirdesiig (Coregonus maraena)
46. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
47. Merisiig (Coregonus widegreni)
48. Morat' siig (Coregonus restrictus)
49. Muksun (Coregonus muksun)
50. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
51. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
52. Omul (Coregonus autumnalis)
53. Paleesiig (Coregonus palaea)
54. Pallas Peter Simon
55. Pallase siig (Coregonus pallasii)
56. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
57. Peled (Coregonus peled)
58. Penžini omul (Coregonus subautumnalis)
59. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
60. Planktonisiig (Coregonus nilssoni)
61. Pollan (Coregonus pollan)
62. Pravdin, Ivan Feodorovitš
63. Pravdini siig (Coregonus pravdinellus)
64. Põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus)
65. Põžjan (Coregonus pidschian)
66. Renke (Coregonus renke)
67. Riipus (Coregonus ladogae)
68. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
69. Rootsi siig (Coregonus maxillaris)
70. Rullsiiad (Prosopium)
71. Rääbis (Coregonus albula)
72. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
73. Siiad (Coregonus)
74. Siiad 2 (Coregonus)
75. Siig spordikalana Skandinaavias
76. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
77. Siiglased (Coregoninae)
78. Sinisiig (Coregonus wartmanni)
79. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
80. Suursilmsiig (Coregonus macrophthalmus)
81. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
82. Šelli (Coregonus stigmaticus)
83. Šoti siig (Coregonus clupeoides)
84. Zürichi siig (Coregonus zuerichensis)
85. Talvesiig (Coregonus hiemalis)
86. Thuni siig (Coregonus alpinus)
87. Traunsee siig (Coregonus danneri)
88. Tšir (Coregonus nasus)
89. Tširimarja jook
90. Tugun (Coregonus tugun)
91. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
92. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
93. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
94. Volhovi siig (Coregonus baerii)

Siberi rääbis (Coregonus sardinella)

Siberi rääbis (Coregonus sardinella) on kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast.

[inglise – sardine cisco, cisco, least cisco, lake herring; prantsuse – cisco sardinelle; rootsi – arktisk siklöja; soome – siperianmuikku, siperiansiika; vene – сибирская ряпушка; innuiidi — anmagiak, kalushak, kapihilik, kraaktak, qaluhaq, quaqtak]



Euroopa rääbise (Coregonus albula) lähisugulane, kelle leviala paikneb Põhja-Siberis ja Põhja-Ameerikas (Nunavuti jõest Bathurstini), samuti Vaikse ookeani põhjaosas Beringi merre suubuvates vetes nii Venemaa kui ka Alaska poolel.
Tavasuurus 25 cm ja 160 g.
FishBase's suurim pikkus 47 cm, suurim mass 555 g, pikim eluiga 26 a.

"Euroopa rääbisega võrreldes on ta seljauim natuke ettepoole nihkunud. Erinevus on ka selles, et et euroopa rääbis eelistab järvi, siberi rääbis on aga põhiliselt jõekala, kellele on iseloomulik ränne ülesvoolu. Sageli turgutub ta suudmelähedastes magestunud veega piirkondades. Ta võib esineda ka järvedes. /---/ Paljudes Siberi jõgedes on ta oluline töönduskala (seal nimetatakse teda sageli ebaõigesti heeringaks). Nagu euroopa rääbisel, nii esinevad ka siberi liigil riipusele analoogsed suured vormid. Need toituvad mitte planktonist, vaid peamiselt suurtest koorikloomadest — kakandilistest, lõhkjalalistest, aga sageli ka noorkaladest. Siberi jõgede ajal püütakse rääbist põhiliselt kudemisrände ajal, mis kestab kogu suve. Kudemine algab enne jõgede jäätumist ning sageli lõpeb jääkatte all. /---/ On avaldatud arvamust, et marjaterad võivad jäässe külmuda ja ei kaota eluvõimet."1


Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Coregonus sardinella FishBase's (juuni, 2014)
Siperianmuikku Wikipedias (Soome) 
Juuni, 2014

Vaata lisaks:

Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Omul (Coregonus autumnalis)
Rääbis (Coregonus albula)
Siiad (Coregonus)