Otsingu tulemused:

1. Alaska siig (Coregonus nelsonii)
2. Albeli (Coregonus zugensis)
3. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
4. Ameerika siig (Coregonus clupeaformis)
5. Ammersee siig (Coregonus bavaricus)
6. Anaouuli siig (Coregonus anaulorum)
7. Atlandi siig (Coregonus huntsmani)
8. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
9. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
10. Baikali omul (Coregonus migratorius)
11. Baikali siig (Coregonus baicalensis)
12. Ballen (Coregonus suidteri)
13. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
14. Beauforti meri
15. Beringi omul (Coregonus laurettae)
16. Bieli siig (Coregonus confusus)
17. Bodeni siig (Coregonus gutturosus)
18. Bondell (Coregonus candidus)
19. Bourget' siig (Coregonus bezola)
20. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
21. Fatio siig (Coregonus fatioi)
22. Fera siig (Coregonus fera)
23. Hadarõ siig (Coregonus chadary)
24. Heleuim-siig (Coregonus albellus)
25. Hofer, Bruno
26. Hoferi siig (Coregonus hoferi)
27. Holsteini siig (Coregonus holsata)
28. Hägling (Coregonus heglingus)
29. Järvesiig (Coregonus megalops)
30. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
31. Kiiji (Coregonus kiyi)
32. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
33. Kumerselg-siig (Coregonus duplex)
34. Kõmri siig (Coregonus pennantii)
35. Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
36. Liivasiig (Coregonus arenicolus)
37. Luzerni siig (Coregonus nobilis)
38. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
39. Luudogasiig (Coregonus lutokka)
40. Lõhelased (Salmonidae)
41. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
42. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
43. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
44. Mareensiig (Coregonus maraena)
45. Mareensiig, siirdesiig (Coregonus maraena)
46. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
47. Merisiig (Coregonus widegreni)
48. Morat' siig (Coregonus restrictus)
49. Muksun (Coregonus muksun)
50. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
51. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
52. Omul (Coregonus autumnalis)
53. Paleesiig (Coregonus palaea)
54. Pallas Peter Simon
55. Pallase siig (Coregonus pallasii)
56. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
57. Peled (Coregonus peled)
58. Penžini omul (Coregonus subautumnalis)
59. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
60. Planktonisiig (Coregonus nilssoni)
61. Pollan (Coregonus pollan)
62. Pravdin, Ivan Feodorovitš
63. Pravdini siig (Coregonus pravdinellus)
64. Põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus)
65. Põžjan (Coregonus pidschian)
66. Renke (Coregonus renke)
67. Riipus (Coregonus ladogae)
68. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
69. Rootsi siig (Coregonus maxillaris)
70. Rullsiiad (Prosopium)
71. Rääbis (Coregonus albula)
72. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
73. Siiad (Coregonus)
74. Siiad 2 (Coregonus)
75. Siig spordikalana Skandinaavias
76. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
77. Siiglased (Coregoninae)
78. Sinisiig (Coregonus wartmanni)
79. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
80. Suursilmsiig (Coregonus macrophthalmus)
81. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
82. Šelli (Coregonus stigmaticus)
83. Šoti siig (Coregonus clupeoides)
84. Zürichi siig (Coregonus zuerichensis)
85. Talvesiig (Coregonus hiemalis)
86. Thuni siig (Coregonus alpinus)
87. Traunsee siig (Coregonus danneri)
88. Tšir (Coregonus nasus)
89. Tširimarja jook
90. Tugun (Coregonus tugun)
91. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
92. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
93. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
94. Volhovi siig (Coregonus baerii)

Baikali omul (Coregonus migratorius)

Baikali omul (Coregonus migratorius) on kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast.
Varasemalt käsitletud omuli alamliigina Coregonus autumnalis migratorius.

[inglise – omul; saksa  – Baikal-Omul, Baikalrenke; poola – omul; rootsi – Bajkal-omul; soome – omulsiika; vene – oмуль байкальский]



"Baikali omul (/---/, kaal kuni 7 kg) turgutub Baikali avavees, süües põhiliselt väikesi vähikesi — Epischura. On tehtud kindlaks, et omul toitub Epischura'dest vaid siis, kui nende kontsentratsioon on vähemasti 30—35 isendit liitris vees. Kui põhitoitu ei piisa, söövad omulid pelaagilisi kirpvähke ja omapäraste baikali kalakeste — õlikalade — noorjärke. Septembris läheb baikali omul kudemiseks jõgedesse. Eristatakse kolme rassi: 1) angaraa omul — koeb Angaraa ülemjooksul, Kitshera ja Barguzini jões, saab kõige varem suguküpseks 5—6 aastaselt, kasvab aeglaselt; 2) selenga omul — koeb Selengas, Bolshajas ja teistes idaranniku jõgedes, kasvab kiiresti, saab suguküpseks 7—8 aastaselt; 3) tshivõrkui omul — koeb Suur- ja Väike-Tshivõrkui jõgedes. Kudema läheb kõige hiljem ja kasvab kiiresti nagu selenga rasski. Kudemise lõpetab omul jää tekkimise ajal, kui koelmuil ujub juba lobjakas. Pärast kudemist laskub omul tagasi Baikalisse, kus talvitub suures sügavuses (300 m ja rohkem). Intensiivne püük on omuli varusid tunduvalt vähendanud ja seepärast püütakse viimasel ajal karja arvukust säilitada marja kunstliku hautamise varal."1

Täiskasvanud baikali omulite keskmine pikkus on 36-38 cm ja kaal 0,6-0,8 kg.

Baikali kalanduses on omul peamiseks püügikalaks, kelle järele on suur turunõudlus. Suurimad saagid püüti 1940-ndatel ja need olid suurisjärgus 60 000 - 80 000 tonni. Varude kiire kahanemise tõttu katkestati 1969. a omulipüük kuni 1974. aastani, seejärel hakkas püük toimuma rangete kvootide alusel. 

Baikali omul on Baikali äärsetele elanikele oluline toidukala ja teda peetakse ka delikatessiks. 
Kohalikud elanikud eelistavad omulit soolatuna, turistidele pakutakse enamasti omulit suitsutatuna.
Siberis on tuntud stroganina nimeline roog — toores ja külmutatud omul lõigatakse peeneks ning maitsestatakse soola, pipra ja sibulaga. 
Delikatessiks peetakse ka omulimarja.

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Omul Wikipedias (Inglise)
Coregonus migratorius FishBase's (juuni, 2014) 
Juuni, 2014

Vaata lisaks:

Omul (Coregonus autumnalis)
Siiad (Coregonus)