Otsingu tulemused:

1. Alaska siig (Coregonus nelsonii)
2. Albeli (Coregonus zugensis)
3. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
4. Ameerika siig (Coregonus clupeaformis)
5. Ammersee siig (Coregonus bavaricus)
6. Anaouuli siig (Coregonus anaulorum)
7. Atlandi siig (Coregonus huntsmani)
8. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
9. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
10. Baikali omul (Coregonus migratorius)
11. Baikali siig (Coregonus baicalensis)
12. Ballen (Coregonus suidteri)
13. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
14. Beauforti meri
15. Beringi omul (Coregonus laurettae)
16. Bieli siig (Coregonus confusus)
17. Bodeni siig (Coregonus gutturosus)
18. Bondell (Coregonus candidus)
19. Bourget' siig (Coregonus bezola)
20. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
21. Fatio siig (Coregonus fatioi)
22. Fera siig (Coregonus fera)
23. Hadarõ siig (Coregonus chadary)
24. Heleuim-siig (Coregonus albellus)
25. Hofer, Bruno
26. Hoferi siig (Coregonus hoferi)
27. Holsteini siig (Coregonus holsata)
28. Hägling (Coregonus heglingus)
29. Järvesiig (Coregonus megalops)
30. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
31. Kiiji (Coregonus kiyi)
32. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
33. Kumerselg-siig (Coregonus duplex)
34. Kõmri siig (Coregonus pennantii)
35. Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
36. Liivasiig (Coregonus arenicolus)
37. Luzerni siig (Coregonus nobilis)
38. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
39. Luudogasiig (Coregonus lutokka)
40. Lõhelased (Salmonidae)
41. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
42. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
43. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
44. Mareensiig (Coregonus maraena)
45. Mareensiig, siirdesiig (Coregonus maraena)
46. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
47. Merisiig (Coregonus widegreni)
48. Morat' siig (Coregonus restrictus)
49. Muksun (Coregonus muksun)
50. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
51. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
52. Omul (Coregonus autumnalis)
53. Paleesiig (Coregonus palaea)
54. Pallas Peter Simon
55. Pallase siig (Coregonus pallasii)
56. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
57. Peled (Coregonus peled)
58. Penžini omul (Coregonus subautumnalis)
59. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
60. Planktonisiig (Coregonus nilssoni)
61. Pollan (Coregonus pollan)
62. Pravdin, Ivan Feodorovitš
63. Pravdini siig (Coregonus pravdinellus)
64. Põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus)
65. Põžjan (Coregonus pidschian)
66. Renke (Coregonus renke)
67. Riipus (Coregonus ladogae)
68. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
69. Rootsi siig (Coregonus maxillaris)
70. Rullsiiad (Prosopium)
71. Rääbis (Coregonus albula)
72. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
73. Siiad (Coregonus)
74. Siiad 2 (Coregonus)
75. Siig spordikalana Skandinaavias
76. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
77. Siiglased (Coregoninae)
78. Sinisiig (Coregonus wartmanni)
79. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
80. Suursilmsiig (Coregonus macrophthalmus)
81. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
82. Šelli (Coregonus stigmaticus)
83. Šoti siig (Coregonus clupeoides)
84. Zürichi siig (Coregonus zuerichensis)
85. Talvesiig (Coregonus hiemalis)
86. Thuni siig (Coregonus alpinus)
87. Traunsee siig (Coregonus danneri)
88. Tšir (Coregonus nasus)
89. Tširimarja jook
90. Tugun (Coregonus tugun)
91. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
92. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
93. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
94. Volhovi siig (Coregonus baerii)

Omul (Coregonus autumnalis)

Omul (Coregonus autumnalis) on kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast.

[inglise – Arctic cisco, pollan; prantsuse – cisco arctique; saksa  – Arktische Wandermaräne; poola – omul; rootsi – omul; soome – omulsiika; vene – oмуль; innuiidi — anmagiak, kaktak, kapisilik, kraaktak, qaluhaq, quaqtak]



"Omul on siirdekala. Ta turgutub Põhja-Jäämere ranniku lähedal ning läheb kudema jõgedesse Veltast (esimene jõgi Petshoorast lääne poole) Alaska ja Põhja-Kanada jõgedeni. nagu tugunil, nii on ka omulil otsseisune suu, kuid lõpusepiisid on tal rohkem (kuni 51). Seda suurt (kuni 64 cm, 3 kg) kala püütakse kõikidest Siberi jõgedest, välja arvatud Ob, kuhu ta millegi pärast ei lähe, kuigi esineb Obi lahes. Eristatakse omuli suvist (juuni-juuli) ja sügisest rännet. Jõkketulnud kalad saavad suguküpseks hilja ning koevad alles järgmisel aastal. Kalurid eristavad hästi merest tulevat rändavat omulit jões peatuvast omulist: esimene on tunduvalt rasvasem — ta sisused on paksult rasvaga kaetud, sooltoru aga täiesti tühi. Meres toitub omul suurtest vähilaadsetest — kirpvähilistest, lõhkjalalistest ning mudillaste, siiglaste, meritindi, polaartursa noorjärkudest. Sattudes kohtadesse, kus planktoni kontsentratsioon on kõrge, hakkab omul toituma planktilistest koorikloomadest. Nagu teisedki siiad, nii koeb ka omul sügisel. Sagedad on ta looduslikud värrad teiste siialiikidega — muksuni ja põzhjaniga."1

FishBase's suurimaks pikkuseks 65 cm, tavapäraseks 47 cm. Pikim eluiga 12 a.

Omuli alamliikidena on on vaadeldud ka baikali omulit ja iiri omulit, keda nüüd (pärast geneetilisi uuringuid) käsitletakse iseseisvate liikidena.

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Coregonus autumnalis FishBase's (juuni, 2014)
Arctic cisco Wikipedias (Inglise) 
Juuni, 2014
  

Vaata lisaks:

Baikali omul (Coregonus migratorius)
Siiad (Coregonus)