Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Sardiinid õlis

Maailma tuntumaid ja enimsöödumaid kalakonserve. Valmistatakse sardiinist (Sardina pilchardus) või ka teistest kalaliikidest, keda tuntakse ühise nimetuse sardiinid all (sardinops, sardinellid jt).

Värsked sardiinid tuuakse kohe pärast püüki konservitehasesse. Siin eemaldatakse neil pead ning pannakse kalad tunniks ajaks soolvette, seejärel pestakse ja nõrutatakse kuivaks. Nüüd tõstetakse sardiinid lühikeseks ajaks keeva õli sisse (oliiviõli, millele võib olla lisatud ka nt arahiisiõli), pärast mida laotakse nad plekktoosidesse, valatakse peale oliiviõli, joodetakse toosidele peale kaaned ning kuumutatakse toosid läbi kas keevas vees või autoklaavis.

Traditsiooniliselt on sardiinitoosid ristküliku-kujulised, kergelt ümardatud nurkadega. Neid tehakse kolmes suuruses, mis on seotud kaaluga: naelased, poolenaelased ja veerandnaelased. Levinuimad on veerandnaelased - sellisesse toosi mahub tavaliselt 10-12 sardiini.

Parima maitse saavutavad sardiinid pärast 2-3 kuulist laagerdumist.

 

Sardiinide nime all on valmistatud enam-vähem samasugusel viisil konserve ka mitmetest teistest kalaliikidest.

USAs on toodetud sardiine noortest, väikestest heeringatest.

Kuulsaid Kalifornia sardiine valmistatakse sardinopsist. 

Ukrainas (Balaklava) on valmistatud sardiine anchoovisest.

Norras on valmistatud sardiine lääneeuroopa kilust (kilusid on seejuures suitsutatud, ent vähem kui sprottide tegemisel).

Austrias ja Saksamaal on valmistatud sardiine läänemere kilust ning turustatud neid nime all vene sardiinid

Õlis konserveeritud sardiinide rasvasus on keskmiselt 56%, valgusisaldus 43%

 

Allikad:

Сардина Wikipedias

Toitained sardiinis Soome portaalis Fineli.

Vaata lisaks:

Sardinellid (Sardinella)
Sardinops (Sardinops sagax)
Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
Sardiinid