Vüd on (’vee pealik’), ka võd han, vetevaldja, kes nõudis ohvreid teelistelt, kes tema veekogudest jõid. Ta võis vee kohale kummardunud ränduri habemest kinni haarata ja nõuda endale tema veel sündimata poega või tütart, kui too saab 18-aastaseks. Poisi võttis vüd on endale teenijaks, tütrest sai aga tema naine.
Lidija Toidybek. Mari usund. Tallinn 1998, lk 72
November, 2026