Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)

Jumšo enger (Йомшо эҥер, 'kadunud jõgi') ehk Vud jumo (Вӱд юмо, 'vee jumal'), Er jumo (Ер юмо, 'järve jumal'), Iksa jumo (Икса юмо, 'lahe jumal'), maride veejumal, mandrivete valitseja.

Teda on kirjeldatud vetikatesse mähkunud mehe, sarvilise vanamehe või hõberõivastes noore kena mehena. Ka võis ta ilmuda veehobuse, härja või tohutu kalana (haugina), kuid enamasti kirjeldati teda mingi musta objektina, mis ujus kiiresti jões. Mõnikord nähti teda vees ujuva maona (nastikuna). Ka võis ta võtta kaldal istuva ja juukseid kammiva naise kuju. Kui lähedale tuli inimene, siis ta kadus, jättes kännule pronksist kammi. Kammi võtnud mees leidis kannu kuldmüntidega, kuid öösel tuli Jomšo enger tema juurde ja nõudis kannu tagasi, vastasel juhul tuli müntide eest tasuda kolme inimese eluga.

Jumšo engeri isa on suur-jumal Kugu-Jumo (Кугу-Юмо) ema on maaema Mlande-Ava (Мланде-Ава), abikaasa on vee-ema Vud-Ava (Вӱд-Ава); tal on tütar Vud ydõr (Вӱд ӱдыр) ja pojad Kuguvijan (Кугувиян, 'suur jõumees') ning Šemvud (Шемвӱд, 'must vesi'), samuti lapselapsed. Tema perel on maja ja majapidamine, mis oli võrdeline veekogu suurusega.

Jumšo enger patroneeris ka terviseallikaid ja tema poole pöörduti tervenemispalvetega. Tal arvati olevat ka suur hulk abilisi, väiksemaid jumalusi. Talle ja tema abilistele toodavate ohvrite hulka võisid kuuluda must pull, kala, rähn, part, kukk, kana, must või valge jäär jm.

Jomšo Enger on peategelene mitmetes lugudes:

– Jomšo enger saab pahaseks mehe peale, kes viskas järve surnud koera; kogub järve nahkkotti ja läheb sellega tavalise inimese kjul patustanud mehe külla, kus peetakse parasjagu pulmi. Purjus pulmakülalised norivad temaga tüli, aga siis teeb Jomšo enger koti lahti, sellest tulvab välja vesi, tekib järv ja küla jääb vee alla.

– Mees ja naine istuvad pärast põllutööd einestama, kui kuulevad häält, mis kutsub neid enda juurde. Abikaasad ehmuvad ja põgenevad, kuid siis meenub naisele, et unustas maha lapse. Nad toovad lapse ära ja on jõudnud juba üsna kaugele, kui mees märkab, et jättis kirve põllule. Sel hetkel kuulevad põgenikud mürinat ja on tunnistajateks, kuidas Jomšo enger koos järvega teise paika kolib. Kuna põllule jäi kirves, mitte laps, hakkabki järveisand edaspidi ohvreid tahtma raudesemetena. Pärimuseuurijate arvates kajastab lugu aega, mil vereohvritelt mindi üle veretutele.

– Alguses määras Jumo ('jumal') igale kalaliigile oma järve: ühes elasid kogred, teises ahvenad, kolmandas haugid. Igal järvel oli ka oma valitseja. Jomšo Enger valitses haugijärve kui Nužgol er jumo (Нужгол ер юмо, 'haugijärve isand'), kuid tahtis saada kõigi järvede valitsejaks. Teades, et haug on teistest kaladest tugevam, soovitas ta teistel järveisandatel kõik kalad kokku lasta. Nood nõustusid ja peagi tegi haug teiste kalade seas kõva hävitustööd, haugijärve isandast sai aga kõigi järvede isand. Teised kalad pole siiski päris kadunud, nad on õppinud vett sogama, mistõttu haug satub segadusse, rabeleb siia-sinna ja murrab oma hambaid.

Allikas: Wikipedia

Detsember, 2022

 

 

 

 

 

Vaata lisaks:

Vud udõr (veetütar maride mütoloogias)
Vud-Ava (vete-ema maridel)