lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)

lutsumänd

Endisaegne kalastusvahend, mida kasutati talviseks lutsupüügiks jääaugust. Püük toimus lutsude kudemisajal ja kudemisalal. Lutsumänd oli kasutusel eeskätt Peipsi järvel, kuid ka teistel veekogudel, nt Kasari jõel.

Kudepesa lähedal viibiv luts tragiti lutsumända veekogu põhja kohal järsult tõstes konksude külge ja seejärel toodi jääaugust välja. Konkse oli lutsumännal tavaliselt 6-8, need kinnitati jäigalt raskustatud keskpunkti külge. Lutsumänd kinnitati kas pika puuvarre külge või seoti tugeva nööri otsa.
 
Oluline oli, et lutsumänd "heliseks". Selleks kinnitati sageli lutsumänna ja nööri vahele jupp raudketti, erinevaid metallitükke (nt kopikaid vms) - "helinad" ehk "helemed", millede ülesandeks oli lutsud lähemale meelitada. Miks lutsud just "lärmaka" püügivahendi juurde tulevad, ei ole lõpuni selge: võimalik, et nad näevad/kuulevad lutsumännas kas konkurenti, kes tuleks eemale peletada või ohtlikku olendit, kes võib hävitada (ära süüa) koetud marja.

Tänapäeval on lutsumänna kasutamine Eestis keelatud; Soomes on lutsumänd lubatav püügivahend.   


Lutsumänd. Foto: ERM 12071

Lutsumänd. Foto: ERM A 383:11

Lutsumänd. Foto: ERM A 285:15

A. Saareste kirjeldab lutsumända järgmiselt:

Lutsu-und e. lutsumänd e. mänd, -a '6-8 konksuga und': l-ga püütakse jääaugust: ilma kiskudeta tühja õnge raputatakse vee sees, siis unna kodarate külge lükitud plekitükikestest helemed v. unna keti küljes rippuvad rõngakesed löövad üksteise vastu ja oma helinaga meelitavad kalu ligi; unda järsku üles tõstes jääb kalu konksude külge.

Peipsi rannikul on lutsumänna nimeks olnud ka sorda. (Saareste)

Allikad:
Eesti Entsüklopeedia, 5 kd. Tln., 1990
Eesti Rahva Muuseum
Andrus Saareste. Eesti keele mõisteline sõnaraamat

Vaata lisaks:

Puukonks lutsupüügiks
Luts (pärimus)
Luts (Lota lota)
tragi / kalastusvahend
Kalale.ee KIK