Luts (pärimus)

Lutsu puudutavast rahvapärimusest on Mall Hiiemäe kirjutanud järgmist:

"Läänerannikul nimetatakse jes elutsevaid lutse jelutsudeks, teisi päris lutsudeks. /---/
Soome folklooris on lutsu tähnid saadud vanakurja ngistest srmejälgedest /---/, Eestist on lutsu kohta teada vaid siseelundite omapära iseloomustav metafoor Lutsul vanakuradi käpp sisen (Hargla) ja seletus, et lutsul on sisikonnas käpad. Vrdlust libe kui luts kasutatakse ülekantuna inimese teatavate isikuomaduste kohta, samuti kui vrdlust justkui luts vrgulina kallal (Häädemeeste). Lutsul on tepoolest vrgulhkuja kalduvusi, ja kui vrgus esimesena ette puutus luts, peeti seda igusega halva kalanne märgiks. /---/

Lutsu kudemisaeg südatalvel ei ühti teiste meie vete kalaliikide kudemisajaga. Rahvapärase määratluse järgi koeb luts vi hakkab kudema kolmekuningapäeval (6. jaanuar). Niisuguseid määratlusi ei tule vtta sna-snalt, kalendaarne tähis on siin pigem leppemärk ühetaoliselt kulgevate päevade jadas. Ühe teate järgi Hallistest on selliseks tähiseks tnisepäev (17. jaanuar). Kui kalendrireformi arvesse vtta, lähtub esimene daatum vanast, teine uuest kalendriarvestusest (nn vana kolmekuningapäev on 19. jaanuaril). Pakutud on märksa varasemat aega: Lutsu jooksuaeg akkas sügise ingedepäevast (2. november). Arvatavasti ei ole tegemist eksitusega. Kirjanduse andmetel kestab lutsu kudemisaeg keskmiselt jaanuari algusest veebruari keskpaigani, kuid marjaga emaskalu püütakse juba sügisel.

Aasta alguse püügiedu usuti kanduvat järgmisse püügihooaega: Kui talvel ei saa lutse, ei saa kevadel ka teist kala. Rahvapärimuse järgi Pärast toominga idepuhkemist luts enam sööta ei vta. Suvel olevat luts laisk ja magavat, nii et ettevaatlikult kätt sirutades vivat talle srmed lpuste taha pista ja kala kinni püüda. "

Allikad:
Mall Hiiemäe.Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis

Vaata lisaks:

Puukonks lutsupüügiks
lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
Luts (Lota lota)
Kalale.ee KIK